Articles
Maiken Mägi
reporter
«Tötan palkmaju valmistavas ettevõttes ning kasutan töös sageli mootorsaagi. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleb palkmaja ehitusel eelkõige mootorsaega töötamisel kasutada?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi.
Mootorsae valmistaja on kasutusjuhendis esitanud nõuded, mida tuleb sae ohutuks kasutamiseks rakendada. Üks tuntud saetootja on koostanud järgmise loetelu:
•kaitsekiiver,
•kuulmiskaitsevahendid,
•kaitseprillid või näokaitse,
•kaitsekihiga kindad,
•saekaitsega püksid,
•kaitsekihiga, terasest varbakaitsega ja libisemiskindla alustallaga saapad.
Kasutusjuhendi nõuded on tööandjale järgimiseks ning töötajad tuleb isikukaitsevahenditega varustada. Tööandja peab hindama kaitsevajaduse suurust ning määrama kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused.
Levinud on kombineeritud komplektid, mis võimaldavad kasutada kaitsekiivri külge ühendatud kõrvaklappe ja näokaitseks visiiri. Kui võrkvisiirist tungib puidutolm silma, tuleb kasutada kaitseprille. Sõltuvalt olukorrast võib olla vajalik kasutada üheaegselt nii kõrvaklappe kui -troppe.
Mootorsae kasutajad peaksid saeketiga vigastuse vältimiseks valima standardile vastavad kaitsekindad (EN 381-7), kaitsepüksid (EN 381-5) ning vajadusel kaitsekedrid (EN 381-9). Jalanõud peaksid olema saeketi lõigetele vastupidavad, sügavamustrilise tallaga, pahkluud toetavad, tugevdatud varvaste piirkonnaga ning vastama standardile ISO 17249.
Töös võib ette tulla ka ohutegureid, mis pole otseselt mootorsaega seotud ning mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. Tööandja korraldatav töökeskkonna riskianalüüs peab need ohutegurid välja selgitama.
Liikuvate masinate läheduses või vähese valgustuse tingimustes töötades on oluline, et töötaja oleks nähtav. Töötaja märgatavaks tegemiseks ettenähtud riietuse standardile EN 471 vastavus annab kindlustunde, et riietus vastab kaitseomadustele. Kaitsekiiver võiks olla erksavärviline ning peab vastama EN 397 või EN 14052 standardile.
Isikukaitsevahendeid valides ja nende kasutamise korda määrates tuleb arvestada töötajate ettepanekutega, sest ebamugavat isikukaitsevahendit ei pruugi töötajad kasutama hakatagi.
PM Tarbija
Sotsiaalmeedia peegeldab tänapäeval suuresti inimese iseloomu – kui postitad sinna kahtlase väärtusega sisu, võib see vähendada ka ðansse uue töökoha saamiseks või palgakõrgenduseks praegusel kohal.
Sotsiaalmeedia kui isiksuse näitaja.
Ideaalne kandidaat sobib ettevõttesse mitte vaid oma teadmiste ja kogemuste, vaid ka sarnase suhtumise ja maailmavaate poolest, kirjutab Readers Digest. Seega võivad tööandjad kiigata ka potentsiaalse uue töötaja sotsiaalmeedia kontot, et näha, millise inimesega on tegelikult tegu. Kui nad leiavad sealt sisukaid postitusi ja arvamusi, on see vaid hea asi. Nipsakad postitused ja kahtlased pildid tõmbavad aga tööotsija mainet maha ning tööandja võib selle sisu puhul otsustada, et kandidaadi isiksus siiski ei sobi nende ettevõtte kuvandiga.
Ära kurda töö üle.
See kehtib nii uue töö otsija kui ka mistahes ametikohal töötaja kohta. Vahel on küll halb päev, mil iga asi näib viltu vedavat, kuid kindlasti ei tohi paha tuju sotsiaalmeedias välja elada. Kui sinu kontolt leiab postitusi sisuga, et koosolek oli igav, ülemus on halb, töö on väsitav, kolleegid rumalad jne, ei ole see hea näitaja praeguse ega ka mitte tulevase tööandja silmis.
