Artiklid
Andres Reimer
Kõrgkoolilõpetajate ja suurepalgaliste töötajate sotsiaalmaksu soodustus vähendaks tööpuudust, leiab teenusmajanduse koja esimees Kaido Kaljulaid.
Teenusmajanduse koja arvates aitaks sotsiaalmaksusoodustus tudengitel ja vastsetel ülikoolilõpetajatel senisest lihtsamini tööd leida. Teenusettevõtted võtaksid kohe tööle suurel hulgal töötuid kõrgkoolilõpetajaid ja üliõpilasi, kui noored spetsialistid saaksid paariks aastaks sotsiaalmaksusoodustuse, kinnitab Kaljulaid, kes on ühtlasi KIT Finance Europe’i juhatuse esimees.
•• Miks Eesti vajab astmelist sotsiaalmaksu?
Tegemist ei ole astmelise sotsiaalmaksu ideega. Selline lähenemine on eksitav. Selle sammu peamine eesmärk on parandada riigi konkurentsivõimet, sest majanduskriisi tõttu on paljud riigid asunud majandusmudeleid üle vaatama. Sotsiaalmaksusoodustus võiks puudutada äsja kõrgkooli lõpetanuid: noori spetsialiste, kellel pole töökogemust. Kõrgepalgaliste töötajate sotsiaalmaksu laeks võiks aga olla kolm keskmist palka.
•• Miks pigistab sotsiaalmaksu küsimus kõige valusamalt just teabemajanduse ettevõtteid?
Teabemajanduse osatähtsus on arenenud riikides väga suur. Kui Eestis ulatub see sisemajanduse mahust 67 protsendini, siis arenenud riikides 80-ni. Tööstuse arendamine jääb arenevatele riikidele.
Eestis on selge vajadus teenusmajanduse mainet parandada, sest meil on levinud arusaam, et ettevõttel peavad olema ennekõike füüsilised töövahendid ja tooted. Tänapäeva majanduses on peaga töö palju tähtsam, sest selline töö loob rohkem väärtusi.
Euro tuleku järel peaks majanduspoliitika toetama ennekõike just teabemajandust, et suurendada selle valdkonna ekspordivõimet.
•• Kuidas sotsiaalmaksusoodustuse andmine konkurentsivõimet parandaks?
Praegu on kolmandik ülikooli lõpetanuid töötud. Probleem hariduses seisneb selles, et üliõpilased ei saa piisaval määral tööpraktikat. Üliõpilastel, kes sellise erisoodustuse abil tööturule pääsevad, tõuseb kvalifikatsioon ja palk.
Majanduskriis ei ole muutnud noorte spetsialistide palgaootusi. Kogemustega inimesele maksti buumi ajal 30 000–50 000 krooni, nüüd 20 000–30 000 krooni. Noor ülikoolilõpetaja sai buumi ajal palka 10 000–15 000 krooni kuus ja praegu küsib sama palju. Ettevõtja eelistab loomulikult inimest, kes hakkab kohe tööle, kes on kogenud. Kui ettevõte võtab tööle noore asjatundja, siis kulutab ta aasta kuni kaks noore väljaõpetamiseks.
Kui riik alandaks ülikoolilõpetajate sotsiaalmaksu, siis aitaks see värsketel ülikoolilõpetajatel tööturul läbi lüüa – ettevõtjad võtaksid neid meelsasti tööle.
•• Kui palju uusi töökohti looksite?
Meie liikmeskonda kuulub kümneid ettevõtteid, kuid ma ei saa sellele küsimusele otse vastata.
•• Kui noored spetsialistid ja kõrgepalgalised saaksid sotsiaalmaksusoodustuse, kas siis jääksid näiteks meditsiiniteenused neile endiselt kõigiga võrdselt kättesaadavaks?
Kui sotsiaalmaksule seatakse lagi, siis peaks see olema seotud meditsiiniteenuste kasutamise piiranguga.
Kõrgepalgalised töötajad ei vaja sotsiaalteenust teistega samas mahus, sest nad kasutavad enamasti erameditsiini teenuseid. Noored inimesed aga lihtsalt ei vaja nii suures ulatuses arstiabi.
Töötatakse peaga
Teenusmajanduse koda
vabatahtlik organisatsioon
•• Teenusmajanduse sektoris tegutsevaid ettevõtteid koondav ühendus, mis asutati tänavu mais. Juhtivaid Eesti teenusmajanduse ja teabeettevõtluses tegutsevaid ettevõtteid ühendav koda soovib väärtustada senisest enam peaga tehtavat tööd ja teadmistepõhist majandust.
Liikmed
•• 30 õigus-, rahandus-, arhitektuuri-, suhtekorraldus- ja IT-firmat.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul sõltub palgatõusu küsimine paljudest asjaoludest, kuid kindlasti on erinevate argumentide seas tähtsal kohal üldine märkimisväärne hinnatõus.
