Artiklid
Silva Männik
Maksud
Teisipäeval valitsuse jah-sõna saanud maksukorralduse seaduse muudatused teevad maksusaladust sisalduva teabe kapole ja teabeametile lihtsamini kättesaadavaks.
Eelnõuga jätkub maksusaladust sisalduva teabe kolmandatele isikutele edastamise aluste laiendamise protsess, selgitas ASi IMG Konsultant jurist Ranno Tingas.
Kaitsepolitsei ja teabeamet saavad õiguse saada maksusaladust sisaldavat teavet igasuguste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Mitte ainult julgeolekukontrolli teostamiseks, nagu siiani. Maksusaladust tohib maksuhaldur hakata edastada ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vedelkütuse miinimumvaru seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
Rahandusministeeriumi poolt ette valmistatud eelnõu seletuskirja kohaselt on selle eesmärgiks maksukorralduse seaduse rakendamisel üleskerkinud probleemide lahendamine ja seaduse teksti ühtlustamine. Enam kui aasta kehtinud maksukorralduse seaduse põhjalikkust ja kvaliteeti peegeldab see, et seadust läbivalt redigeeriv eelnõu näeb ette suhteliselt vähe muudatusi, märgitakse IMG Konsultandi hinnangus
Silva Männik
maksud
Eelmise aasta keskmine ettevõtlustulu oli füüsilisest isikust ettevõtjatel 1638 krooni kuus, kasvades aastaga vaid 140 krooni võrra.
Maksuameti otseste maksude talituse juhataja kt Dmitri Jegorov märkis, et sellelt üsna väikselt summalt tuleb maksta veel nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.
Ta lisas, et tulu teenivad ettevõtlusest üldse vaid umbes 26 000, ehk kolmandik füüsilisest isikust ettevõtjatest. Ülejäänud on oma tegevusega kas kahjumis või vaevu ots-otsaga kokku tulnud.
Ta täpsustas, et umbes 60-70 protsenti FIEdest saavad kuskilt ka palgatulu, vastasel juhul ei ole nii väikese sissetulekuga võimalik ära elada. Jegorovi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et FIEks registreerununa tegeletakse sageli ka raha ja maksudega kokku puutuvate hobidega.
Tallinna FIEd teenisid mullu keskmiselt 2112 krooni kuus. Harjumaal oli keskmiseks näitajaks 1741 krooni, Tartus 1640, Lääne Virumaal 1500 krooni. Väikseim keskmine ettevõtlustulu oli Narvas ehk 1070 krooni kuus.
Kokku märgiti ettevõtlustulu 26 033 deklaratsioonis.
Liis Kängsepp
Hoolimata raha ülejäägist väljamaksetes ei poolda Töötukassa töötuskindlustusmaksu vähendamist.
Töötukassa juhatuse liikme Meelis Paaveli sõnul pole süsteem veel saavutanud stabiilsust, töötuskindlustushüvitist on välja makstud alles tänavu veebruarist.
Meil on vaja natuke aega analüüsimiseks. Me peame läbi vaatama terve tööturu tsükli me tegelikult siiani ei tea ju, mis toimub sügisel, ütles Paavel, viidates, et suvel kasvab tunduvalt vajadus hooajalise tööjõu järele.
Paaveli sõnul sattus Töötuskindlustuse käivitamine lihtsalt näiliselt heale ajale, mil majanduses valitsesid soodsad tuuled ning alles nüüd on võimalik hakata tegema esimesi analüüse.
Me ei saa veel öelda, kas meil on raha palju või vähe. Kindlasti peaks Töötukassal olema ka üheaastane reserv juhuks, kui majanduses midagi juhtub. Eks me siin sellised väikesed hamstrid oleme, kes koguvad põskedesse varu.
Praegu on töötuskindlustuse maks 1,5%, millest töötaja maksab 1% ja tööandja 0,5%. Kõrgeim võimalik töötuskindlustuse määr on 3%. Juuni alguse seisuga on sel aastal töötajatelt ja tööandjatelt maksudena kogutud 225 mln krooni, väljamakseid oli selleks ajaks tehtud 71 mln. 2003. aasta eelarves oli arvestatud, et mai lõpuks on väljamakseid tehtud 276 mln krooni.
Silva Männik
maksud, makro
Eelmise aasta tuludeklaratsioonidest selgus, et Eesti keskmine palgatulu oli kuus 5732 krooni.
Suurimat, 7317 kroonini ulatuvat keskmist palka, teeniti Harjumaal. Tallinna keskmine palgatulu oli mullu 7240 krooni.
Tartu maakonnas teeniti keskmiselt 5608 krooni. Läänemaal 5070 krooni, sealhulgas Hiiumaal 5422 krooni.
R A I L I R E I M E R
OÜ Pearu jurist
Puhkusetasu arvutamiseks on ette nähtud kaks erinevat viisi, mis sõltuvad töötaja palgatingimustest puhkusele eelnenud kuuel kuul.
Puhkusetasu arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määrusega nr 278 kehtestatud korrale.
Kui töötajale maksti ainult põhipalka, säilitatakse kokkulepitud palk
Kui palga arvestamisel võeti aluseks töömaht (maksti tükipalka) või kui viimase kuue kuu jooksul on makstud lisatasu või preemiat, tuleb lähtuda päevatasust.
