Articles
Majandus24
Sotsiaalministeerium avalikustas täna mitu olulist plaanitavat pensionisüsteemi muudatust.
Sotsiaalministeerium saatis täna esimesele kooskõlastusringile pensionireformi eelnõu, millega on plaanis muuta pension paindlikumaks, muuda pensioni arvutamise valemit ning siduda alates 2027. aastast pensioniiga keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.
„Vananev rahvastik seab Eestis kogu ühiskonnale vastutusrikka ülesande – ühelt poolt tagada riiklik pension, mis kaitseks inimesi vanaduspõlves vaesuse eest ning teisalt olla ka piisavalt paindlik, et käia kaasas muutuva tööturuga,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle praegune palkade suur erinevus. Samavõrd on aga vaja ka paindlikkust, et oleks nii töökäsi kui ka vanemaealistele võimalusi eneseteostuseks.“
Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis Postimehest
Tänane töötajaskond on teadlikum kui kunagi varem. Inimesed hindavad töökoha valikul üha enam paindlikke töösuhteid, töö ja eraelu tasakaalu ning vastutustundlikke ja peresõbralikke tööandjaid.
Organisatsioonid, kes tahavad täna olla atraktiivsed, meelitada ligi parimaid talente ja luua õnnelikku töökeskkonda, peavad olema valmis kõike seda pakkuma.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis sekretar.ee
Taavi Teder
reporter
Lugeja küsib tööinspektsioonilt, kas kuulmispuudega töötaja palkamisel peab tegema töökohas mingeid muudatusi ja millega peab töökeskkonnas arvestama, et töötajal oleks lihtne sisse elada?
Lugeja küsib: Meie tootmisettevõttesse tuleb tööle uus töötaja, kellel on kuulmispuue. Millega peaksime töökeskkonnas arvestama, et töötajal oleks võimalikult lihtne sisse elada ning tööle asuda? Kas peaksime tegema mingisuguseid muutusi?
Vastab Mari-Liis Ivask, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tööandja peab esmalt analüüsima ja hindama töökeskkonnaga seonduvaid ohutegureid ehk läbi tuleb viia töökeskkonna riskianalüüs. Seejärel tuleb mõelda, kas töökeskkonnas on konkreetse töötaja erivajadusest või eripärast tulenevalt täiendavaid ohtusid.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis Postimehest
Kadi Raal
Reporter
Iga teine töövõtja teeb ületunde ja rohkem kui iga viies teeb ületunde tasuta, selgub värskest CVKeskus.ee uuringust. Aastataguse uuringuga võrreldes on tasustamata ületunde tegevate töötajate arv kasvanud.
Küsitlusest selgub, et 48 protsenti (eelmisel aastal 46 protsenti) Eesti töötajatest teevad ületunde. Neist omakorda umbes pooled (46 protsenti, eelmisel aastal 43 protsenti) ei saa oma ületundide eest lisatasu.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis Postimehest
Konkurentsieelis on neil ettevõtetel, kus töötaja vaimse tervise teema on laual juba praegu, kirjutas Talent Milli asutaja Jaanika Tohv Äripäevas.
Mis tahes ettevõtte eesmärgiks peab olema inimest väärtustav suhtumine kogu ettevõttes, alustades juhist ja/või juhtkonnast. Kui juht on seda meelt, et töötajate vaimne tervis on prioriteet (sh töövõimetuse ja töötaja puudumisega kaasnevad kulud), siis on mõistlik alustada konkreetse vastutaja leidmisega organisatsioonist või värvata inimene, kellel on selles valdkonnas nii teadmised kui kogemus. Alles siis saab töötaja jaoks ka päriselt midagi muutuda.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis sekretar.ee
Page 746 of 1608
