Articles
Lugeja küsib:
Töötan kaubanduses ning meie kauplus oli märtsis, aprillis ja mai alguses avatud ainult vajaduse põhiselt ning töötasime osalise tööajaga. Näiteks tuli mul aprillis kokku 50 töötundi. Kuna ka meie ettevõte on eriolukorra tõttu raskustes, vähendati meie palka 30% võrra. Kuna meil arvestatakse töötunde kvartalipõhise graafikuga ning aprillis oli meil vähe töötunde, siis uue töögraafiku järgi peaksime tunnid mais ja juunis "tasa tegema". Maikuus peaks meil kalendri järgi olema 167 töötundi ning kui meie töökoormust vähendati 30% võrra, peaksime töötama 117 tundi. Meil on aga töögraafikusse märgitud hoopis 145 tundi. Kas tööandja saab ühelt poolt meie töökoormust vähendada, kuid samas nõuda ületundide tegemist? Meil ei olnud võimalik aprillis tööl käia ja tunde täis teha, kas tööandja saab neid tunde nüüd mais ja juunis nõuda?
Edasi loe:
https://www.tooelu.ee/et/uudised/2653/kas-eriolukorra-ajal-tegemata-jaanud-tootunnid-tuleb-jarele-tootada
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku hüvitada ka juunikuu saamata töötasud kokku 50 miljoni euro eest, kuid seda tunduvalt rangematel tingimustel. Meetme pikendamine juuli või augustini vajaks lisaraha. Ametiühingute keskliit peab vajalikuks tõsta ka töötute hüvitist. Kui mõlemaks raha ei jätku, tuleks eelistada töötuid, leiab ametiühingujuht Peep Peterson.
Märsist mai lõpuni said eriolukorra tõttu hätta sattunud ettevõtted taotleda töötajale kuni kaheks kuuks kuni 1000-eurost sissetulekuhüvist ettevõtte 30-protendilise käibelanguse, töömahu ja palga vähemise korral.
Edasi loe:
https://www.err.ee/1089314/tootukassa-taotleb-palgahuvitise-jatkumist-senisest-rangematel-tingimustel
*Sotsiaalminister tahaks suurema tööpuuduse tekkimise korral olla hüvitiste ja toetustega lahkem.
*Kiige plaan tähendaks suuremat kulu töötukassale, mille varusid pigistatakse kriisi leevendamiseks juba niigi.
*Töötud saaksid hüvitise või toetuse kõrval õiguse teenida 216 eurot kuus. Kas see motiveerib tööharjumust säilitama?
Sotsiaalminister Tanel tahab juba suvest saavutada kolme olulist muudatust: tõsta töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust ning et hüvitisi saaks pikemalt maksta.
See oleks töötutele suur vastutulek, sest majanduskriisi ajal on tavaline, et uue töö leidmine võtab rohkem aega kui parematel päevadel.
Kuid see kõik maksab ja mitte vähe. Kiik näitas Eesti Päevalehele arvutusi, kui palju lisakulu põhjustaks töötukassale näiteks see, kui töötuskindlustushüvitist plaani järgi suurendataks ja selle maksmist veel 60 päeva pikendataks.
Seda on kokku umbes 90 miljonit eurot, arvestades rahandusministeeriumi praeguse majanduse põhiprognoosiga. Kuid kriisi ajaks on tehtud ka eriti mustad stsenaariumid. Kas töötukassa tuleb selle kõigega ikka toime ja raha jätkub?
Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/uudised/tanel-kiik-tahab-too-kaotanutele-juba-suvest-paremaid-huvitisi-kas-tootukassa-jaksab?id=89830545
Statistikaameti andmete alusel oli 2019. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1317 eurot, mis on 83 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7%.
Palgatöötaja keskmine brutotulu kuus oli kõige suurem Harju maakonnas (1469 eurot) ja kõige väiksem Ida-Viru maakonnas (1054 eurot). Enamikus maakondades oli see 1100–1200 eurot. Keskmisest kiiremini kasvas tulu Tartu (7,3%), Viljandi (6,9%) ja Harju maakonnas (6,8%).
Edasi loe:
https://www.stat.ee/pressiteade-2020-060
Talunikke ähvardab saagi kaotus, populistid kasutavad võimalust kohalikke töö ära võtvate võõrtöölistega hirmutada.
Võõrtöölistel on oskused, mida on raske ühe hooajaga asendada. Nagu Eestis, nii ka Iirimaal tunnevad talunikud muret: varsti saavad maasikad valmis, kuid kes need ära korjab? Üks Iiri maasikakasvataja pole tavapäraseid idaeurooplasi veel tööle kutsunud, sest loodab kohalikele abikätele. Paraku peab ta möönma, et seni on õnnestunud leida vaid mõni üksik sobiv kandidaat.
Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/valismaa/koroonaaeg-suurendab-euroopas-voortoolistega-seotud-pingeid?id=89829543
Page 410 of 1608
