Artiklid
Lugejad on küsinud, kuidas on lood inimese ravikindlustusega, kui ta jääb töötuks. Haigekassa teatel kehtib tööandja poolt kindlustatud inimestel ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.
Pärast 2 kuud töötuks olemist ravikindlustus lõppeb ning kõikide tervishoiuteenuste eest (välja arvatu vältimatu arstiabi) tuleb inimesel endal tasuda.
Kui inimene on kaotanud nii töö kui ka ravikindlustuse, kuid soovib uuesti töökohta leida ja ravikindlustatu staatust säilitada, siis on tal võimalik ennast töötukassas töötuks registreerida. Töötul on õigus ka ravikindlustusele. Ravikindlustus tekib registreeritud töötule alates 31. töötuks registreerimise päevast.
Osaledes aga töötukassa suunamisel juba enne 31. päeva tööturukoolitusel, tööharjutusel või tööpraktikal, tekib töötul ravikindlustus alates teenusel osaletud päevast.
Kui inimesel on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, siis hakkab ravikindlustus kehtima päevast, mil vastava toetuse saamise õigus tekib ehk töötukassa positiivse otsuse tegemise päevast.
Toimetas: Sirje Niitra
Eestit ja Saksamaad vaadates on keskmise palga vahe neljakordne, sisemajanduse kogutoodangu (SKT) vahe inimese kohta on aga ainult kahekordne.
Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on üks tegur siin sotsiaalmaks. Nimelt ei ole Eestis sotsiaalmaksu brutopalga hulka arvatud.
«Küsimus on sotsiaalmaksus, kas see 20 protsenti on palga koosseisus ja inimene maksab seda ise, või on see ettevõtja kulu nagu meil, see teeb väga suure vahe sisse,» märkis Vitsur.
«Teine asi on selles, et SKT on natuke kaval näitaja,» lisas ta. Nimelt tuleks väikeste majanduste puhul vaadata hoopis rahvamajanduse kogutoodangut, mis näitab riigi residentide toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust.
SKT näitab riigi territooriumil toodetu väärtust ning sinna on arvatud ka välisfirmade kasumid. «Välisfirmade kasumid ei ole meie raha vaid see on teiste raha,» rääkis Vitsur.
Ta tõi näiteks Luksemburgi, kus SKT inimese kohta on väga suur. Seal on häda aga selles, et SKT hulka on arvatud ka paarisaja panga kasumid. Lisaks sellele töötab Luksemburgis palju belglasi. Seepärast on paberil SKT suur, aga see võib olla petlik. Sama lugu on teiste väikeste riikidega nagu Eesti, Iirimaa või Island.
Kolmas põhjus, miks vahe SKT ja keskmise palga vahel on nõnda suur, on Vitsuri kinnitusel majanduse tehnoloogiline tase. «Kui kulude osa on majanduses väga suur, siis palkadeks väga palju ei jätku.»
2010. aastal oli keskmine palk Eestis eurostati andmetel 9 712 eurot, Saksamaal aga 42 400 eurot aastas. Samal aastal oli IMFi andmetel hinnatasemega korrigeeritud SKT Eestis 20 187 dollarit ja Saksamaal 37 935 dollarit inimese kohta aastas. Nomnaalne SKT oli Saksamaal 2010. aastal 44 555 dollarit, Eestis 16 880 dollarit inimese kohta aastas.
Adele Pao
Rahandusministeerium kinnitab, et II pensionisamba riigipoolsete maksete suurendamine jätkub kokkulepitud korras ning makseid jätkanutele rakenduvad endiselt kõrgemad maksumäärad.
Väär on väide, et neile, kes jätkasid vabatahtlikult makseid teise pensionisambasse, ei kasva riigipoolne makse 2014. aastal kuue protsendini. Makseid jätkanuile rakenduvad kõrgemad maksumäärad igal juhul nagu on kirjas kogumispensionide seaduses.
Kogumise katkestanutel on võimalik saada riigilt teise sambasse kuue protsendi suurune makse, juhul kui nad soovivad ise panustada sellesse kolm protsenti brutopalgast. Kompensatsioonisüsteemi 2014. aastal käivitumise tingimus neile inimestele on see, et Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvab tänavu nominaalselt viie protsendi võrra. Kui viieprotsendilise majanduskasvu eesmärk täitub 2013. aastal, on maksemäärad kõrgemad aastail 2015–2018. Kui aastaks 2015 ei ületa nominaalkasv viit protsenti, siis kõrgemaid maksemäärasid ei tule.
Lisaks vajab täpsustamist, et seaduses mainitud nominaalkasvu ei saa võrrelda reaalkasvu numbritega. Nominaalkasv võtab arvesse ka hinnatõusu.
