Articles
Meremeeste sõltumatu ametiühing (EMSA) leiab, et doominoefekt, mis saab alguse hotellide sulgemisega ning laevade kai äärde jäämisega, ei piirdu pelgalt Tallink Grupi ligi 1500 töötaja koondamisega ning siirdub edasi negatiivse mõjuna kogu Eesti majandusele.
Ametühingu hinnangul on kogu reisilaevanduse ja turismisektor tööandjaks ning tellijaks paljudele teistele ettevõtetele Eestis. Statistika kohaselt tellib suurettevõte Tallink Eestis asuvatelt ettevõtetelt tooteid ja teenuseid vähemalt 230 miljoni euro ulatuses, märkis EMSA esimees Jüri Lember valitsusele saadetud kirjas.
Töötukassa vahendusel pakuvad üle 500 koolitaja töötutele ligi 5000 erinevat koolitust, sealhulgas ka sisutut õpet, mida pole kellelegi vaja.
Töötukassa eelarves on 32 miljonit eurot ette nähtud nii töötute ümberõppeks kui koolitusteks. Iga töötust õppur saab kuni 2500 eurot pearaha, mis makstakse koolitajatele. Nii tiirlevadki töötukassa ümber sajad erinevad koolitajad ja kuuleb imelugusid.
Videos räägib keskmise brutokuupalga teise kvartali andmetest lähemalt statistikaameti analüütik Karina Valma.
Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/teises-kvartalis-langesid-palgad-pea-pooltel-tegevusaladel
Enam kui 4500 töövõtja seas korraldatud uuringust selgus, et kui Eestis on ümbrikupalgaga kokku puutunud vaid 5 protsenti töötajatest, siis välismaal tööl käivate eestimaalaste seas on ümbrikupalk kaks korda levinum.
Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viib juba üheteistkümnendat järjestikust aastat läbi uuringut, mis kaardistab ümbrikupalga levikut. Enam kui 4500 töövõtja käest uuriti, kas nad on saanud osaliselt või täismahus ümbrikupalka. Kui 2010. aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud pea iga kolmas vastaja, siis 2020. aastal kinnitas «musta» töötasu saamist vaid 4,7 protsenti vastanutest, mis on samasugune näitaja nagu ka 2019. aasta suvel.
Töövõtulepingut soovitatakse kasutada juhul, kui töötaja ei tööta tööandja ruumides ja tema vahenditega, probleem tekib, kui töövõtulepingut eelistatakse töösuhte varjamiseks ja maksudest hoidumiseks.
Lugeja küsib: "Leidsin ühe ettevõtte, kellele ma hakkaksin tellimuse peale mütse, salle jms tegema. Olen seda varemgi teinud, kuid alati oleme sõlminud töövõtulepingu, sest töölepinguline töökoht on mul juba olemas. Tööandja väitis, et Tööinspektsioon on võlaõiguslike lepingute sõlmimise ära keelanud ja tuleb sõlmida tööleping. Kas tõesti ei tohi enam üldse võlaõiguslikke lepinguid sõlmida? Kuna kudumine on hobi, siis on see hea viis lisaraha teenida."
Vastab Greete Kaar, Tööinspektsiooni nõustamisjurist
"Tööinspektsioon ei ole võlaõiguslike lepingute (nt käsunduslepingu või töövõtulepingu) sõlmimist ära keelanud. Rõhutame alati, et enne lepingu sõlmimist peavad pooled hindama, kas tegemist on töölepingulise suhtega või vastab töö pigem võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnustele," rääkis Kaar.
Page 370 of 1608
