Artiklid
Agne Narusk
Ehkki eestlaste arvates on töö kahtlemata süüdi nende viletsas tervises, ei tunne nad töökohta otsides tingimuste vastu huvi.
Konkurentsitult läheb inimestele enim korda võimalik palgasumma – nii on see tervelt 80 protsendil juhtudest. Oluliseks peetakse sedagi, kui kauaks töökohta jagub ning milline on tööaeg (vastavalt 44 ja 31%). Kas aga töötingimused on ohutud ja tervislikud, uurib vaid 19 protsenti tööotsijaid. Nii näitas üle-euroopalise töötervishoiu ja tööohutuse alase arvamusküsitluse Eesti osa.
Samal ajal usub 56 protsenti eestlastest, et mingil määral on halb tervis põhjustatud just tööst, 28 protsenti peab kehva tervise põhjuseks eelkõige tööd. Kardetakse, et majanduskriis muudab lood tööohutuses ja
-tervishoius veelgi nutusemaks: kui on valida, kas töö kiivrita või üldse ilma tööta, valib tõenäoliselt enamik töötuid (ehitajaid) esimese variandi.
Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Tiit Kaadu ei usu, et ilma majanduskriisi surveta olnuks töökoha valikul tähtsate kriteeriumide järjestus teistsugune – palk on ikka see, mis eelkõige on inimesi huvitanud, siis tuleb kõik muu. „See on suhtumise küsimus. Ilma turvavööta me enam naljalt autosõitu ei alusta, töö-ohutusnõuete järgimine peaks muutuma sama loomulikuks,” sõnas ta.
Stress vibratsiooni asemel
Veel kümne aasta eest oli muljetavaldav osa tööl tervise kaotanutest kimpus vibratsioonist põhjustatud hädadega. Ajad on muutunud, põllumajanduse ja pikki tööpäevi tegevad traktoristid on välja vahetanud büroohooned ning kontoritöötajad. Nii väitis eelmisel aastal 62 protsenti Euroopa töötajatest, et vähemalt veerand tööajast tuleb käelaba ja käsivarrega teha korduvalt ühte ja sama liigutust. Esikoht nn arvuti taga istumise hädadest on soomlaste käes.
Töötajad ei tea tavaliselt sedagi, et neil on õigus tööst keelduda, kui see on ohtlik elule ja tervisele, ütles tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma. „Töötajate nõudmised oleks edasiviivaks jõuks. Tööandja peab mõistma, et ohutus ja tervislikkus ei ole töökohal midagi sellist, mida peab jälrgima, sest seadus nõuab. Seda on vaja ikka selleks, et töötajad end hästi tunneksid,” rääkis Kaarma. 21. sajandi kutsehaiguseks on tõusnud tööstress. Selle terviseriskid on EL-is tööga seotud terviseprobleemidest luu- ja lihaskonnavaevuste järel teisel kohal.
Üleeuroopaline töötervishoiu küsitlus
Töö halva tervise põhjusena
Küsimus:
•• mil määral te üldiselt usute, et halb tervis on põhjustatud tööst, mida inimene teeb?
Vastused:
•• mingil määral – 56%
•• suurel määral – 28%
•• üldiselt mitte – 11%
•• üldse mitte – 3%
Kriisi mõju
Küsimus:
•• kas tööohutuse- ja töötervishoiu tingimused Eestis võivad majanduskriisi tõttu halveneda?
Vastused:
•• mingil määral – 56%
•• suurel määral – 23%
•• üldiselt mitte – 11%
•• üldse mitte – 2%
Uuel aastal ümardavad ettevõtted väljamakstavad palgad eurodesse väga erinevalt, alates eurosendist kuni kümne euro või isegi suurema summa täpsuseni, üldiselt käib ümardamine töötaja kasuks, kirjutas aripaev.ee
Seaduse järgi tuleb palgad ja lisatasud ümardada matemaatiliste reeglite järgi eurodesse nii nagu hinnadki – eurosendi täpsusega. Kuigi töötaja kasuks ümardamine jääb ettevõtja otsustada, tuleb muutus töötajaga igal juhul kooskõlastada.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tasub kaaluda võimalust, et inimestel säiliks tööproovi päevade ajal õigus töötushüvitisele.