Liisi Poll
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
Telefon: 611 3049
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eesti palgad on Euroopa omadega võrreldes kasinad. Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi kinnitusel on Eestis vähe ettevõtlikkust, teadmistepõhist ettevõtlust ning riskivalmidust ja seepärast on ka palgad väiksed.
Eestit ja Saksamaad vaadates on keskmise palga vahe neljakordne, sisemajanduse kogutoodang SKT inimese kohta erineb aga kaks korda.
«Milles on peamine probleem? Kehtib paraku lihtne tõsiasi, et selleks, et SKT ja palgad saaksid pikaajaliselt naabritest kiiremini tõusta, peaksime olema võimelised oma kaupu ja teenuseid eksportima,» rääkis Palm.
«Eelkõige peaksime olema suutelised kasvatama avatud sektoris lisandväärtust, seejuures tuleks tõsta omanikutulu osakaalu.»
SKT ja keskmise palga võrdlus jääb Palmi kinnitusel ka liiga üldiseks, et teha konkreetseid järeldusi. «Ka enne Eesti majanduskriisi oleks saanud SKT ja keskmise palga suhte alusel väita, et palk on Eestis madal ja peaks hüppeliselt tõusma,» kommenteeris ta.
Tööturud on globaalsed ning see paneb suures plaanis palkade suhte paika. «Ei saa küsida 20- protsendilist palgatõusu, kui sama töö teevad ära naabrid 20 protsenti odavamalt,» tõdes ökonomist.
Selleks, et palgad kasvaksid, saab Eesti pakkuda soodsamat majanduskeskkonda, kus tehakse kvaliteetsemat ning kõrgemat lisandväärtust loovat tööd. Samuti on kõigil võimalus osaleda aktsionärina ettevõtluse riskide jagamisel ning teenida siis kõrgemat sissetulekut.
Üks märk sellest, et ettevõtluskeskkonna atraktiivsus ja muuhulgas ka palgatase on üldiselt konkurentsivõimeline on see, kui Eestisse tuleb uusi välisinvesteeringuid.
Paraku ei saa aga palgad kasvada pikaajaliselt kiiremini kui loodud lisandväärtus. «Oluline, et see protsess toimuks stabiilselt ning kooskõlaliselt majanduse tasakaaluga.»
«Orientiiriks Skandinaavias on palkade kasv ca 2-3 protsenti aastas. Saksamaal on palgakasv olnud üks Euroopa madalamaid ja samas on majandus nüüd üks Euroopa tugevamaid. Seega alguses on investeeritud ning nüüd korjatakse vilju,» nentis Palm.
2010. aastal oli keskmine palk Eestis eurostati andmetel 9 712 eurot, Saksamaal aga 42 400 eurot aastas. Samal aastal oli IMFi andmetel SKT Eestis 20 187 dollarit ja Saksamaal 37 935 dollarit inimese kohta aastas.
Tööjõupuudus Eestis aastaks 2016 küll süveneb, kuid üle üleriigilist palgarallit see endaga kaasa ei too, selgub Ernst & Youngi ning Oxford Economicsi kevadisest euroala majandusprognoosist.
Adele Pao
Kadri Ibrus
Seadus ei arvesta töötuskindlustushüvitist määrates ema koondamiseelset palka, vaid vanemapuhkusel oleku ajal teenitud pisisummasid.
Kas lapsega koju jäänud lapsevanem võiks natuke väikesi tööotsi teha? Jah, ütleb seadus. See on isegi soovitatav, et kontakt töömaailmaga täielikult ei kaoks. Kuid kui lapsehooldus lõpeb ja ta peaks oma endiselt töökohalt koondatama, saab ta selle eest hoopis karistada, et vahepeal natuke tööd teha nokitses. Sellisesse absurdsesse olukorda on sattunud kaks naist, kes oma kogemustest Eesti Päevalehele rääkisid.
Krista Link on noor ema, kes enne teise lapsega lapsepuhkusele jäämist töötas normaalse palga eest ja täiskohaga ning maksis korralikult makse, et end võimaliku töötuks jäämise puhuks kindlustada. Kuid kui Link soovis pärast lapse pooleteiseaastaseks saamist oma töökohale tagasi pöörduda, sai ta tööandjalt kuulda halba uudist: ta on koondatud.
Probleem väiksest honorarist
Link oli ju enne korralikult töötanud, nüüd oli tal õigus pöörduda töötukassasse ja taotleda töötuskindlustushüvitist. Kuid selgus, et päris nii töötukassa neid asju ei arvesta. Kuigi Lingi palk oli olnud üle 1000 euro, määras töötukassa talle hüvitiseks vaid ligi 300 eurot miinus maksud. See oli kolm korda vähem, kui ta oleks pidanud saama, kui aluseks oleks võetud tema palk.
