Artiklid
Ehkki on loomulik eeldada, et lapsevanem esimesse klassi mineva lapse esimesel koolipäeval aktusele kohale viib, ei ole sellist vaba aega töötajale seadusega ette nähtud.
Delfi palus tööinspektsioonil selgitada, kas lapsevanemal on seadusest tulenev õigus 3. septembril nõuda tööandjalt vaba aega (ja tasustamist) lapse esimesse klassi mineku aktusel osalemiseks.
"Töölepingu seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe, kuid paljud tööandjad võimaldavad seda reeglitega töökorraldusele või poolte kokkuleppel," vastas inspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Meeli Miidla-Vanatalu.
"Kuna lapse kooliminek ei tule ootamatult, siis on töötajal eelnevalt piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks ja oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks," avaldas ta lootust.
Samas eeldab tööinspektsioon, et mõistlik tööandja ei keela lapsevanemal aktusele minna.
"Töösuhte pooled peavad töölepingu täitmisel käituma heas usus, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. See põhimõte kehtib nii tööandjale kui ka töötajale. Mõistlik tööandja tuleb töötaja soovile kindlasti vastu."
www.DELFI.ee
Töötasu vähendamist puudutavad küsimused tekitavad endiselt palju segadust. Rääkimata töötajatest ei tea ka paljud tööandjad, kuidas ja mis tingimusel tohib töötaja palka seaduslikult vähendada ning rakendada püütakse varem kehtinud, kuid tänaseks õigustühist süsteemi.
Muudatus vastavas seadusandluses toimus 2009. aastal uue töölepinguseaduse vastuvõtmisega, kirjutab transpordi ametiühingu uudiskiri. Nimelt ei ole uues töölepinguseaduses enam töötaja karistamise mehhanismi, kuna tööturu osapooli peetakse võrdseteks partneriteks, kes üksteist ei karista. Samuti ei kehti enam töötaja distsiplinaarvastutuse seadus ja seega peab töötasu vähendamisel appi võtma võlaõigusseaduse.
Töötasu vähendamist, nagu ka teisi õiguskaitsevahendeid, tohib kasutada alles siis, kui töötaja süü on tõendatud. Töölepinguseaduse järgi tohib töötasu vähendada vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja mõistlikku, selget ja õigeaegset korraldust töö tulemuse kohta. Vähendada tohib seejuures vaid proportsionaalselt rikkumisega ja arvestades tema hoolsuskohustust. Kui töötaja on oma hoolsuskohustuse täitnud, siis ei saa teda süüdi tunnistada.
Oma õigust töötasu vähendada peab tööandja kasutama kohe pärast töö vastuvõtmist ning enne otsuse teoks tegemist tuleb ka töötajat sellest kirjalikult teavitada. Näiteks kui rikkumine leidis aset aprillikuus, võib töötasu vähendada mais väljamaksmisele kuuluvast palgast. Töötajal on õigus töötasu vähendamine nelja kuu jooksul töökaitseorganis vaidlustada.
Toimetas: Kaur Paves
Lugeja küsimus puudutab eelpensioni ajal töötamist. Sotsiaalkindlusamet kinnitab, et tõepoolest ei maksta ennetähtaegset vanaduspensioni inimese töötamise ajal.
«Jäin selle aasta veebruarist eelpensionile, sest masu tõttu oli tööd
võimatu leida. Saan 400 eurot kuus. Nüüd saaks minna tööle osaajaga ehk pühapäeviti teenides selle eest 180-160 eurot kuus. Seaduse järgi ei ole aga eelpensionäril võimalik pensioni ja palka koos saada. Tahaksin ausalt makse maksta, aga ei saa.
Miks seadusandja on pannud inimesed sellisesse olukorda?,» küsib lugeja.
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts vastab, et ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta töötamise korral neile inimestele, kes ei ole veel jõudnud üldisesse vanaduspensioni ikka. Pärast vanaduspensioni ikka jõudmist makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni ka töötamise korral.
Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda maksimaalselt 3 aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist. See tähendab, et pensioni hakatakse saama sisuliselt tööealisena. «Kui seadus lubaks samaaegselt edasi töötada, palka saada ja riik maksaks ka pensioni, siis seadusega sätestatud vanaduspensioni iga enam ei kehtikski, see oleks toodud vastavalt iga inimese soovile kuni 3 aastat varasemaks,» lisab Tonts.
