Articles
Karjääriarengu kontaktvärava CV.ee äsjasest tööturu baromeetrist selgus, et oma praeguse töökohaga on rahul vähem kui kolmandik tööga hõivatutest (30,8%). Täpselt kolmandik töötavatest inimestest (33,3%) on aga viimase 30 päeva jooksul sirvinud tööpakkumisi. Kokku on uuele tööle kas mõelnud või viimase 30 päeva jooksul juba ka kandideerinud pooled (50,0%) tööl käivatest inimestest.
Soovitud töötasu saavad oma töö eest 32,7% CV.ee tööturu baromeetrile vastanuist.
Edasi loe nipila.ee
Triin Ärm
vanemtoimetaja
Kui varasemalt on räägitud, et istuvat tööd tegev inimene peaks püsti tõusma ja liikuma vähemalt iga poole tunni tagant, siis Eesti spetsialistide hinnangul on nüüd soovitatav tõusta lausa iga 10 minuti järel.
Tallinna tehnikakõrgkooli (TTK) kehakultuurikeskuse juhataja Raivo Russmann rääkis kooli blogis hea rühi hoidmisest. «Inimesed istuvad tänapäeval vales asendis valdavalt 8-9 tundi. Oleks tarvis ergonoomilisi töölaudu ja toole ja kontoris töötades soovitan soojalt teha vahepeal tööd ka püsti seistes,» rääkis Russmann, tõdedes, et koolis ringi vaadates on näha, et õpilaste ja üliõpilaste rüht on kohutavalt halb.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis postimees.ee
Hanneli Rudi
Tööturunäitajad paranesid 2017. aastal peaaegu kogu aasta jooksul ja olid eelnenud aasta samadest näitajatest kvartalite võrdluses enamasti ees.
Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, suurenes tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) 7000 võrra ning jõudis hinnanguliselt 699 000ni, teatas statistikaamet.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis postimees.ee
Maiken Mägi
reporter
Töötamine ilu- ja heaoluteenuseid pakkuvates ettevõtetes tundub enamasti ohutuna, kirjutab Tööelu portaal. Nagu igas muus töös, esineb siiski ka seal ohutegureid, mis võivad töötajate tervist kahjustada.
Massööride ohuks on näiteks füüsiline ülekoormus ja kokkupuude ärritavate õlidega, veekeskustes kokkupuude vee puhastamiseks mõeldud ohtlike kemikaalidega, psühholoogiline pinge kokkupuutest klientidega või ajapuudusest tulenev vajadus jätta vahele puhkepausid või lõuna. Töötajatel, kes puutuvad teise inimesega väga lähedalt kokku (massöör, iluteenindaja) ei ole kahjuks välistatud ka mingi nakkuse saamine.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis postimees.ee
Tööinspektsioon kontrollis füüsilise ülekoormuse vältimist ning ohtlike kemikaalide kasutamist mööblitööstuse ettevõtetes. Kontrolliti 24 ettevõtet. Protokollidesse märgiti 123 rikkumist ning neist 19 kohta koostati ettekirjutus.
Sihtkontrolli käigus kontrolliti, kas ettevõtted on hinnanud füüsilisest ülekoormusest tekkivaid riske ning mida on ette võetud riskide vältimiseks või maandamiseks. Kontrolliti ka ohtlike kemikaalide kasutamist ettevõtetes. Riskianalüüsides on füüsilisest ülekoormusest tekkivad riske sageli alahinnatud. Samas kasutavad mitmed ettevõtted uusi ergonoomilisi töövahendeid ning roteerivad töötajate tööülesandeid, mis aitab hoida töötajate tervist. Probleemseks osutus aga kemikaaliohutus. Ettevõtetes ei osata arvestada terviseriskide võimalusega ega taheta kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on mööblitööstuste töötajate sagedasemad tervisemured saanud alguse füüsilisest ülekoormusest. „Mitmed mööblitööstuse ettevõtted on investeerinud töökeskkonna parandamisse. Kasutusele on võetud ergonoomilised töövahendid, et vähendada füüsilisest ülekoormusest tekkivaid probleeme,“ ütles ta. „Samas on mõtlemapanev, et ettevõtted ei olnud teadlikud kasutatavate kemikaalide kantserogeensest toimest. Neid ohte tuleb aga väga tõsiselt võtta, et vältida töötajate tõsiste terviseprobleemide teket,“ rõhutas Maripuu.
Sihtkontrolli käigus külastasid töötervishoiuinspektorid 24 ettevõtet kuues maakonnas: Harjumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal ning Võrumaal.
Page 731 of 1608
