Artiklid
Seaduse muutmise eesmärk oli täpsustada ja täiendada 1999. aastal kehtestatud seadust. Muudatuse ettevalmistamisel arvestati Euroopa Komisjoni, Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee, Eesti Haigekassa, Tööinspektsiooni ning Töökeskkonna Nõukoja liikmete ettepanekuid samuti ILO juhendmaterjale ja ILO töötervishoiu ja tööohutuse konventsiooni nr 155 2002. aasta protokolli materjale. Eelnõu töötas
välja sotsiaalministeerium.
1.märtsil jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused nõuavad tööandjalt veelgi suuremat tähelepanu pööramist ja meetmete rakendamist ohutu töökeskkonna tagamisele.
Seaduse muutmisega on osade sätete järgimine praktikas tehtud lihtsamaks, osade sätetega on välditud nõuete dubleerimist seaduses alamaktide nõuetega, osade muudatustega viiakse seadusesse seni viimata töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivi 89/391/EMÜ nõuded.
Seni dubleeritult seaduses ja määruses Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded olnud olulised töökoha ohutust sätestavad nõuded antakse ainult seaduses kui põhilises õigusaktis. Sellega seoses asendub ka mainitud määrus edaspidi uuega.
EL raamdirektiivi 89/391/EMÜ nõudeid silmas pidades on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tööandja ennetustegevus, milleks on meetmete kavandamise ja rakendamisega vältida või vähendada terviseriske ettevõtte töö kõikides etappides, edendades töötaja kehalist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Oma sisult ei panda tööandjale otseseid kohustusi töökeskkonna parandamisel, vaid sätestatakse ennetava tegevuse põhimõtted. Seadus sätestab nüüdsest selgelt, et ennetustegevusega seotud meetmete rakendamise kulud kannab tööandja.
Täpsustati asjaolusid, mille puhul peab tööandja uuendama riskianalüüsi.
Kohustatakse tööandjat teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning nende vältimise abinõudest.
Tööandjate ettepanekul pikendati töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindajast liikmete volitused kahelt kuni neljale aastale.
Lähtuvalt ILO 155 konventsiooni 2002. a protokollist antakse õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi määratlused.
Uudsena kohustatakse tööandjat registreerima ka kõik nn peaaegu pidi toimuma juhtumid kus mingi avarii või juhtum asjaolude teisiti olles oleks võinud viia tööõnnetuseni.
Tööõnnetuseks ei loeta enam juhtumit, kui arst tuvastab, et tegemist oli töötaja terviseseisundi äkilise halvenemisega tööst või töökeskkonnast sõltumatult.
Täpsustati arsti poolt raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest teatamise korda. Tööandja vabanes tööõnnetuse raporti Haigekassale esitamise kohustusest, kes nüüd saab vajalikud andmed õnnetuse kohta Tööinspektsiooni andmebaasist.
Täpsustati ka tööinspektori õigusi ja kohustusi tööõnnetuse uurimisel. Inspektorile anti õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.
Täpsustatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist ja vastutust olukorras, kus töökohal tegutseb vähemalt kahe tööandja töötajad. Üldjuhul on töid korraldava tööandja kohustus teavitada oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat. Viimase kohustust on teavitada sellest oma töötajaid.
Tõnu Vare,
Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik
Helve Toomla
jurist
Kuidas tasustatakse päevi, mil ma viibin õppepuhkusel? Täiskasvanute koolituse seadus ütleb, et tööandja säilitab tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale kümneks päevaks keskmise töötasu. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Kas miinimumpalk on riiklikult kehtestatud või on tegu miinimumiga, mis kehtib minu ametikohale?
Täiskasvanute koolituse seaduses ei öelda, et säilitamisele kuulub riigi alampalk. Kollektiivleping, sealhulgas laiendatud kollektiivleping, mis kehtib kõigile teatud ala töötajatele, võib ette näha riigi omast kõrgema alampalga. Nii oli möödunud aastal arstide alampalk 66, õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 34 ja hooldustöötajatel 23 krooni tunnis. Kui õppepuhkusel käis keegi nende ametite pidajaist, tuli talle maksta laiendatud kollektiivlepingus näidatud alampalka.
