Artiklid
PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON
01.06.2013
Tähelepanu tuleb pöörata ka laste kaitsele töökeskkonnas
Sel aastal on 7–14 aastaste alaealiste tööle võtmiseks esitatud 24 taotlust, mis hõlmavad 774 noort, kellest 545 on tööle lubatud.
Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja taotlema töölepingu sõlmimiseks 7-14aastase alaealisega eelnevalt tööinspektori nõusoleku. Selle eesmärgiks on selgitada alaealisele pakutava töö tingimused ja teha kindlaks, et töö ei ole alaealisele keelatud. Lisaks tuleb kontrollida, et alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning ka seda, kas laps soovib tööd teha.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul tuleb tööle rakendamise juures arvestada alaealise vanust ja kehalist arengut: “Näiteks sobivad 7–12aastastele lastele ainult kerged tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. 13–14-aastastel ja 15–16-aastastel koolikohustuslikel noortel on lubatud teha kergeid töid, mis on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks põllumajandustööd marjade või puuviljade korjamiseks või kaubandus- või teenidusettevõttes tehtavad abitööd kaupade lahtipakkimisel ja riiulitele asetamisel, toitlusasutuses laudade katmine, käsitöö, kontoritöö jmt,” lisas Miidla-Vanatalu.
Peamiselt taotlevad tööinspektori nõusolekut 7–14aastaste laste töötamiseks kohalikud omavalitsused ja õpilasmalevad, harvem erasektori tööandjad. Kurioossemate taotlustena võib välja tuua ühe omavalitsuse, kes soovis 13–14aastased alaealised tööle võtta järve puhastamiseks adrust. Töö oleks toimunud jalgupidi jahedas vees, adrulõikuri järel ehk töötava mehhanismi vahetus läheduses. See töö on ohtlik ka täiskasvanud inimesele, rääkimata alaealisest ja seega keeldus tööinspektor selle taotluse rahuldamisest.
Veel ühe näitena võib tuua taotluse, kus sooviti alaealisi rakendada kraavi puhastamiseks. Tööinspektor tuvastas, et töö tegemisel on oht libiseda, sest kraavis oli 30cm vett. Lisaks leidis inspektor, et töö käigus on võimalus külmetuda kuna alaealine ei oska tajuda, millises temperatuuris töötamine kujutab talle ohtu.
Miidla-Vanatalu sõnul on siiski hea meel tõdeda, et leidub tööandjaid, kes annavad noortele võimaluse töökogemust saada. “Seejuures tuleb järgida seaduse nõudeid ning alaealist ei saa lubada tööle, mis ei vasta tema vaimsele või füüsilisele arengule ja on ohtlik,” lisas ta.
Tööinspektori nõusolek on vajalik 7–14 aastaste töötamiseks, alates 15. eluaastast piisab lapsevanema nõusolekust.
Tööinspektsioon viib käesoleval aastal 1. juunist kuni 31. augustini läbi alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, mis on kolmas omataoline.
Lisainfo:
Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Tööinspektsioon
Tel 5699 2324
«Suvine koolivaheaeg on kolm kuud. Kas lapsevanemale peab andma puhkust just nendeks nädalateks, kui ta soovib, või võib anda ükskõik, millisel ajal selle kolme kuu sees?» küsib lugeja.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Vastavalt töölepinguseaduse § 69 koostab tööandja puhkuste ajakava, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Eristaatuses on kuni seitsmeaastast last kasvatav vanem, kes võib puhkust nõuda temale sobival ajal, ja seitsme- kuni kümneaastast last kasvatav vanem, kes võib nõuda puhkust lapse koolivaheajal, mille hulka tuleb arvata ka õppeveerandite vahelised vaheajad sügisel ja kevadel.
Kuna küsimusest ei selgu töötaja lapse vanus, siis puudub kahjuks võimalus sellele täpselt vastata - küsija jaoks on vastus peidus küsimuses endas, kes peaks teadma lapse vanust.