Põhjuseks tõi kassa selle, et Link oli vanemahüvitise ajal ka natuke raha teeninud. See on tõsi. Link kirjutas vahetevahel üksikuid artikleid, mille eest talle määrati honorare – küll väikesi, kuid ametlikult. Link teadis, et seadus lubab tal seda teha ja teenida vanemahüvitise kõrvalt kuni 278 eurot kuus. Ja alla selle Link lapsega kodus olles aeg-ajalt teeniski. Kuid nüüd, kui ta koondati ja läks oma hüvitise järele, sai ta teada, et ei oleks pidanud lapsega kodus olles lillegi liigutama. Siis oleks ta saanud hüvitise protsentuaalselt oma eelmisest palgast, mis oleks olnud mitu korda suurem kui see miinimum, mis talle nüüd määrati. „Olukord oli väga hull,” rääkis Link, kellel on kodus kasvatada kaks last. Põhimõtteliselt sai pere hakkama üksnes tänu mehe palgale. Link ei kujutaks ettegi, kuidas saavad sellises olukorras hakkama üksikvanemad, kes on ka enne võtnud endale laene ja arvestanud teatud sissetulekuga. „Väga napilt tulin välja, et laenud ära maksta, auto müüsin kohe maha. Otsisin meeleheitlikult uut tööd, oli väga raske, sest mees elab teises linnas ja olin siin kahe lapsega üksi. Kandideerisin valimatult ükskõik kuhu,” kirjeldas Link, kes oli veel omakorda absurdses sundseisus – et seda miinimumhüvitist saada, ei tohtinud ta ka samal ajal töötada. „Mul vedas: kolme kuu pärast leidsin töö ja praegu saan hakkama. Ei osanud sellist asja absoluutselt karta, et sellest töötuskindlustushüvitisest sedasi ilma jään, see oli väga suur šokk ja tuleks teisi hoiatada,” leidis Link.
Samasugusesse raskesse olukorda sattus juba paar aastat tagasi ka teine noor ema, kes samuti lapsepuhkuselt tagasi tööle minnes koondati. Tava alla kolmeaastaste laste vanemaid koondada on paraku praeguse tööseaduse tõttu tööandjate seas päris populaarne. Ka temale ei arvestanud töötukassa palka mitte eelmise suhteliselt kõrge palga pealt, vaid absoluutse miinimumi (tollal 72,5 krooni kalendripäevas), sest ta oli vahepeal saanud mõnesajakrooniseid honorare. „Tekkis olukord, kus last lasteaeda panna ei saa – kohta pole, tasuliseks raha ei jätku, kaks pangalaenu tahavad maksmist, pinge, stress, šokk ja alandus. Olin mõni aeg töötukassas arvel, siis ei viitsinud rohkem selle tsirkusega tegeleda, iga kuu ennast ette näidata, ja hakkasin lapse kõrvalt hullunult tööd rabama vabakutselisena,” meenutas Maria.
Vastuoluline seadus
Advokaadibüroo Nordeus vandeadvokaat Jaana Nõgisto, kes aitas Marial töötukassale kaebust kirjutada, leidis, et asi on seaduse tõlgendamises. Töötuskindlustuse seadus ütleb üsna üldiselt, et hüvitise suurus arvutatakse inimese keskmisest töötasust, mis saadakse viimasele kolmele töötamiskuule eelnenud üheksal töötamiskuul talle makstud tasude põhjal, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Ent seadus ei ütle täpsemalt, milles töötamiskuude mõiste seisneb. Üldiselt on selle kindlustuse eesmärk seaduse järgi ju kompenseerida inimesele töötuse korral kaotatud sissetulek. Ja sissetulek, mille ta kaotas, oli ju ikkagi tema endine põhitöökoha palk.
„Kuna kindlustatu viibis lapsehoolduspuhkusel, ei saa seda perioodi käsitleda töötamise kuudena,” arutles Nõgisto. Ta rõhutas, et ka töölepingu seaduse järgi ei arvestata lapsehoolduspuhkusel viibitud aega töötatud aja hulka. Maria kaebus aga ei läinud töötukassas läbi ja talle jäeti ikka miinimum.
„Kui kehtiv seadus võimaldabki sellist ebaõiglast praktikat, tuleb seaduses see olukord kohaselt ära reguleerida,” kommenteeris Nõgisto.
