Tööportaali cv.ee tööturu kiiruuringust selgub, et 85 protsenti vastanud töötajatest on teinud tööajal isiklikke toimetusi, kulutades selleks üks kuni kaks tundi päevas.
Töötaja ja tööandja võivad töösuhtes kokku leppida, et töötaja hüvitab koolituse kulud. Kokkulepe on ette nähtud juhuks, kui tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi.
Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe kehtivuse eelduseks on, et kokkulepe on sõlmitud kirjalikult, selles on näidatud koolituse sisu ja kulud. Kokkulepitud aeg, mil töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures ehk siduvusaeg, ei tohi ületada kolme aastat ega olla koolituskulusid arvesse võttes ebamõistlikult pikk.
Tööandja küsib: kas ma võin palgata alaealise suhkruvatti müüma?
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmed ja statistikaameti poolt Eesti tööjõu-uuringu (ETU) raames kogutavad andmed. Kuigi mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasusele ka erinevusi, millele püüamegi järgnevalt tähelepanu pöörata.
Lugege blogist miks erinevad statistikaameti tööjõu-uuringu töötute ja töötukassa registreeritud töötute trendid.
Edasi loe: https://www.tootukassa.ee/et/uudised/tootukassa-ja-statistikaamet-mida-naitavad-tootuse-andmed
Tehisaruga tegelemise varjus saab korda kogu IT-taristu, nii küberturbe kui infoturbe, annab ekspert nõu. “Ütlete, et teen AId, aga tegelikult salaja teete IT-taristut,” õpetas ta, kuidas saada ettevõttes infotehnoloogiasse investeeringuid.
Page 3 of 1608