Ära saada ennatlikke sõbrakutseid.
Vahel ei lähe tööintervjuu küsimustega just kõige paremini, ent intervjueerijaga tekib hea klapp. Viimane teab siiski, et ei pruugi olla objektiivne sind vaid iseloomu, mitte oskuste pärast palgata. Seetõttu ära hakka teda segadusse ajama sõbrakutsega sotsiaalvõrgustikes – oota enne värbamisprotsessi tulemus ära ja seejärel saad hakata edasi mõtlema. Samuti ei pruugi olla hea, kui (tulevane) tööandja on su sõprade nimekirjas. Siis pead jälgima, et kui võtad näiteks haiguspäeva, ei anna su sotsiaalmeedia konto aimu, et tegelesid hoopis millegi muuga ja valetasid tööandjale. Iga selline vahelejäämine vähendab sinu usaldusväärsust.
Ära tülitse.
Sotsiaalmeedias kohtab igasugust sisu, sealhulgas ka eriarvamusi. Kui märkad kellegi kummalist arvamust või teemapüstitust, võib tekkida kiusatus diskussiooni alustada. Kui teed seda ülbelt või kohatult, võib see postitus jõuda ka (tulevase) tööandja uudisvoogu. Mistahes ülbed kommentaarid ei anna kellelegi õigustust ning jätavad inimesest pigem ebameeldiva mulje.
Kirjavead mängivad rolli.
Isegi kui sa pole toimetaja või õigekirjaspetsialist, ei jäta kirjavead inimesest kõige arukamat ja hoolsamat muljet. Iga postituse võiks enne avaldamist üle vaadata, et seal ei leiduks kirjavigu.
Jälgi ettevõtteid sotsiaalmeedias.
Väikse plusspunkti võib anda see, kui jälgid sotsiaalmeedias selle ettevõtte kontot, kuhu tööle kandideerisid. Kui keegi ettevõttest peaks sinu kontot vaatama, siis näevad nad, et tunned nende vastu huvi. Jälgimine aitab ka ettevõtte enda huve ja stiili tundma õppida ning teada saada, kas sinu vaated ühtiksid nende omadega.
Ära ole enesekeskne.
Mõni inimene jagab sotsiaalmeedias infot ja pilte vaid iseenda kohta. Kui aga jagada näiteks ajaleheartikleid või raamatu- ja filmisoovitusi, näitab see, et tunned maailmas toimuva vastu huvi. Terve rida selfie’sid sellest aga suurt kinnitust ei anna ning selline inimene mõjub tööandjale ebahuvitavalt.
Ära unusta fotosid, kuhu oled märgitud.
Kõik tahavad aegajalt lõbutseda ning nii võivad sotsiaalmeediasse jõuda ka pildid ja videod, kus inimesed on purjus, laulavad karaoket, teevad lollusi jne. Kui otsid sotsiaalmeedia abil uut tööd, siis ei näita selline sisu sind ilmselt parimast küljest. Pildid võivad olla, ent loodetavasti sõber ei pahanda, kui eemaldad neilt enda nimega märgistuse.
Jälgi privaatsusseadeid.
Kui kardad, et tulevane tööandja su profiililt midagi ebameeldivat leiab, siis kõige selle vastu aitavad tugevad privaatsusseaded, mil ükski sinu pilt ega postitus pole võõrastele nähtavad. Siis ei tasu aga unustada, et su sõprade nimekirjas olevad isikud siiski näevad neid. Kuna sotsiaalmeedia muutub kiirelt, siis tasub ka näiteks korra kuu või kahe jooksul oma privaatsusseaded üle vaadata, et kõik oleks sobilik.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor personalijuhtimise õppejõu Karin Kuimeti sõnul toimub Eesti tööjõuturul võimuvõitlus ning kaheksakümnendate generatsioon on üle võtmas 40–50-aastaste põlvkonna positsioone.
