Artiklid
1. jaanuaril 2013 jõustuvad töölepingu seaduse sätted, mille järgi tasutakse isapuhkuse eest isa keskmise töötasu alusel ning lapsepuhkuse eest Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel.
Tasustatud isapuhkus
Alates 2013. aastast taastatakse isapuhkuse eest riigieelarvest tasu maksmine. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.
Isapuhkust saavad isad võtta perioodil, mis vahetult eelneb ja järgneb lapse sünnile. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust, mida võib võtta ka osade kaupa. Seejuures peavad kõik puhkuse osad jääma neljakuulisesse perioodi, mis algab kaks kuud enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kestab kaks kuud pärast lapse sündi.
Kümne tööpäeva pikkust isapuhkust on isadel olnud võimalik kasutada 2002. aastast.
Kuni 1. jaanuarini 2008 oli isapuhkuse hüvitise päevamäär 66 krooni (4,25 eurot).
2008. aastal hüvitati isapuhkust isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui kolmekordne riigi statistiline keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.
Alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012 on isal küll õigus saada isapuhkust, kuid puhkusepäevi riigieelarvest ei hüvitata.
Tasustatud isapuhkuse jõustumine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 pere- ja tööelu ühitamise võimaluste edasiarendamisega, mille raames on ette nähtud tasustatud isapuhkuse taastamine.
Lapsepuhkuse tasu
Alates 2013. aastast suureneb lapsepuhkuse päevade eest makstav tasu. Lapsepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mis käesoleval ajal on 290 eurot kuus. Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu kuu töötasu alammäärast.
Kuni 31.12.2012 on lapsepuhkuse tasu 4,25 eurot päevas.
Lapsepuhkust on õigus saada kas emal või isal, kes kasvatab alla 14-aastaseid lapsi. Emal või isal, kellel on üks või kaks alla 14-aastast last, on õigus igal kalendriaastal kolme tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele.
Emal või isal, kellel on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on õigus kuue tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele kalendriaastas.
Õigus lapsepuhkusele on ka lapse eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.
«Meid on kaks inimest ja töötame vahetustega. Vahetuse pikkused on erinevad, oleneb päevast ja tehtud broneeringute arvust. Meil ei ole summeeritud tööaeg (lepingus sellekohane märge puudub ja ka muu info selle kohta). Tekkinud on aga selline olukord, kus minul on pea iga kuu rohkem töötunde (isegi mõni tund üle kuu normtundide), kuid teisel töötajal jääb normist tavaliselt 20 tundi puud. Meil on aga kuupalk, olenemata tundide arvust. Kas peaks olema nii, et kuupalgaga töötajatel peaks olema võrdselt tunde?» soovib töötaja teada.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabi OÜst.
Vastavalt töölepinguseaduse § 3 on tööandja kohustatud järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna tööandja on kokkulepitud mahus töö mitteandmise korral kohustatud maksma töötajale keskmist tasu, siis näen Teie kirjeldatud olukorras võimalikku ebavõrdset kohtlemist. Juhul, kui tööandja alaliselt võimaldab ühel töötajal oma kokkulepitud kuutasu kergema vaevaga kätte saada, siis on see minu hinnangul ühe töötaja eelisolukorda asetamine. Tööandja peaks reguleerima mõlema töötaja koormuse võrreldavaks.
Ületunnid kuuluvad hüvitamisele eelkõige samas mahus vaba aja andmisega või rahas 1,5-kordselt.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
Eesti üheks suurimaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, nentisid ettevõtjad Kersti Kracht ja Enn Veskimägi Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse korraldatud finants-ja majandushariduse konverentsil «Rahakool - majandus ja meie».
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1066982/ettevotjad-eesti-suurim-probleem-on-toojoupuudus
Skype vilgub ja läheb lahti igapäevane palga ümber aasimine. Juhtimiskolumnist Jeff Haden kirjutab, et paljude juhtide jaoks on üllatav, et töötajad omavahel pidevalt palkadest räägivad ja et nad mõtlevad oma palga peale kogu aeg.
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1067216/koik-tootajad-arutavad-pidevalt-omavahel-uksteise-palku
Värske CareerBuilderi ja Economic Modeling Specialists Intl. (EMSI) uuring näitab, et järgmise aasta «kuumimad» ametid on raamatupidaja, süsteemianalüütik ja turundusspetsialist.
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1066836/vaata-millised-on-jargmise-aasta-perspektiivikamad-ametid
Lehekülg 1139 / 1608