Kui tööaega arvestatakse summeeritult ja tööpäev kestab 12 tundi, siis kuidas käib lõunapausi arvestamine? Kui on arvestatud tööpäeva jooksul pause kaks korda 20 minutit ja üks kord 30 minutit, siis kas need pausid arvestatakse tööpäeva pikkusest maha või jäävad need 12 tunni sisse?
Üldjuhul puhkamiseks ja einetamiseks antavat vähemalt 30-minutilist vaheaega tööaja hulka ei arvata, olenemata tööaja arvestuse viisist. Puhkepausid, mida tuleb anda töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, samuti muud vaheajad, mis on teistes õigusaktides, kollektiivlepingus, vahetuste ajakavas või töölepingus ette nähtud, lähevad tööaja sisse. Kui küsija teeb 12-tunnise tööpäeva ja selle aja sees on lõunaaega 30 minutit, siis saab ta tööajana kirja 11 tundi ja 30 minutit. Täpsemalt peaks tööaeg olema reguleeritud töösisekorraeeskirjas.
Helve Toomla
jurist
Kas töötaja viimisel ühelt ametikohalt teisele tuleb sõlmida uus konfidentsiaalsusleping, kollektiivse vastutuse leping ja materiaalse vastutuse leping?
Jah, see võib olla vajalik. Tuleb lähtuda lepingu sisust ja andmetest - kui need muutuvad, vajavad ka lepingud muutmist.
Helve Toomla
jurist
Kuidas tasustatakse laupäevast ja pühapäevast tööd? Arstid ja teised meditsiinitöötajad käivad valves ka puhkepäevadel. Kas puhkepäevadel töötades on töötasu suurem?
Peab vahet tegema kalendrijärgsete puhkepäevade ja graafikujärgsete puhkepäevade vahel. Kalendrijärgsed puhkepäevad laupäev ja pühapäev ei pruugi olla kõigile tegelikud puhkepäevad. Graafikujärgse töö puhul, mida meditsiiniasutuses tavaliselt rakendatakse, võivad puhkepäevad langeda ka teistele nädalapäevadele, näiteks kolmapäevale-neljapäevale. Oluline on, et töötajal oleks üldjuhul vähemalt kaks puhkepäeva nädalas.
Kui töötaja kutsutakse tööle temale graafikus ette nähtud puhkepäeval, siis tuleb sel ajal tehtud töö hüvitada poolte kokkuleppel kas raha või vaba ajaga, mõlemat korraga ei saa. Rahalise hüvitusviisi puhul peab töö-andja maksma lisatasu vähemalt 50% töötaja palga määrast. Näide: Töötaja töölepingus on tunnipalgamäär 30 kr. Graafikujärgne puhkepäev on 30. jaanuaril, kuid tal palutakse sel päeval kaheksa tundi tööl olla. Selle päeva palgaks tuleb 360 kr, millest lisatasu on 120 kr (15 x 8).
Kokkuleppe hüvitusviisi, vaba aja andmise korral selle kasutamise konkreetse aja kohta soovitan vormistada kirjalikult enne puhkepäeval tööle asumist, sest vaidlusi hüvituse üle tekib kahjuks üsna sageli.
Tulumaksuseaduse § 32 lg 2 sätestab, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.
Samuti on rahandusministri 24.12.2003 määrusega nr 107 kinnitatud maksudeklaratsiooni vorm TSD lisa 4 "Erisoodustused" real 10 " Kulutused töötajate tervise kontrollile, kui selline kohustus ei tulene seadusest"
Siit tulenevalt peab maksuhaldur vahet tegema, millistel juhtudel on tegemist tööandja kohustusliku kuluga, millal erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluga.
