Articles
Puhkuste aeg on alanud ja on olnud kuulda arvamusi, et töötajad ei vajagi puhkust, kuna on nii pikalt saanud olla kodus ning tööd on olnud vähe. Nii see kindlasti ei ole, vastupidi – segadus, teadmatus, hirm enda ja lähedaste tervise ning majandusliku turvatunde pärast on tekitanud märkimisväärset stressi ja puhkuseks sunnitud kodusolemist kindlasti pidada ei saa.
Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2020/06/18/eriolukord-ei-asendanud-puhkust?utm_source=copypaste
Lugeja küsib: Meie üks töötaja teatas just rõõmsast sündmusest, et nende pere ootab selle aasta juulis uue ilmakodaniku sündi. 1. juulist muutub isapuhkus pikemaks, seniselt 10 päevalt 30 päevani. Tulevane isa soovib jääda isapuhkusele juba juunis. Kuidas peaksin tema puhkust arvestama?
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Tõepoolest, 1. juulist alates muutub töölepingu seaduse § 60, mis reguleerib isapuhkuse saamise õigust. Uue korra järgi on isal õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Loe lähemalt: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/lugeja-kusib-isapuhkuse-kohta-n255257
Sel aastal on võidupüha teisipäeval ehk tööpäeval. Kuna võidupüha on riigipüha, on sellele eelnev tööpäev ehk 22. juuni kolme tunni võrra lühem.
23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra. Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.
Edasi loe:
https://www.ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=654&cHash=e2aa46a86cec96d165030d44efbb71ad
Nahaalsed palgahüvitisega skeemitajad sundisid töötukassat kuriteost teatama. Taotlustega on üritatud välja petta 100 000 eurot.
Töötukassa on Eesti ettevõtete töötajate palgahüvitiseks laiali jaganud pea 230 miljonit eurot. Suur raha meelitab teadupoolest ligi ka aferiste ja skeemimeistreid. Eile sai töötukassal ühe sedasorti seltskonna peale mõõt täis. Nimelt esitas töötukassa kelmuse paragrahvi alusel Põhja ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate samade isikutega seotud ettevõtete kohta, kes olid küsinud järgemööda hüvitisi fiktiivsetele töötajatele.
Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/tootukassa-palgahuvitis-meelitas-kohale-organiseeritud-petturid-skeemidesse-on-tommatud-ka-haigekassa?id=90204621
Haigekassa on alustanud eriolukorra ajal väljastatud töövõimetuslehtede kontrolltegevusi, mille esimeses etapis kõrvutatakse haiguslehtede andmeid Töötukassa töötasu hüvitise saajatega.
Haigekassa alustas mõne nädala eest eriolukorra ajal väljastatud töövõimetuslehtede kontrollidega ning esmalt vaadati, kas inimene on terve kalendrikuu ulatuses saanud nii haigushüvitist kui ka töötasu hüvitist. Andmete vahetamisel tehakse koostööd Töötukassaga, vaadatakse üle, kas ja kui paljud enam kui 130 000 töötasu hüvitist saanud inimesest olid samal ajal ka haiguslehel.
Edasi loe:
https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-alustas-eriolukorra-ajal-valjastatud-haiguslehtede-kontrolli
Page 388 of 1608