Karin Kuimeti sõnul toimuvad organisatsioonides vaiksed, aga pidevad konfliktid, sest X-põlvkond, ehk 40-50aastased inimesed tunnevad noorematelt survet. “Vanema generatsiooni juhid tajuvad, et kui nad piisavalt kiiresti ei jookse, siis on nende positsioon ohus ning seda võetakse tihti valulikult,” rääkis Kuimet.
“Noorem, 80nendatel ja üheksakümnendate alguses sündinud ehk Y generatsioon on jõudnud kolmekümnenda eluaasta piirile, käinud välismaal, saanud hea hariduse. Samuti valdab vabalt inglise keelt, on digitaalselt osav ning tõesti tahab ka ennast näidata.”
“Vanemate juhtidega, kes organisatsiooni arengusse panustavad ja teevad tulemuse ära, ei juhtu midagi. Aga oma kohal püsimine nõuab senisest rohkem energiat,” lisas Kuimet.
Õppejõu sõnul on riigiorganisatsioonides süsteem hierarhilisem ning tutvused ja traditsioonid aitavad samadel inimestel kauem puldis püsida. Erafirmas oleneb kõik aga inimesest endast.
Raskem on nendel vanema põlvkonna juhtidel, kes toimetavad nii nagu 80nendatel-90nendatel, arvestamata, et keskkond ja töötajad on muutunud. “Pidama jäävad need, kes käivad ajaga kaasas ja oskavad noori rakendada ettevõtte hüvanguks, mitte ei kurda, et uus on loll ja laisk.”
Karin Kuimeti sõnul sageli ei teadvustata, et uue põlvkonna jaoks on oluline tähendusrikas ja mõtestatud töö. "Noored ei püsi enam ühel kohal aastakümneid nagu vanasti, vaid töötavad alaväärtustamisele vastu või hääletavad jalgadega. Niimoodi jäädakse ilma talentidest, sest keskpärastel on vähem valikuvõimalusi paremat kohta leida,” rääkis Kuimet ning lisas, et organisatsioonile endale on kõige parem, kui kogu tiimis ja ka juhtkonnas on esindatud erinevad generatsioonid ja igaüks panustab kas noore energia või kogemusega.”
ERRi uudisteportaal
Seaduse alusel kümnepäevasest isapuhkusest ilma jäänud mees kaebas riigiameti ebavõrdse kohtlemise eest kohtusse. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva lubab, et uue seadusega ebavõrdsus kaob, kirjutab ERRi uudisteportaal.
ERR.ee kirjutas kuu aega tagasi Ants Lustist, kes avaldas pahameelt, et jäi ilma õigusest oma vastsündinud lapsega kümme päeva kodus veeta, kuivõrd seadus ei võimalda juhatuse liikmetele isapuhkust.
Sotsiaalkindlustusametist taotluse peale eitava vastuse saanud mees kaebas riigiameti nädal tagasi kohtusse, süüdistades riiki põhiseaduse rikkumises, mis näeb ette kõigi kodanike võrdset kohtlemist.
"Õigus võrdsele kohtlemisele on iga inimese põhiõigus ehk üks elementaarsemaid õigusi, mille olemasolu ei ole tegelikult sõltuvuses ühestki seadusest. Mul on kahju, kallis Eesti Vabariik, et pean hakkama Sulle seda läbi kohtu meelde tuletama, aga nii nüüd on. Lootuses, et saad sellest paremaks. Aitäh kõigile, kes kaasa elavad," teatas Lusti nädal tagasi oma sotsiaalmeediakontol.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) kinnitas ERR.ee-le, et muutmisel olev vanemapalgaseadus võtab arvesse ka selle vajaduse ning edaspidi laieneb isapuhkuse õigus kõigile, ka juhatuse liikmetele, kui riigikogu seadusemuudatuse heaks kiidab.
Loe pimemalt ERRi uudisteportaalist.
http://www.err.ee/586580/juhatuse-liikmena-isapalgast-ilmajaanu-laks-riigi-vastu-kohtusse
Maria Reinik
reporter
Eesti suurim tööportaal CV-Online viis esmaspäeval oma kasutajate hulgas läbi küsitluse, kuidas mõjutas pühapäevane kellakeeramine tunni võrra edasi suveajale nende töö- ja eraelu.