Põhiliseks probleemiks on asjaolu, et tööandja ei ole kursis seadusandlusega ega täida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Ta teeb küll töötajate töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulutusi, kuna teab, et nimetatud seadus kohustab mõningaid väljamakseid tegema (näit. nägemise kontroll, mõnikord vaktsineerimine, kummisäärikute soetamine jne), kuid ei ole kursis, millised dokumendid peaksid tal olema, et maksuhaldur ei käsitaks tema poolt tehtud kulutusi erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluna.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 kohustab tööandjat muuhulgas:
* korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid (riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat);
* riskianalüüsi tulemusena koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
* korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;korraldama nende töötajate tervisekontrolli, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur jne.
Selleks, et töökeskkonnale tehtavaid ja Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevaid kulutusi käsitletaks ettevõtlusega seotud kuludena, peaksid tööandjal olema kirjalikult vormistatud:
1) riskianalüüs, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohuolukorrad, ohutegurid ja ohustatud töötajad, hinnatakse riski suurust ning esinemise tõenäosust.
Töökeskkonna riskianalüüsi võib teha tööandja poolt volitatud isik või see ostetakse töötervishoiuteenusena sisse;
2) tegevuskava, mis sisaldab meetmeid, mida on vaja rakendada töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervisekahjustuste vältimiseks ning töövõime säilitamiseks;
Töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavad meetmed:
Töökorralduslikud abinõud;
Üldkaitsemeetmed;
Isikukaitsemeetmed;
Meditsiiniliste meetmete rakendamiseks sõlmitakse leping tegevusluba omava töötervishoiuarstiga. Töötervishoiuteenust saab osutada Tervishoiuameti või Töötervishoiu Keskuse tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik.
3) sisekontrolli, mille eesmärk on jooksvalt kindlaks teha rakendatud meetmete piisavus, muudatused töökeskkonnas ja vajadus täiendavaks riskianalüüsi või tervisekontrolli läbiviimiseks.
Soovituslikud meetmed arutatakse läbi tööandjaga ning lisatakse tegevuskavasse tööandja nõusolekul.
Töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise üle ettevõttes teostab kontrolli Tööinspektsioon.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 sätestab isikud, kelle suhtes lasub tööandjal kohustus teha kulutusi töökeskkonna tarbeks.
Nendeks on:
1) töölepingu alusel töötavatele isikutele ja avalikele teenistujatele;
2) tegevteenistuses olevatele kaitseväelastele ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei-, päästeasutuste ja piirivalvetöötajatele niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
3) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega;
4) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal;
5) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle.
Lähtuvalt ülaltoodust on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13-s loetletud tegevustega tehtud kulud (s.h riskianalüüsi läbiviimine ja viimasest tulenevate meetmete kasutuselevõtmine) ettevõtlusega seotud kulud ning need ei kuulu maksustamisele kui erisoodustus või ettevõtlusega mitteseotud kulu.
Juhul, kui tööandja on teinud kulutused, mis ei ole tehtud eespool toodu alusel, maksustatakse kulu erisoodustusena, näit. tööandja on teinud kõikide töötajate (10 töötajat) vaktsineerimise ja selle eest tasunud, kuigi tulenevalt töö iseloomust ja töötervishoiu arsti soovitustest oli kohustatud vaktsineerima ainult 6 töötajat Seega on 4 töötaja vaktsineerimiseks tehtud kulud erisoodustus.
Teatud juhtudel, kui tehtud kulu ei ole seotud töötajale hüve üleandmisega, võib olla tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab tööandja ja töötaja vahelised kohustused, samuti on seadusega sätestatud isikud, keda ei käsitleta küll töötajatena, kuid kelle kohaldatakse nimetatud seadust võrdselt töötajatega. Siit tulenevalt, kui tööandja on teinud kulutusi näit. töövõtulepingu alusel töötavale isikule või FIE-le, kes ei tööta tööandja juures töölepingu alusel, eespool kirjeldatu ei kehti ja nendele isikutele tehtud kulud maksustatakse kui erisoodustus.
Märkus: Antud materjal on valminud koostöös Töötervishoiu Keskusega.
Lehekülg 1476 / 1608