Üks lause aitaks
Kokkuvõttes jääb lapsevanem kahe seaduse vahele sundseisu. Ühest küljest – järgides korralikult seadust, mis reguleerib vanemahüvitist – teenib ta kitsastes piirides natuke lisatulu ja hoiab end töiselt aktiivsena. Vanemahüvitise seaduses märgitakse konkreetselt, et kuni 278 euroni tulu saamine võrdsustatakse mittetöötamisega. Teine seadus aga ütleb, et ei tohi üldse töötada, vähemalt mitte ametlikult. See tekitab omakorda olukorra, kus inimesi lausa õhutatakse pigem mustalt töötama.
Kui töötukassa tegevust reguleerivas seaduses oleks eraldi täpsustav lause, mis loob lapsehoolduspuhkusel viibitud aja kohta erandi, oleks probleem noorte vanemate jaoks lahendatud. Selleks tuleks otse öelda, et lapsehoolduspuhkusel viibitud aega ei arvestata nende kuude sisse, mille põhjal arvestatakse keskmine palk, mille järgi hüvitist määratakse. Ei maksa ka karta, et lapsevanemad siis n-ö ülekäte lähevad ja seda kuritarvitama hakkavad, sest vanemahüvitise saamise periood on nagunii juba oma seadusega reguleeritud: töötamisele on ranged piirid seatud.
Kaotus
Koondatud noore ema hüvitis võib langeda kolm korda väiksemaks: näiteks 900 eurolt 300 ligi (miinus maksud).
Töötukassa: meie järgime seaduses kirjapandutTöötukassa esindaja sõnutsi tuleb neil lähtuda infost, mis maksu- ja tolliametist neile laekub, hoolimata sellest, mis on nende laekumiste sisu. Ehk kui reaalselt laekusid lapsevanema kontole mingid summad teenitud tulu, siis see läheb kohe arvesse kui viimane saadud tulu. Lapsehoolduspuhkusel viibitud aega eraldi arvesse ei võta.
„Töötukassa määrab hüvitisi töötuskindlustuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötuskindlustuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt arvutatakse töötuskindlustushüvitise suurus töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Hüvitis arvutatakse kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, ning seaduse kohaselt ei ole tähendust, kas isik nendel kuudel, kui talle tasusid välja maksti, tegelikult töötas. Kui isik on rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel oleku ajal saanud töötuskindlustusmaksega maksustatavaid tasusid, tuleb neid kuid lugeda töötamise kuudeks,” seisab töötukassa ametlikus vastuses. „Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale tasusid välja makstud. Kuigi töötamise kuu mõiste on avatud üksnes töötuskindlustuse seaduse peatükis, mis käib kindlustushüvitise kohta koondamisel, laieneb sama mõiste seaduse süstemaatilise tõlgendamise korral ka töötuskindlustushüvitise arvutamisele.”
Tõsi on, et kaks kodanikku on töötukassa sama asja pärast halduskohtusse kaevanud, kuid mõlemad on pidanud kaotust tunnistama. Kohus on jäänud seisukohale, et töötukassa tõlgendab seadust õigesti.
Kommentaarid
Terve mõistus peab säilima
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Eiki Nestor arvab, et küsimus vajab laiemalt läbimõtlemist. „Teema on laiem ja puudutab kõiki töötuid ja nende õigust teha lühikesi otsi, kaotamata oma kindlustuskaitset,” sõnas Nestor. „Tööharjumuse jätkumine peaks tulema ju ikka kasuks.” Ühtlasi tuleb tema sõnul mõelda ka sellele, et seda võimalust jälle pahatahtlikult ära kasutama ei hakataks. „Seaduse tõlgendamine peaks olema inimesest lähtuv. Selle peale peab üldisemalt mõtlema,” oli Nestori esialgne kommentaar.
„Seda tuleks vaadata ikka terve mõistuse seisukohast,” leidis riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. „Põhitöökoht ikka peaks olema see, mille pealt makstakse hüvitist,” oli tema esialgne seisukoht, kuid ta lubas selle teema veel põhjalikumalt arutluse alla võtta.
„Inimesi, kes on otsustanud saada lapsi, tuleks ikka toetada. Riik peab töösuhetes kõige nõrgemaid osapooli kaitsma,” lisas ta. Samast põhimõttest lähtudes esitas Tsahkna paari päeva eest ka ideed, et vabatahtlikult töölt lahkumise hüvitise kehtestamist võiks kaaluda kõige haavatavamate ja nõrgemate tööturu osapoolte puhul, nagu kuni kolmeaastast last kasvatavad vanemad, paljulapseliste perede vanemad ja üksikvanemad ning raske või sügava puudega pereliikme eest hoolitsevad inimesed. Ehk inimesed, kes on niigi tööturul kõige haavatavamas seisus.
Lehekülg 1185 / 1608