Päevatasu saamiseks liidetakse puhkusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palk nii põhipalk, juurdemaksed, kui ka selle perioodi eest makstud lisatasud ja preemiad. Summeerimisel ei võeta arvesse puhkusetasu, teiselt tööandjalt saadud palka ega haigusraha.
Tuleb teada, et töövõtulepingu alusel saadud tasu ei arvata palga hulka. Seda põhjusel, et puhkusetasu regulatsiooni kohaldatakse töölepingu alusel töötavate isikute suhtes, kuid töövõtuleping on tsiviilõiguslik leping, mis ei anna õigust puhkusele. Kuue kuu tasu jagatakse sama perioodi kalendripäevade arvuga, millest jäetakse välja rahvuspühad ja riigipühad. Oluline on teada, et kalendripäevade arvu vähendatakse ka nende päevade võrra, mis töötaja puudus põhjusega töölt (oli haige, palgata või palgalisel puhkusel). Seega sama aeg, mille eest saadud tasud ei lähe arvesse kuue kuu tasu arvutamisel. Samas omavoliliselt puudutud päevade või seadusliku töölt kõrvaldamise aja võrra kalendripäevade arvu ei vähendata.
Saadud ühe kalendripäeva keskmine tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga.
Kui arvutatud puhkusetasu jääb töötajast mittetingitud asjaoludel väiksemaks tema palgamäärast, ei pea töötajale tagama kokkulepitud palgamäära.
Asjaolu, et lisatasu ja preemia võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, sõltumata väljamaksmise ajast, võib töötaja seisukohast kujuneda ebaõiglaseks. Näiteks tasutakse detsembrikuus töötajale lõppeva aasta eest preemiat. Kui isik suvel puhkas, siis ei olnud veel võimalik seda preemiat arvesse võtta. Tööandja ei ole aga kohustatud arvutatud ja väljamakstud puhkusetasu ümber arvutama, kuigi töötajale makstakse hiljem selle perioodi eest lisatasu.
Seeläbi kaldutakse kõrvale puhkusetasu arvutamise põhimõttest, mis kehtestab tasu arvesse võtmise selle teenimise aja järgi.
Erisused päevatasu arvutamisel
Olukorras, kus töötaja on tööandja palgal olnud vähem kui kuus kuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kuude jooksul teenitud palga kogusumma.
Kui töö- või teenistussuhe on kestnud alla ühe kuu, tuleb lähtuda palgast, mis ta saaks alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja päevatasu arvutada. Pole välistatud, et inimene ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu puhkusele eelnenud kuuel kuul üldse palka saanud. Sellisel juhul lähtutakse töölepingus sätestatud palgamäärast, mis jagatakse puhkusele jäämise kuu kalendripäevade arvuga, jättes välja riigipühad. Kui palgamääras kokkulepe puudub, siis loetakse palgamääraks keskmine palk aja eest, mil ta oli tööga kindlustatud. Keskmise palga arvutamisel on üldjuhul samuti aluseks selle vajaduse tekkimisele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palga kogusumma.
Erisus ilmneb ka olukorras, kus inimene on olnud aastaid mõjuval põhjusel töölt ära, näiteks naine lapsehoolduspuhkusel, ja enne tööle naasmist soovib jääda korralisele puhkusele. Sellisel juhul võib tema töölepingus toodud palk olla oluliselt väiksem tegelikest palgamääradest nii antud tööandja juures kui ka kogu riigis. Puhkusetasu arvutamiseks kasutatakse siis alampalga järgi tuletatud indeksit.
Näiteks töötaja jäi töölt ära 1998. a, mil tema palgaks oli töölepingujärgselt 2100 krooni, mis tuleb puhkusetasu arvutamiseks indekseerida. Selleks tuleb 2003. a alampalk jagada 1998. a alampalgaga 2160/1100=1,96. Praegusele ajale vastava palgamäära leidmiseks tuleb lepingus toodud palk korrutada eelnevalt toodud meetodi abil leitud indeksiga, meie näite kohaselt 2100×1,96=4116 krooni.
Kui korrigeeritud palgamäär ületab riigi keskmist brutopalka viimases kvartalis, leitakse puhkusetasu lähtuvalt riigi keskmisest palgamäärast, kasutades eelkirjeldatud arvutusmeetodeid. Alampalga indeksi järgi arvutatakse puhkusetasu vaid juhul, kui töötaja ei ole töölt äraoleku ja puhkuse vahel päevagi tööl.
Puhkusetasu väljamaksmine
Tööandja peab töötajale maksma puhkusetasu täies ulatuses välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tööandja ei või vähendada arvutuste tulemusel saadud puhkusetasu.
Töötaja, kellele ei makstud tasu seadusega ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist viivitatud aja võrra. Töötaja vastava kirjaliku avalduse alusel peab tööandja pikendama puhkust kalendripäevade võrra, mil ta viivitas puhkusetasu maksmisega, ning maksma selle aja eest samuti puhkusetasu. Avaldus puhkuse pikendamiseks tuleb esitada enne puhkuse lõppemist. Juhul kui puhkusetasu jäi õigel ajal välja maksmata, kuid töötaja naaseb tööle, ei saa enam rääkida puhkusest, mida pikendada. Sel juhul on töötajal võimalus nõuda üksnes puhkusetasu, pöördudes selleks töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Lehekülg 1572 / 1608