Paraku ei anna seadus lahendust olukorrale, kus endale sobival ajal puhkuse nõudeõigusega töötajaid on rohkem, nende nõuded kattuvad, aga tööandjal ei oleks töökorralduslikult võimalik kõigile soovitud ajal puhkust anda. Sellisel juhul eeldatakse täiskasvanud inimeste vahel kokkulepet, mis arvestab mõistlikult kõikide osapooltega.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
Heidi Kukk
Selle aasta suvi toob endaga kaasa olulise uuenduse riiklike peretoetuste maksmises. Lisaks praegu makstavatele peretoetustele tekib madala sissetulekuga peredel õigus saada täiendavat toetust - vajaduspõhist peretoetust, mida hakkavad määrama ja välja maksma kohalikud omavalitsused.
Väikese sissetulekuga pered saavad hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust juba alates 1. juunist. Taotlus ja toetuse saamisega seonduvad küsimused esitada sellele valla- või linnavalitsusele, kus inimene elab. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist.
Uue toetuse lisandumisega jäävad kehtima kõik senised Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad peretoetused, kusjuures ühegi toetuse suurust ei vähendata. Ent vajaduspõhist peretoetust Sotsiaalkindlustusameti kohalikud bürood ei määra ega maksa.
Kõrvuti vajaduspõhise peretoetuse maksmise alustamisega tehakse riiklike peretoetuste seaduses veel mõningaid muudatusi, mis on seotud juba praegu Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavate peretoetustega.
16-aastased ja vanemad lapsed saavad nüüd ka suvel toetust
Seni igal suvel on olnud paljud põhikooli lõpetanud 16-aastaste laste vanemad ebameeldivalt üllatunud, kui selgub, et juuli- ja augustikuu lastetoetus makstakse välja alles sügisel, kui saabub kinnitus lapse edasiõppimise kohta. Seaduse kohaselt on vaid õppivatel lastel õigus saada peretoetusi kuni 19-aastaseks saamiseni.
Selle aasta 1. juunist jõustuva muudatuse kohaselt jätkatakse kõigi põhikooli lõpetavate laste eest peretoetuste maksmist ka juulis ja augustis.
Alates septembrist makstakse peretoetusi gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivate laste eest. Maksmise aluseks olevad õppimist tõendavad andmed laekuvad Sotsiaalkindlustusametile õppurite registrist.
Võimalus taotleda peretoetusi abikaasa laste kasvatamise eest
Abikaasade peres, kus on lapsi ka eelnevast suhtest, saab selle muudatuse järgi kõik peres kasvavad lapsed kokku liita.
Lapsetoetuse ja lapsehooldustasu suurus sõltub teatud juhtudel (nt kolme- ja enamalapselises peres) peres kasvavate laste arvust. Muudatus võimaldab peretoetuste suuruse arvutamisel võtta arvesse kõik peres kasvavad lapsed ja annab õiguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest.
Abikaasadel, kes saavad peretoetusi kumbki oma laste eest, tekib võimalus omavahel kokku leppida, kummale neist hakatakse kõikide pere laste toetusi maksma. Toetuste taotlemiseks peab üks abikaasa loobuma peretoetuste maksmisest temale ja seejärel saab tema abikaasa taotleda kõigi pere laste eest peretoetusi.
Peretoetustest loobumise taotlus esitatakse sotsiaalkindlustusameti büroo klienditeenindusele, mille aadressid ja vastuvõtuajad leiate siit. Peretoetusi saab taotleda sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest või elektroonselt riigiportaali kaudu, mis asub siin.
Muutub alates selle aasta 1. juulist ka lapsetoetuse suurus peredele, kus kasvab kolm või rohkem last
Praegu makstakse pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele lapsetoetust kuuekordses lapsetoetuse määras ehk 57,54 eurot kuus. Alates 1. juulist on toetuse suurus pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele kaheksakordne lapsetoetuse määr – 76,72 eurot kuus. Lapsetoetuse määr 2013. aastal on 9,59 eurot.