Töötukassa teatas, et selle nõukogu arutas täna töötukassa järgmise aasta eelarvet ja töötute abistamiseks pakutavaid teenuseid.
Nõukogu esimehe Pevkuri sõnul on tõsiselt kaalumist väärt töötukassa juhatuse ettepanek käivitada tööproovi teenus. «Tööproovi päevad on väga mõistlik lahendus olukorras, kus töötu ja tööandja tahavad veenduda töö või töötaja sobivuses. Seejuures on eriti oluline, et töö järeleproovimise ajal säilib inimesel õigus saada töötushüvitisi,» märkis minister.
Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütles, et ettepaneku kohaselt võimaldaks uus teenus hüvitist saada kuni 7-päevase tööproovi ajal. Täpne päevade arv sõltuks töö iseloomust.
Juhatuse ettepaneku kohaselt on ka kavas laiendada koolituskaardi võimalusi ümberõppeks.
Pevkuri sõnul olid kõik nõukogu liikmed seda meelt, et järgmise aasta peamisteks eesmärkideks on pakkuda rohkem koolitust, eelkõige just noortele ning pikka aega tööturult eemal olnud inimestele.
«Kui sel aastal panustatakse peamiselt inimese otsesele tööleaitamise läbi palgatoetuse, tööpraktika ja teiste teenuste, siis järgmisel aastal suuname peatähelepanu inimeste oskuste tõstmisele,» lausus Pevkur.
«Arvestades nii sel aastal juba sõlmitud ligi 9000 palgatoetuse lepingut kui järgmise aasta plaane, suurenevad töötukassa väljamaksed aktiivsetele tööturumeetmetele koos üleminevate kohustustega järgmisel aastal ligi 200 miljoni krooni võrra,» lisas ta.
Nõukogu lõpetas täna töötukassa 2011. aasta eelarve esimese lugemise. Teisele lugemisele läheb töötukassa eelarve Vanatalu sõnul pärast riigieelarve vastuvõtmist.
Toimetas: Laura Raus
Mirko Ojakivi
Rahulolematud võivad edaspidi kuni kolm korda aastas fondivalitsejaid vahetada. Tulevased Eesti pensionärid kaotasid viimase finantskriisiga üle kolme miljardi.
Eesti pensionisüsteemi kogemus näitab, et see, kes riskib, jääb suurest osast kogutud rahast ilma. Ühtekokku on meie tulevased pensionärid kaotanud viimase finantskriisi tagajärjel üle kolme miljardi krooni.
Nüüd on rahandusministeerium välja töötanud uue kogumispensioni seaduse, mis kehtestab senisest karmimad reeglid pensionifondide investeeringutele, fondivalitsejatele ja nende aruandlusele ning muudetakse ka fondi vahetamise reegleid. Sadadele tuhandetele kogumispensioni süsteemiga liitunutele peab uus reeglistik tagama selle, et pensionifondid suudavad suuremad rahakaotused ära hoida.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste sõnul on kahtlemata üks suuremaid muudatusi see, et kui inimene oma pensionifondiga rahul ei ole, siis saab ta kolmel korral aastas oma senised fondiosakud maha müüa ja kogu teenitud tuluga uue fondivalitseja juurde minna. Praegu on see võimalik vaid üks kord aastas. Fondivahetusest tuleb praegu teada anda 31. oktoobriks ja vahetus toimub 1. jaanuarist.
Jaanuar, mai ja september
Kui riigikogu aga uue kogumispensioni seaduse muudatused heaks kiidab, on vahetuskuupäevadeks lisaks 1. jaanuarile ka 1. mai ja 1. september. Kuid uues seaduseelnõus on kirjas ka võimalus koguni järgmisest kuust kogumispensioni fondi vahetada. See võimalus puudutab küll uusi, veel tegemata osamakseid.
