Artiklid
Kadri Paas
Maksu- ja Tolliamet toob järgnevalt välja olulisemad muudatused 2013. aasta tulude deklareerimisel võrreldes 2012. aastaga.
Kasvava metsa raieõigus ja metsamaterjali müük - lisandus võimalus valida tekkinud kasu osaline maksustamine.
IBAN konto - kõik pangakontod saavad IBAN pangakonto numbri. Pangakonto number jääb samaks, kuid selle ette lisandub kahetäheline riigikood (Eesti puhul EE), kahekohaline kontrollnumber ja kahekohaline pangakood. Kui riigisisene kontonumber on lühem kui 14 kohta, lisandub kehtiva kontonumbri ette teatud arv nulle, Eestis kasutusele tulev IBAN on 20-kohaline.
Infoleht - kõigi nõuetega saab tutvuda kogu deklaratsiooni esitamise vältel.
Mahaarvamised mitteresidendist füüsilise isiku tulust - kui isiku Eestis saadud tulud jäid kogutuludest alla 75 %, siis saab isik kasutada ainult üldist maksuvaba tulu ja täiendavat maksuvaba tulu pensionilt, proportsionaalselt Eesti tuluga.
Välistulud luubi luubi all
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde märkis, et sel aastal pöörab amet kõrgendatud tähelepanu välistulude deklareerimisele.
"Eelmisel aastal deklareeris õigeaegselt oma välistulud 8343 maksumaksjat, järelkontrollide tulemusel pidid seda tegema veel 6163 maksumaksjat, " ütles Udde.
Udde rõhutas, et kõigil, kes saavad välismaalt tulu, on kohustus deklareerida see tulu Eestis. „Ja kui nendelt tuludelt tuleb ka tulumaksu tasuda Eestis, siis tuleb seda teha õigeaegselt, vastasel juhul lisandub maksusummale intress ligi 22% aastas. Kui inimene on aga asunud välismaale alatiseks tööle, siis tuleks kaaluda oma maksuresidentsuse muutmist," lisas Udde.
Pensionide maksuvabastus 2304 eurot
Maksuamet juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et käesoleva aasta alguses jõustunud täiendav maksuvaba tulu pensionitelt 210 eurot kuus ei laiene eelmise, 2013. aasta tulude deklareerimisel, ning täiendav maksuvabastus pensionitelt, mis 2013.aasta tuludeklaratsioonis arvestatakse, on 2304 eurot.
Eelmisel aastal oli tulu deklareerijaid 650 000, kellest e-maksuametit kasutas 95 protsenti, sel aastal prognoosib amet vähemalt 640 000 deklareerijat. Eeldatavalt peaks pisut suurenema ka e-deklaratsioonide osakaal, prognoositavalt 96 protsendini.
Esimeste tulumaksutagastustega alustab maksuhaldur hiljemalt 28. veebruaril. Tuludeklaratsiooni esitamise viimane päev on 31. märtsil. Kauem läheb nende deklaratsioonide töötlemisega, mis esitatakse paberil, siis alustatakse tagastamisega hiljemalt 20. aprillil. Üldine tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg on sel aastal 1. juuli.
Lugeja küsib:
Tööandjal tuleb töötajale haiguslehe alusel maksta haigushüvitist 4.–8. kalendripäeva eest 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Kas tasu leidmisel peab arvestama ka selle perioodi sisse jäävate pühadega?
Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12/2 lõike 1 kohaselt tõepoolest maksab tööandja töötajale töövõimetuslehe alusel haigushüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% ulatuses töötaja töötasust.
Tööandja arvutab keskmise kalendripäevatasu välja vabariigi valitsuse määruse “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõikes 3 sätestatud reeglite kohaselt.
Kuna haigushüvitist makstakse kalendripäevades, tuleb arvestuse aluseks võetud töötasud jagada sama perioodi kalendripäevade arvuga.
Selle aja sisse jäävad rahvus- ja riigipühad lähevad arvestuse sisse.
Lugeja küsib: Mul on tähtajatu tööleping tähtajatu, soovin kiiresti lõpetada lepingut töö puudumise pärast, ülemusel pole tööd anda ja pean siis kodus istuma, kuni keegi haigeks jääb või puhkusele läheb. Mina sellega nõus pole ja tahangi teada, kas tööandjal on õigus mind kauem kinni hoida või saan päevapealt lõpetatud?
Vastab jurist ja juhtivpartner Tanel Melk, Tanel Melk & Partners Law Firm OÜ
Töölepingu seadusest (TLS) lähtuvalt saab töötaja töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt.
Vastavalt TLS § 85 lg-le 1 võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Oma lahkumise põhjust töötaja avaldama ei pea. Töölepingu korraline lõpetamine eeldab seda, et töötaja peab tööandjale ette teatama korralisest ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Vastasel juhul on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitist vähem ette teatatud päevade eest. Hüvitise suuruseks on töötaja keskmine tööpäevatasu.
Töötaja võib öelda töölepingu üles ka erakorraliselt, ehk siis lahkuda päevapealt (TLS ei sätesta siinkohal kindlat etteteatamise tähtaega). TLS § 91 sätestab juhud, mil töötaja võib erakorraliselt töölepingu lõpetada. TLS § 91 lg 1 ütleb, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses peab töötaja välja tooma ülesütlemise aluse ja põhjendama mõjuva põhjuse olemasolu, sh lasub töötajal vastavas osas tõendamiskoormis. Kui töötaja ei suuda tõendada erakorralise ülesütlemise põhjuseid, loetakse ülesütlemine korraliseks (TLS § 85 lg 3).