53 protsenti vastanuist kinnitas, et suveajale üleminek mõjutab nende töö- ja eraelu, kella keeramist pooldas 28 protsenti vastanuist. Kümme vastanut keeras kella täpselt õigel ajal ehk laupäeva öösel vastu pühapäeva kell kolm.
Veerandil vastanuist (24,5 protsenti) sättisid kõik kellad end ise õigele ajavööndile, veidi enam kui viiendik inimestest (21,6 protsenti) olid aga ettenägelikud ja keerasid kellad õigeks juba laupäeva õhtul enne voodisse heitmist. «Aastaid tagasi, kui kella tuli tunni võrra tagasi keerata, tegin seda juba laupäeva õhtul, sest pidin pühapäeva hommikul tööle minema,» meenutab üks vastaja. «Öösel aga uuendas telefoni kell end ise automaatselt, seega jõudsin tööle tund aega varem.» 11 vastanut kinnitasid veel esmaspäeva hommikul, et polnud uuele ajavööndile üle läinudki.
Küsitlusele vastanuist tervelt seitse protsenti tunnistas, et ei jõudnudki esmaspäeva hommikul õigeks ajaks tööle, kuna magasid sisse ja nende elu- ja unerütm sai rikutud. Veidi üle 40 protsenti inimestest kinnitas, et kuigi nad jõudsid tööle õigel ajal, oli see suveajale ülemineku tõttu raskem kui tavaliselt.
15 kontoris üle Eesti ei jõudnud esmaspäeval õigel ajal tööle mitte keegi, näitab CV.ee läbi viidud uuring. Vaid mõned jõudsid õigel ajal tööle pea viis protsenti vastanute töökohal. 20 protsenti juhtudest jäid aga hiljaks vaid mõned üksikud kolleegid. Suuremal osal töörahvast (45,3 protsenti) algas töönädal siiski ilma hilinemisteta. «Kui keegi oleks sellisel põhjusel hilinenud, oleks pidanud kirjutama ka samas lahkumisavalduse,» soovitas üks vastanuist. «Eks jõutakse ikka õigel ajal, aga eriti just laste puhul on kuulda, et laste ärkamist ja väsimust mõjutab kella keeramine eriti,» selgitab teine.
«Hommik läks kiireks, sest ei suutnud õigel ajal voodist tõusta,» kirjeldas üks vastanuist. «Pidin kiirustama ja tööl on kohutav uni ikkagi,» lisas ta. «Juba kuu aega oleks normaalne olla suveajas,» soovitas teine. «Kuskil veebruari lõpul võiks kellad suveajale keerata, muidu ärkad hommikul valge peale üles ja ootad paar tundi, et saaks tööle minna.» Kolmas vastaja usub, et «ühelgi täie mõistusega ja tervel inimesel ei tekita mingit probleemi üks tund varem või hiljem ärgata.»
Enim vastanuist ehk enam kui 75 protsenti inimestest märkis, et suveajale üleminek põhjustab esimestel päevadel väsimust ja uimasust ning põhjustab segadust. Pea 30 protsenti inimestest tahavad lihtsalt rohkem magada. 5,3 protsenti vastajaist tunnistas CV-Online’i kiirküsitluses, et kella keeramisest tekkinud sümptomid kestavad kauem kui kuu aega või lausa kuni talveajani üleminekuni.
Kokku andis oma vastuse 923 inimest. Keskmiselt on igal inimesel vaja CV-Online’i tehtud küsitluse tulemustele tuginedes keerata kaks korda aastas õigeks neli kella. «Kella keeramisega juhtub sageli nii, et hommikul kõik, kes ärkavad, lähevad kella keerama,» räägib oma kogemustest küsitlusele vastanud. «Teinekord keeratakse mõnda kella kolm korda edasi või tagasi, enne kui seda avastatakse.»
Page 789 of 1608