Kehtiv vanaduspensioni iga on meil praegu meestel 63 aastat. Naistest jõuavad või on jõudnud tänavu üldisesse vanaduspensioniikka need, kes on sündinud 1950.aastal ja kelle vanus on 61 aastat ja 6 kuud.
Järgmisel aastal jõuavad pensioniikka 1951.aastal sündinud naised, kes on saanud 62aastaseks ja nii edasi. Iga järgmise sünniaastaga lisandub nõutavale vanusele 6 kuud. Meestega võrdseks saab naiste pensioniiga 2016.aastal, kui 1953.aastal sündinud naised on saanud 63aastaseks.
Sirje Niitra
Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant
Alates 1. augustist saab füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) abikaasa õiguse riiklikule ravikindlustusele, kui abikaasa maksab tema eest sotsiaalmaksu.
VASTAB
OLAVI KÄRSNA
ettevõtluskonsultant
Alates 1. augustist saab füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) abikaasa õiguse riiklikule ravikindlustusele, kui abikaasa maksab tema eest sotsiaalmaksu.
Samuti tagab FIE abikaasa eest makstud sotsiaalmaks talle ka riikliku pensionikindlustuse.
Nimelt muudeti riiklikku pensionikindlustuse seadust 1. augustist 2012 nii, et FIE abikaasa nimele laekunud sotsiaalmaks annab talle ka pensionikindlustuse 1. samba.
Füüsilisest isikust ettevõtja saab maksta sotsiaalmaksu abikaasa eest, kes on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana.
Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osana võetakse arvesse summad, mis pensionikindlustatu (FIE abikaasa) kohta kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja mille kohta peetakse arvestust riiklikus pensionikindlustuse registris. Seejuures võetakse aluseks FIE poolt tema abikaasa eest makstud sotsiaalmaks.
Palgatöötajate pensioni arvestamisega võrreldes on siin aga erinevus. Palgatöötajate puhul arvestatakse aastakoefitsiendi arvutamisel tööandja poolt arvestatud sotsiaalmaksuga sõltumata sellest, kui palju tööandja sellest on tegelikult ära maksnud.
Nii FIE enda kui tema abikaasa puhul arvestatakse aga aastas tegelikult inimese nimele laekunud, s.t tegelikult makstud sotsiaalmaksuga.
Kui FIE tasub enda sotsmaksu avansilisi makseid kvartali kaupa ja ei esita seejuures mingit deklaratsiooni, siis abikaasa nimele tuleb sotsmaksu maksta kuu kaupa, nagu seda palgatöötajate eest makstakse.
Helve Toomla
jurist
Soovides lahkuda eelmisest töökohast, kirjutasin lahkumisavaldusse „palun vabastada mind töölt omal soovil alates 1.03.2012”.
Kolm päeva enne kuu lõppu ütles personalijuht, et sellise sõnastusega peaks mul olema 1. märts tööpäev ja peaksin avalduses tegema paranduse: vabastada alates 29. veebruarist.
Tegin nõutud paranduse ära. 29. veebruaril laekus mulle aga hoopis väiksem summa kui see, millega olin arvestanud.
Raamatupidaja selgitas, et minu puhkuserahalt on läinud maha terve kuu tulumaks, kuna muutsin avalduses kuupäeva. Et kui avalduses oleks olnud 1. märts, oleks maha võetud poole kuu tulumaks. Kas kuupäeva muutmine oli õige, ja kui selles on mingi „konks”, kas oleks veel midagi võimalik ette võtta? Raamatupidaja küll ütles, et vahe saan ju järgmisel aastal tuludeklaratsiooni alusel tagasi, mul oleks aga seda summat läinud kohe
tarvis.
Tulumaksu kohta tuleks nõu küsida maksu- ja tolliameti spetsialistidelt.
Sõna „alates” tekitab pidevalt segadust. Minu arvates oli küsija viimane töötamise päev esimese avaldusevariandi järgi 29. veebruar ning alates 1. märtsist oli ta vaba ja parandust polnud tarvis teha.
Vanas töölepinguseaduses oli selgelt kirjas, et töölepingu lõppemise päev on viimane töötamise päev. Siis paluti avalduses tööleping lõpetada alalütlevat käänet kasutades – näiteks 29. veebruaril. Mõistlik oleks seda praktikat jätkata või siis avalduses eraldi näidata viimane töötamise
päev.
Saada oma tööalane küsimus: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1162 / 1608