Asjas konkreetse lahenduse väljapakkumiseks oleks tarvis teada täpsemalt, mis tingimustel on kõnealune tööleping sõlmitud, kuid eeldusel, et olete täiskohaga tööl ega ole määratud tööle vajadusel teiste töötajate asendajana, siis peaks olema töö puudumine piisavalt mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks.
Samas pean vajalikuks siinkohal ka märkida järgmist. Vastavalt TLS § 25 punktidele 1 ja 2 on tööandja kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning maksta töö eest tasu.
TLS § 35 tulenevalt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Seega, Teil on ilmselt õigus tööleping päevapealt lõpetada ning samuti ka õigus nõuda keskmist töötasu tööandjalt, kui tal ei olnud Teile anda tööd juhul, kui teievaheline tööleping on sõlmitud eelnevalt nimetatud tingimustel.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Lugeja küsib:
Tahan saata töötaja üsna kallile koolitusele ja tahaksin garanteerida, et töötaja kohe peale koolitust minu juurest töölt ei lahkuks. Kuidas ma saaksin oma investeeringut kaitsta?
Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 34 alusel on loodud võimalus leppida kokku koolituskulude hüvitamises. Kokkuleppe sisuks on tööandja kohustus hüvitada töötajale kokkulepitud koolitus ja töötaja kohustus töötada tööandja juures teatud siduvusaja jooksul.
Koolituskulude hüvitamise kokkulepet saab sõlmida selliste koolituskulude hüvitamiseks, milliste puhul ei ole tegemist koolitusega, mida tööandja peab töötajale tagama TLS § 28 lg 2 p-5-st lähtuvalt ja suuremahulise koolituse kulud ületavad tavapäraseid koolituskulusid. Näiteks võib õigustatuks pidada koolituskulude kokkuleppe sõlmimist juhul, kui tööandja hüvitab töötaja ülikooliõpingud. Seadus aga ei sätesta, millised kulutused on juba mõistlikest kulutustest suuremad.
Tagamaks vaid mõistlike kokkulepete olemasolu, mis ei lähe vastuollu töötaja kaitse eesmärgiga, on TLS § 34 lg 2 alusel kehtestatud nimetatud kokkuleppele sisulised piirangud, mille rikkumisel on kokkulepe tühine. Kehtiv on kirjalik koolituskulude hüvitamise kokkulepe, milles on ära näidatud koolituse sisu ja kulud, samuti ei tohi kokkuleppe siduvusaeg ületada 3 aastat ning siduvusaeg ei tohi olla koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.
Lõiked 3 ja 4 reguleerivad olukordi, mil tööleping lõpetatakse enne siduvusaja läbisaamist. Kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja lõppemist, peab ta koolituskulude hüvitamise kokkuleppest tulenevad kulud hüvitama proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga (v.a. juhul, kui tööleping öeldi üles tööandjapoolse olulise lepingu rikkumise tõttu).
TLS § 28 lg 2 p 5 kohustab tööandjat tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Nt koolituse raames omandab töötaja eelkõige tööks vajalikke kutseoskusi või on koolitus tingitud tööandja poolt kasutusele võetud uue tehnoloogia kasutuselevõtuga (sh ka nt arvutiprogrammid) kaasnevate töövõtete omandamisest. TLS § 34 lg 5 ei võimalda sõlmida seega koolituskulude hüvitamise kokkulepet tööandja seaduses sätestatud koolituskohustuse täitmiseks. Sellised kokkulepped on tühised.
Lugeja küsib:
Peale emapalga lõppemist katkestasin lapsehoolduspuhkuse ja soovisin tööle asuda poole koormusega. Sain tööandjaga kokkuleppele ja vormistasime töölepingu muudatuse. Peagi saab laps kolmeaastaseks ja sooviksin nüüd jätkata täistööajaga. Tööandja väidab, et selleks pole mul enam õigust, sest ise kirjutasin avalduse poole kohaga töötamiseks.
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Vastus teie küsimusele sõltub sellest, kuidas te tööandjaga töölepingu muutmise osas kokku leppisite. Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel ja muudatused jõustuvad siis vastavalt poolte läbirääkimiste käigus saavutatud tingimustele.
Kui vormistasite tööandjaga kirjaliku kokkuleppe osalise tööajaga töötamiseks ilma tähtaega määramata, siis nii see paraku jääbki. Kui saavutasite kokkulepe uutes tingimustes ja teie sooviks oli osalise tööajaga töötada ainult lapse kolmeaastaseks saamiseni, siis oleks tulnud töölepingu muudatus vormistada tähtajalisena. Sellisel juhul jätkuks tööleping endistel tingimustel peale tähtaja möödumist (s.t. tingimustel, milles oldi kokku lepitud enne lapsehoolduspuhkusele jäämist).
Nüüd saate vaid teha tööandjale uuesti ettepaneku töölepingu tingimuste muutmiseks, kuid täistööajaga saate jätkata vaid kokkuleppe saavutamisel.
Võimaliku pooltevahelise vaidluse kokkulepete olemasolu ja kehtivuse üle lahendab töövaidlusorgan (s.o töövaidluskomisjon või kohus).
Lehekülg 1056 / 1608