«Ka ametiühingute palgapoliitika üks põhipostulaate on, et töötaja peab saama palgatõusu näol kompensatsiooni elu üldise kallinemise eest. Teisalt on vähemalt sama oluline ettevõtte majanduslik olukord – kasumi puhul on palgatõusu nõue igati loogiline ja põhjendatud, kahjumi puhul ei piisa ka kõige parematest argumentidest,» ütles Taliga.
Ta lisas, et kui ettevõtete kasumid kasvama hakkavad, on igati põhjendatud taotleda ka suuremat tasu. Samuti peaks töötajale makstav tasu suurenema siis, kui tõuseb töö tootlikkus.
Küsimusele, millal oleks õige aeg masueelne palk tagasi küsida, ei osanud ametiühingujuht vastata, kuna kriis puudutas valdkondi ja ettevõtteid vägagi erinevalt. Kuigi valdav on ettekujutus, et kõikjal palku kärbiti, ei pruukinud kärped tema sõnul siiski kõikjal ühesugused olla.
Pealegi oli sektoreid ja ettevõtteid, kus ametiühingud leppisid tööandjaga kokku ainult palgatõusu edasilükkamises – sellistel puhkudel fikseeriti tähtaeg, näiteks üks aasta, mille võrra varem kokkulepitud palgatõus edasi lükkub.
Samuti on näiteid selle kohta, et töökohtade säilitamise nimel lepiti tähtajaliselt kokku töötasu vähendamises. Sellistel puhkudel taastuvad tähtaja saabumisel ka varem kehtinud töötasumäärad.
Lõpetuseks pidas Taliga vajalikuks märkida, et kindlasti on Eesti üleminek eurole tõsine põhjus vaadata üle ka palganumbrid: «Seadus räägib küll aritmeetilisest teisendamisest kursiga 15,6466 ja sellega kaasnevast ülespoole ümardamisest, kuid näiteks 47 või 12 sendi täpsusega kokkulepitud kuupalk (tänasel päeval vastavalt 6000 krooni ja 10 000 krooni) ei ole kindlasti eriti mõistlik.»
Sirje Niitra
Karina Paatsi
Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat ja partner
Lisaks töölepingu seadusele (TLS), mis on peamine õigusakt, kus on määratud tööandja kohustused ja vastutus töösuhetes, tuleneb rida tööandja kohustusi ning nende rikkumisega seotud vastutus ka muudest õigusaktidest. Üheks selliseks aktiks on välismaalaste seadus.
Praegu kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötama asuval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks seaduslik alus. Kui selline alus puudub, on tööandjal välismaalasega töölepingu sõlmimine keelatud.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4817/new_eri_artiklid_481710.html
On eksitus arvata, et pangainimesed on Eesti kõige paremini tasustatud töötajad. Vale puha: tegelikult on hoopistükis programmeerijad siinkandi teenistustipus oma keskmiselt ligi 31 000-kroonise kuupalgaga, pankurid on teisel kohal ja sissetulekukäärid esikohal olijatega on suured.
Iga programmeerimise ja muu tarkvaraarendusega tegelev mees – enamasti on nad mehed – nii palju palka ei saa. Alustava tarkvaraarendaja palk on pigem kusagil 10 000 krooni kätte, ent kõvemate tegijate jaoks on turg rahvusvaheline ja järelikult peavad ka Eesti firmad maksma konkurentsivõimelist palka.
Kui ikka Euroopas võivad tarkvaraarenduse staarid saada kuus sama palju palka kui Eestis president või enamgi, siis tuleb ka kohalikel firmadel oma parimatele väga kõrgeid palku maksta ja nii need keskmised palgasummad kõrgustesse ehk 31 000 krooni suunas sihivadki.
Teade, et hoopis programmeerijad saavad Eesti parimat palka, võib tulla ootamatult, sest seni on kõrgetest palkadest rääkides nimetatud pigem finantsvahendust. See on aga statistiline silmapete.
Kui statistikaamet teeb palgastatistikat, siis jaotatakse kõik tööinimesed teatud gruppidesse ja arvutatakse selle grupi keskmine palk. Finantsvahendus ehk pangad, kindlustusfirmad ja muu selline oli seni kõige kõrgema palgaga sektor, sest tarkvaraarendajad olid ühes rühmas näiteks postiljonide ja paljude teiste ametimeestega.
Ent statistikaamet teeb ka palju üksikasjalikumat palgastatistikat, kus kogu töörahvas jaotatakse rohkem kui poolesaja ametirühma vahele. Kui nüüd tarkvaraarendust eraldi käsitleti, siis selgus, et seal on palgatase veerandi võrra suurem kui pankades või kindlustusfirmades.
Tegelikult on IT-valdkonnas makstud juba aastaid paremat palka kui panganduses. Statistikaameti teabe ja levi talituse juhataja Aira Veelmaa lausus, et andmed ei ole küll päris üheselt võrreldavad, sest eelmisel aastal muudeti natuke klassifikaatoreid – varem pandi tarkvaraarendajad samasse patta näiteks arvutiparandajatega.
