Artiklid
Haigekassa on käivitanud teenuse, mis muudab töövõimetushüvitise maksmiseks vajaliku andmevahetuse elektroonseks. Tänu uuele teenusele saavad inimesed töövõimetushüvitised edaspidi kätte kiiremini ning andmete edastamine on lihtsam ka tööandjatele.
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Rossi sõnul on e-teenuste arendamine haigekassa lähiaastate üks prioriteete, mille eesmärgiks on suurendada nii tegevuste efektiivsust kui ka pakutavate teenuste kvaliteeti. „E-TVL ehk elektroonne töövõimetusleht muudab hüvitiste menetlemise varasemast oluliselt lihtsamaks. Tööandjad säästavad töövõimetuslehtede edastamisest tulenevat ajakulu ning töötajad saavad hüvitise kätte senisest kiiremini,“ sõnas Ross.
Paberivabale andmevahetusele üleminekut võimaldav seadusemuudatus jõustub 1. jaanuarist 2014, mil teenus muutub avatuks kõigile tööandjatele. Ka praegu on võimalik töövõimetuslehti haigekassale elektroonselt esitada. Selleks tuleb sõlmida haigekassaga andmevahetuse leping, mis annab tööandjale õiguse riigiportaali (https://www.eesti.ee/est/teenused/ametnik/tervis_ja_tervisekaitse/toovoimetuslehtede_taiendamine)kaudu oma töötajate töövõimetuslehtede andmeid vaadata ja haigekassale edastada. Teenuse kasutamise juhendiga on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel (http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/TVL_liidese_juhend_tooandjatele_21_08_2013.pdf).
Lepingu sõlmimise soovi korral palume tööandjatel esitada taotlus (http://www.haigekassa.ee/tooandjale/toovoimetusleht)töövõimetuslehe andmete elektroonseks edastamiseks aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Täiendavatele küsimustele vastab haigekassa infotelefon 16 363.
Septembri algus on kohe käes ja nii mõnelgi lapsevanemal on tekkinud küsimus, kas tööandja peaks andma vaba päeva töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi.
Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala sõnul kehtiv töölepingu seadus tööandjat selleks ei kohusta. «Samas paljud tööandjad võimaldavad seda reeglitega töökorraldusele või poolte kokkuleppel, seega juhul, kui teil on ettevõttes olemas reeglid töökorraldusele või sisekorraeeskirjad, tasuks sealt järgi vaadata, ehk on ka teil selline õigus,» soovitas Ehala.
Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva 1. septembri puhul ja töötajale ei tule sellist õigust ka näiteks töösisekorraeeskirjadest, siis töötaja tööandjalt seda nõuda ei saa.
«Samas lapse kooliminek ei tule vanemale ootamatult ning töötajal eelnevalt piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks ja oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks,» lausus Ehala.
Ta lisas, et nii töötaja kui tööandja peavad teineteise suhtes käituma heas usus, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. «Seega, kui töötaja teatab tööandjale piisavalt varakult soovist saada lapse esimesse klassi mineku puhul vaba aega, peaks mõistlik tööandja töötajale seda ka võimaldama,» nentis Ehala.
Küsimus:
Kas töötaja on kohustatud tööandja nõudmisel riigipühal, 20. augustil töötama?
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Pühade ja tähtpäevade seaduse järgi on riigipühad ja seetõttu puhkepäevad
1) 1. jaanuar - uusaasta;
2) - suur reede;
3) - ülestõusmispühade 1. püha;
4) 1. mai - kevadpüha;
5) - nelipühade 1. püha;
6) 23. juuni - võidupüha;
7) 24. juuni - jaanipäev;
8) 20. august - taasiseseisvumispäev;
9) 24. detsember - jõululaupäev;
10) 25. detsember - esimene jõulupüha;
11) 26. detsember - teine jõulupüha.
Samuti on puhkepäev rahvuspüha 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.
Kui töökorralduse tõttu on töötajal neil nimetatud pühadel tööajakava järgi siiski tööpäev, peab tööandja tehtava töö hüvitama töölepingu seaduse §-i 45 lõike 2 järgi 2-kordse töötasuga või kokkuleppel töötajaga sama paragrahvi lõike 3 alusel täiendava vaba ajaga.
Töötajal, kes ei tööta ajakava (graafiku) järgi, vaid tavapäraselt kalendaarsetel tööpäevadel esmaspäevast reedeni, saab riigipühal tööpäev olla vaid ületunnitööna ja seetõttu ainult pooltevahelisel kokkuleppel.
Eestielu.ee
Lugeja küsib:
Tahaksin koos sõbraga järgmise nädala keskel minna verd andma. Kas tööandja võib keelduda mind lubamast verd loovutama? Kas sel tööpäeval säilitatakse vere loovutamise ajaks minu töötasu?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Tööandjal ei ole alust keeldumiseks, kui te teavitate teda mõistliku aja ette oma vastavast soovist. Vere loovutajale ehk doonorile annab seadusliku võimaluse töölt ära küsimiseks vereseaduse (RT I 2005, 13, 63) § 7 lg 3 p 5, millise kohaselt doonoril on õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks. Kui pikk see vaba aeg peaks olema, seadus ei sätesta. Eeldatakse ilmselt töölepingu poolte mõistlikku kokkulepet.
Mis puudutab tööpäeval vere loovutamise aja eest töötasu säilitamisse, siis tööandja vere loovutamise aja eest töötajale töötasu maksma ega säilitama ei pea.
Nimelt ei ole seaduseandja vere loovutamise aega käsitlenud töölepingu seaduse (RT I 2009, 5, 35, edaspidi TLS) § 38 mõistes olukorrana, kus tööandja peaks maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel. Vere loovutamise aeg on üldjuhul ette planeeritav, ehk siis see on eelnevalt kavandatud tegevus, mida ei saa käsitleda olukorrana, kus töötaja ei saa täita tööülesandeid temast endast tulenevate ettenägematute asjaolude tõttu.
Samas ei keela seadus tööandjat töötajale soodsamate kokkulepete kohaldamist, ehk siis tööandja võib vastava poolte vahelise kokkuleppe kohaselt säilitada töötajale vere loovutamise aja eest kas töölepingujärgse töötasu või ka keskmise töötasu. Vastavad kokkulepped oleks mõistlik fikseerida töölepingu lisana või siis pisut üldisemal kujul tööandja töökorralduse reeglites.
Doonorite jaoks kasulikku teavet leiate lisaks veebilehelt http://www.verekeskus.ee/.
Tööaja lühendamist reguleerib töölepinguseaduse § 53, mille kohaselt on tööaeg lühendatud kolme tunni võrra uusaastale (1. jaanuar), Eesti Vabariigi aastapäevale (24. veebruar), võidupühale (23. juuni) ja jõululaupäevale (24. detsember) eelneval tööpäeval. Tööandja peab lühendama nimetatud rahvuspühale või riigipühadele vahetult eelnevat tööpäeva, kusjuures pühale eelnev tööpäev on päev, mis on enne püha. Seega kui töövahetus lõpeb reedel ja riigipüha on esmaspäeval, siis kohustust reedest päeva kolme tunni võrra lühendada ei ole.
Kuna § 53 loetletud kuupäevade hulgas ei ole 20. augustit, siis tänane tööpäev seadusest tulenevalt lühendatud ei ole. Samas võib tööandja rakendada töötajate suhtes alati seadusest soodsamat sätet ning reguleerida näiteks töökorralduse reeglites, et ka 20.augustile eelnev tööpäev on lühendatud.
Lehekülg 1078 / 1608