„See otsus tähendab, et raha, mis inimesel on kogutud, jääb sellesse fondi, kus ta on, kuid uued maksed lähevad teise fondi. Kogu teeninud pensioniraha liigutamine on ikka suur ja põhimõtteline otsus, mis vajab järelemõtlemist,” rääkis Tõniste.
Lisaks fondi vahetamise lihtsamaks tegemisele on pensionikogujatele uues kogumispensioni seaduses veel üks hea uudis. Nimelt karmistab riik reegleid, missuguse kvaliteediga võlakirju tohivad fondid konservatiivsetesse pensionifondidesse soetada.
Eelnõu välja töötanud rahandusministeeriumi ametnike selgitusel on täiendavate piirangute eesmärk see, et konservatiivsed pensionifondid oleksid tõesti konservatiivsed. Kuigi juba praegu ei ole pensionifondide valitsejatel õigust konservatiivsesse fondi paigutatud raha investeerida riskantsetesse võlakirjadesse ja aktsiaturgudele, seab uus seadus paika täpsemad reeglid soetatavate võlakirjade reitingule.
Sealjuures nõustub Tõniste tõdemusega, et ükski seadus ei võimalda investeerimist muuta riskivabaks ja seni kuni investeeringu eesmärgiks on raha kogu-da, säilib ka oht raha kaotada.
AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on turul ka investeerimistooteid, mille riskid on maandatud ja kliendid midagi halva õnne korral ei kaota, kuid kogumispensioni toodete seas selliseid ei ole.
„Kui inimesed tahavad täiesti turvalist pensionifondi ja selle järele tekib tõsine nõudlus, siis, ma arvan, peaksime selle peale mõtlema,” lisas Holst.
Kuid rahandusministeeriumis ettevalmistatud seadusemuudatused ei puuduta mitte ainult kohustuslikku kogumispensioni süsteemi. Nii kehtestatakse uue seadusega esimest korda ka vabatahtliku pensionisamba sissemaksete ülempiir. Nii ei tohi III samba aastased sissemaksed ületada 4000 eurot ehk 62 586 krooni või 15 protsenti inimese aastasest sissetulekust. Positiivse poole pealt võib aga seaduseelnõust esile tuua, et tööandjad vabastatakse töötajate eest vabatahtlikku pensionisambasse makseid tehes erisoodustusmaksust.
Seadusemuudatused vajavad veel valitsuse ja riigikogu heakskiitu. Kui kõik laabub, hakkab seadus kehtima tuleva aasta 1. aprillist.
Esme Kassak, ajakirjanik
Pühendumine perele ja laste saamine jätab naise mõneks ajaks tööturult eemale. Mis aga saab edasi - kas ees ootab koduperenaise põli või on võimalik jätkata sealt, kus karjäär enne dekreeti jäämist pooleli jäi?
Paljud neist, kes enne lapsepuhkusele jäämist tööalaselt end tõestanud, kibelevad pärast «pereplaani» täitmist esimesel võimalusel tööle tagasi. Vanemahüvitis annab mõneks ajaks küll majandusliku turvatunde, ent professionaalses plaanis ei taheta töövankrist maha jääda.
Saladus pole seegi, et ühel hetkel tundub mõte tööst mõnele emale kui värskendav puhkus. Mida varem on naisel võimalik pärast emaks saamist kas või osalise ajaga tööle asuda, seda lihtsam on ennast firma uute arengutega kurssi viia.
Kui tööandja pärast lapsepuhkuse lõppemist jätkuvalt tegutseb ja töökoht alles, siis on vähemalt teoreetiliselt üksnes kokkuleppe küsimus, kuidas taasalustada. Selleks tuleb ka ise põhjalik eeltöö teha, et tööandjale oma nägemus uuest töökorraldusest esitada. See on koht, kus initsiatiiv kasuks tuleb.
Paindliku aja ja kohaga teevad väikelaste emad tööd mitmetel aladel - meedias, turunduses, poliitikas, IT-valdkonnas, hariduse ja kultuuri alal. Kas tööd on võimalik vähemalt osaliseltki kaugtööna teha, sõltub konkreetse ametikoha spetsiifikast. Eelkõige iseloomustab neid tööandjaid suurem uuendusmeelsus ja julgus, peresõbralikkus ja töötajate väärtustamine.