Ent isegi koos arvutiparandajatega teenisid inimesed IT-vallas rohkem palka kui finantsvahenduses. Finantsvahenduses omakorda on eraldi välja toodud pangandus ning kindlustus ja pensionifondid. Palgad on aga neis sarnased: 22 000 – 23 000 krooni.
Kristel Kivinurm-Priisalm varahaldusfirmast Avaron Capital lausus, et kuna tegemist on ühe tegevusvaldkonnaga, siis on igati loomulik, et palgatase on sarnane. Samas arvas ta, et kui finantsvahenduse palgad lõigata töö sisu järgi praegusest pisemateks juppideks, siis võib osa finantsvahenduse palku edukalt IT omadega võistelda.
Nimelt on näiteks pankades hulk tagatoa- ja kontoritöötajaid, kelle palgatase pole üldsegi kõrge, ning teiselt poolt on väga hea sissetulekuga spetsialistid, kes teevad näiteks investeerimisotsuseid.
ASi Webmedia tarkvaraarenduse juhi Ivo Mäe sõnul saavad tarkvaraarendajad peale kõrgete palkade rõõmustada ka igasugu pisemate hüvede üle. «Alates sellest, et kontoris oleks jooke ja snäkke, kuni selleni, et meil käib massöör, kelle juures saab käia,» loetles ta.
Kõrged palgad ei tähenda samas, et programmeerijad kakleksid IT-firmade uste taga töökohtade pärast. Pigem vastupidi: Mägi oletas, et asjaliku inimese võtaks otsekohe tööle iga Eesti esikümnesse kuuluv IT-firma.
Riigitöötajad ei saa üldse kuigi kõrget palka, kuigi avalikkusele võib olla jäänud vastupidine arvamus. Peale selle on palgad üsnagi madalad ka paljudel tootmisega seotud erialadel.
Kivinurm-Priisalm selgitas, et tegelikult võiks Eesti riik võttagi eesmärgiks suurendada peaga töötamist nõudvate teenustesektori töökohtade arvu, selle asemel et tuua riiki madala lisaväärtusega allhankele suunatud tööstusettevõtteid.
Võib küll tunduda, et oma kätega mööblieseme valmis meisterdamine on kuidagi rohkem töötegemine kui peaga töötamine, ent see pole nii. Teenustesektoris makstavad kõrgemad palgad näitavadki Kivinurm-Priisalmi sõnul just seda, et seal toodavad inimesed rohkem lisaväärtust ja seetõttu saab neile ka rohkem palka maksta.
Pankades on komme maksta eelmise aasta heade tulemuste eest aasta alguses preemiaid. Mullu esimeses kvartalis olid preemiad veel suured, mistõttu finantsvahenduse töötajate keskmine palk hüppas 32 000 krooni peale, ületades tarkvaraarendajate palkasid, ent sellega olid head ajad ka läbi. Eelmisel aastal olid pangad kahjumis ja nii polnud ka preemiaid.
Avalikus halduses ja riigikaitses aga paljuräägitud palgalangetusi suurt näha pole. Eelmise aasta teise kvartali
16 645 kroonilt langes palk kolm kuud hiljem 14 245 kroonile, ent seejärel hakkas uuesti üles ronima. Viimastel andmetel ehk selle aasta teises kvartalis said riigiametnikud palka keskmiselt 15 618 krooni.
Vahur Koorits
Küsimus: Töötaja esitas ülesütlemisavalduse tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Avalduses puudub lepingu ülesütlemise tähtpäev.
Mida peab tegema tööandja, kui ta ei ole nõus ülesütlemisavaldusega? Mis aja jooksul ja kuidas võime vaidlustada - kas lihtsalt kirjutada töötajale või esitada hagi kohtusse?
Kui avalduses ei ole lepingu ülesütlemise tähtpäeva, millisest päevast loetakse leping üles öelduks? Mis on ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg sel juhul?
Vastus: Tööandja saab töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest (mitte lepingu lõppemisest).
Mõistagi võib esmalt töötajaga lihtsalt kontakteeruda ning selgitada, miks tööandja peab ülesütlemist tühiseks - ehk saavutatakse kahepoolne kokkulepe avaldusest loobumiseks. Kui aga töötaja jääb oma avalduse juurde, peab tööandja eelnimetatud 30 päeva jooksul pöörduma avalduse vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse, esitades vastava avalduse.
Kui töötaja avalduses ei sisaldu kuupäeva, millise seisuga töötaja töölepingu lõpetab, siis tasuks vaadata muus osas avalduse sisu. Kui töötaja avaldusest nähtub, et ta ei pea väidetava tööandjapoolse rikkumise raskust arvestades võimalikuks järgida etteteatamisaega, siis lõpeb tööleping avalduse kättesaamise päeval. Kui aga töötaja ei viita etteteatamisaja järgimata jätmisele, siis võib väita, et leping lõpeb 30päevase etteteatamistähtaja möödumisel.
Kindlasti tuleb aga arvestada, et vaidlustamise tähtaeg ei ole sõltuvuses lepingu lõppemise ajast.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1273 / 1608