Pered, kuhu sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikke
Käesoleval ajal on riikliku sünnitoetuse suurus 320 eurot iga sündinud lapse kohta. Alates 1. juulist tõstetakse kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni korral makstav ühekordne riiklik sünnitoetus 1000 euroni iga sündinud lapse kohta. Seega perele, kuhu sünnivad kolmikud, makstakse sünnitoetust kokku 3000 eurot.
Et Eesti suudaks täita Euroopa Komisjoni antud soovitused tööturu osas, vajaks töötajaskond teadmiste värskendamist vähemalt iga viie aasta tagant, ütles ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson täna avaldatud Euroopa Komisjoni soovitusi kommenteerides.
„Me ei saa loota jätkusuutlikule tööturule, kui me töötajate teadmisi ja oskusi ei uuenda,“ märkis ametiühingujuht. „Kiiresti arenevas maailmas on paratamatu ka vajadus aeg-ajalt nö. tarkvara värskendada. Mil viisil seda tagada, on üheks lähiaja olulisemaks teemaks ka läbirääkimistel sotsiaalpartneritega - ümberõpet ei saa rajada töötajate enda rahakotile, peame leidma kokkuleppe tööandjate ja riigiga.“
Koolituskeskuse Geomedia analüütik Rivo Noorkõiv on kogumikus „Eesti piirkondlik areng 2012“ märkinud, et 2011. aastal osales Eestis elukestvas õppes keskmiselt 12% töötajaskonnast (seejuures Kesk-Eestis vaid 8%).
Euroopa Komisjon märkis oma eile avaldatud soovitustes, et Eestil on vajadus suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga töötajate osalust elukestvas õppes.
Delfi Majandus
Millest koosneb Elioni jaekaubanduse osakonna IT-valdkonna juhi Aivar Otsa sõnul ühe väikettevõtte kodukontori jaoks sobiv IT-lahendus?
1. Arvuti. Arvuti peaks sobima kontorist väljas kasutamiseks. Kui töötate kodukontoris, võib see olla ka lauaarvuti, muul juhul sülearvuti, mille puhul võiks arvesse võtta aku vastupidavust. Ergonoomilisuse mõttes on hea omada suurt ekraani ning korralikku hiirt ja klaviatuuri. Kindlasti peab arvutil olema ka ID-kaardi lugeja.
2. Tarkvara. Kontoritööks vajalik tarkvara on tänapäeval suuresti ka vabavarana kättesaadav, head tasulist alternatiivi pakuvad ka pilvetehnoloogial põhinevad tarkvarad nagu Office 365 või Google Apps – nii saad vajadusel ükskõik millisest teisest arvutist või nutiseadmest (nutitelefonist või tahvelarvutist) tööd jätkata. Lisaks peaks arvutis olema suhtlustarkvara kiireks infovahetuseks või konverentskõnedeks – näiteks Skype või Google Hangouts.
3. Internetiühendus. Eesti ettevõtetel on siin valida erinevate pakkujate vahel. Võrguseadmed tulevad tüüpiliselt teenusega koos kaasa, kindlasti tasub mugavuse huvides panustada juhtmevabale internetile.
4. Telefon. Ka siin on valikuid mitmeid, lauatelefonist nutitelefonini. Neil, kes aga eelistavad kasutada "päris" telefoni asemel arvutisse või nutiseadmesse paigaldatud suhtlustarkvara, on mõistlik soetada ka mugavad kõrvaklapid koos mikrofoniga.
5. Printer-koopiamasin. Tänapäeva Eestis on palju asju võimalik ajada paberivabalt, aga sellegipoolest võib ette tulla olukordi, kus pead näiteks andmeid skaneerima või pabereid kopeerima. Kodukontorisse sobivad hästi väikesemõõtmelised multifunktsionaalsed printer-koopiamasinad, mis täidavad mitut ülesannet korraga.
31. mail toimub teist aastat järjest kaugtöö päev, mille eesmärk on julgustada nii tööandjaid kui töötajaid murdma kontoritöö traditsioone ja kasutama targalt tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi oma töö tegemiseks väljaspool kontorit.
Lehekülg 1091 / 1608