Naine.postimees.ee küsis kahelt väikeste laste kõrvalt tööle naasnud emalt, kuidas nad on oma elu ümber korraldanud.
Kodutöö IT-firma jaoks
Eva töötab tarkvaraarenduse valdkonnas analüütikuna ning naasis tööle tunnitasu alusel, kui laps oli pooleaastane. «Teen tööd nii palju, kui jõuan - mul on oma tähtajad ja projektid, kuid kindlat töögraafikut ei ole,» ütles ta.
Eva töö on korraldatud äärmiselt paindlikult - tööandjaga on saavutatud kokkulepe, mille alusel ta võib suurema osa ajast tööd kodus teha. «Seega, laps on koos minuga. Kui kontorisse pean minema, siis ajastan nii, et last saaks hoida isa või vanaema.»
Päris ilma töökaaslastega suhtlemata siiski ei saa, ent selle lahendab suuresti tänapäeval igapäevaseks kujunenud suhtlustarkvara elektronpostist Skype'ini. Viimane on suureks abimeheks koosolekutest osavõtmiseks, ent võimalusel ja vajadusel käib töötav ema paar tundi kontoris ka kohal.
«Mulle meeldib tööd teha ja end erialaselt asjadega kursis hoida,» nimetas Eva peamise põhjuse, miks nii vara tööga taasalustada soovis. Kodus töötamise põhjus on aga lihtne - lasteaiakohta ei paista tema sõnul nii pea. Sellist töökorraldust näeb ta ka pärast peagi lõppevat emapalka ning siis on sisse töötatud süsteem juba tõeliseks eeliseks, et majanduslikult hakkama saada.
Osalise tööajaga õpetajaamet
Kunstiõpetaja Vilma tööle naasmise peamiseks põhjuseks oli emapalga lõppemine, ent sama tähtsaks peab ta ka vaheldust kodustele tegemistele. «Emaks olemine on praeguseni tähtsaim amet minu elus, kuid pooldan osalise koormusega töötamist, mis pakub vaheldust ja värskemat maailmavaadet nii lapse kasvatamisel kui suhtumisse ülejäänud maailma.»
Õpetaja osalise koormusega tööle minek on kooli jaoks tavapärane rutiin. «Meie kollektiivis on palju noori emasid – dekreeti minnakse ikka paarikaupa ja tööle tagasi tullakse mõttega, et aasta-paari pärast taas töötegemisse vahe teha,» jutustas Vilma. Ta usub, et tööandjale võib see üksjagu ebamugav ka olla, ent noorel töökollektiivil on palju muid plusse, mis selle üles kaalub.
Vilma asus tööle kolmveerand koormusega omal soovil ja tööandja oli sellega nõus. Seejuures peab noor naine raskeimaks ajalise piiri tõmbamist, et end nn vabatahtliku tööga mitte liialt koormata.
Õpetajanna alla kaheaastast last vaatavad tundide andmise ajal erinevad pereliikmed, alates lapse isast ja lõpetades vanaema, tädi-onuga. Seevastu ettevalmistavat tööd saab ta kodus teha. Kunstiõpetaja töö on parasjagu loominguline ja mängulise lähenemisega, nii et laps saab tema sõnul olla tööprotsessis osaline. Kui vahel on vaja koolis ka lapsega käia, ei vaadata sellele viltu.
«Lapse kõrvalt kodus töötamine on ikka enda unetundide arvelt või siis nendel hetkedel, mil ta päevast tudu teeb,» tunnistab ta emade teada-tuntud töötamisviisi. Päevasel ajal lapse kõrvalt töötamine tundub talle ebaõiglane, ehkki seda tuleb ka ette, ja lihtne see pole. «Olen endale selgeks teinud, et ei ole mõtet omada illusiooni, et päeval lapse kõrvalt saan midagi ära teha - töö tegemiseks püüan ikka ekstra aega leida.»
Lehekülg 1266 / 1608
