Articles
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula selgitab, kui suur on piisav hüvitus töötajale prillide maksumuse kompenseerimiseks.
Lugeja küsib
Minu ettevõtte töötajad töötavad palju kuvariga ja seetõttu kontrollitakse neil töötervishoiuarsti juures regulaarselt ka nägemist. Määrus ütleb, et kontrolli töötervishoiu arsti juures korraldab ja prillide maksumuse hüvitab tööandja. Kas määruses on kirjas ka see, kui suur on tervisekontrolli ja nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse piir, mida tööandja peab hüvitama?
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula
Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse juhul, kui töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ja töötaja nägemisteravus on vähenenud.
Edasi loe sekretar.ee
Ikka tuleb ette olukordi, kus töötaja ja tööandja omavaheliste suhete reguleerimise kohta tekib küsimusi. Kui ise päris täpselt ei oska olukorda lahendada, siis tasub küsida oma ala spetsialisti käest. Tööõiguse teabevara koostööpartner Kristi Sild õigusbüroost LEXTAL vastab teabevara tellijate küsimustele. Toome siinkohal ära mõned küsimused ja nende vastused.
Edasi loe sekretar.ee
Anu Ots
Statistikaameti kommunikatsioonijuht
Statistikaameti andmete edastamise keskkonnas eSTAT saavad andmeid esitanud ettevõtted nüüdsest võrrelda oma ettevõtte palka, kasumit ja müügitulu sama tegevusala ning Eesti keskmiste näitajatega. Personaliseeritud statistikat kuvatakse eSTAT-is praegu ligi 20 000 ettevõttele.
Statistikaameti peadirektori asetäitja infotehnoloogia alal Andres Kukke ütleb, et sageli soovivad andmeid esitavad ettevõtted näha, mida andmetega tehakse. Tahetakse ka reaalajas tagasisidet, milline on ettevõtte koht ja turuosa teiste sarnaste ettevõtetega võrreldes. „eSTAT peegeldab personaliseeritud statistika ettevõttele juhtimisinfona kohe tagasi, luues seose andmete esitamise kohustuse ja sellest saadava kasu vahel,“ sõnab Kukke.
Edasi loe
https://www.stat.ee/pressiteade-2019-061
Lumehelbekesed ehk Z-generatsioon on vallutamas tööturgu ja mis seal salata, nende töö tegemise motiivid ja käitumine on veidi teistsugune võrreldes nendega, kes on enne neid tööturul toimetamas.
Olenemata vanusest ja soost saab öelda, et kõik praegu tööturul olevad inimesed sooviksid töötada paindliku tööajaga, panustada tasakaalukalt nii eraellu kui ka tööellu, saada tööandja võrdse ja ausa kohtlemise osaliseks ning teenida selle kõige eest ka motiveerivat töötasu. Usutavasti räägime tänapäeval nendel teemadel aina rohkem noorema generatsiooni kontekstis, sest tööturult on hetkel – ja järgmised kümme aastat kindlasti – puudu vähemalt 6000 töökätt.
Edasi loe delfi.ee
Tööinspektsioon saatis mullu koos maksu- ja tolliametiga märgukirja 1406 kaubaveo ettevõttele, kelle palgatase jäi alla kollektiivlepingus sätestatud alampalga nõude ehk 620 euro. Kuue kuu järel on palk tõusnud pooltel kirja saanud ettevõtete töötajatel, teatas tööinspektsioon.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on kaubaveo sektor üks väheseid, kus töötajatel on tööandjatega sõlmitud kollektiivleping. „Kollektiivleping näeb ette, et riigisiseseid vedusid tegevate autojuhtide alampalk peab olema vähemalt 620 eurot. Rutiinse kontrolli käigus selgus, et pea pooled sektori ettevõtted eksivad nii seaduses sätestatu kui kollektiivlepinguga sätestatu vastu,“ tõdes Maripuu.
Edasi loe aripaev.ee
Page 578 of 1608
