Articles

Svitlana Lõtvõnenko töötas Ukrainas 15 aastat neuroloogiaõena, kuni tema kodumaal algas sõda ja ta pages koos pojaga Eestisse. Ta on siin elanud möödunud aasta märtsist. Nüüd töötab ta Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kardioloogiaosakonnas EKG õe abilisena.

Iseseisva õena ta veel töötada ei saa, sest Ukraina õe pädevus ei ole samal tasemel nagu Eesti õdedel. Möödunud aasta sügisel asus ta õppima Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppesse, mis oli justnimelt mõeldud ukrainlastele, kes olid kodumaal juba õe hariduse omandanud, kuid soovisid oma oskusi täiendada nii, et nad saaksid õena töötada ka Eestis.

Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep, kinnisvara korrashoiuettevõtte SOL Baltics juht Rinel Pius ja tervishoiuettevõtte Meliva juht Marja-Liisa Alop “Tööandjate tund” raadiosaate salvestusel.

Kuna tööõigus ei käi muutuva töötamisega kaasas, tähendavad sajad tarbetud liigutused kuus tähendavad ettevõtjaile lisakulu ning kaotatud konkurentsivõimet.

Edaasi loe: https://employers.ee/jaik-toooigus-paneb-sama-tootajat-kaheksa-korda-toole-votma/

Ideaalses maailmas ei tekiks inimestel võlgasid ja kohtutäitureid ei olekski vaja. Paraku elame ideaalist kaugel ning paljud tööandjad seisavad fakti ees, et töötaja poolt teenitud töötasu tuleb kanda kohtutäituri kätte, kirjutab advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper.
Töötajate registri tulek muutis kohtutäiturite elu lihtsamaks, kuid tööandjatele ja raamatupidajatele tõi see suure hulga lisatööd. “Kohtutäiturid on tänaseks töötajate registri päringud ja aktide koostamised automatiseerinud ning nii võibki juhtuda, et töötaja registreerimisel hakkavad tööandjale koheselt saabuma töötasu arestimise aktid,” tõi advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper näite.
 
 

Muuga sadama viljaterminal on üks Euroopa võimsamaid. Juba kümmekond aastat on suurem osa terminali seisnud kasutult. Ukraina vilja eksport läbi Eesti annaks võimaluse terminal taas täisvõimsusega tööle rakendada.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120241972/ukraina-soja-tottu-kadus-eesti-transiidisektorist-too-nuud-on-voimalik-tookohti-ja-raha-tagasi-tuua

Lugeja küsib: Varsti keeratakse kella, aga meie töötaja töötab öises vahetuses, mis kestab 8 tundi ja vahetus langeb ajale, mil toimub üleminek talveajale ehk kella keeratakse 1 tund tagasi. Kas siis peame töötajale töötasu maksma 9 tunni eest?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

29. oktoobril keeratakse kella ühe tunni võrra tagasi. Sügisesel kellakeeramisel tekib öövahetuses töötajatel lisatund tavapärasele töövahetusele juurde. Lisatund tähendab ka täiendavat töötasu selle konkreetse tunni eest. Kuivõrd kellakeeramine töötaja kokkulepitud tööaega ei muuda, siis peab töötaja töötama vastavalt kokkulepitud tööajale. Kui töötaja tööpäev langeb kellakeeramise ajale, peavad pooled kokku leppima, et töötaja töötab 8 tunni asemel tund aega kauem ehk 9 tundi. Kui kokkulepe puudub, on töötajal õigus töötada ettenähtud 8 tundi ehk vahetus lõppeks varem.

Edasi loe https://www.tooelu.ee/et/uudised/1088/kas-kellakeeramise-tottu-tekkinud-lisatunni-eest-peab-maksma-tootasu

  1. Eesti arstide mediaanpalk kasvas 3780 euroni kuus
  2. Hea üllatus. Eesti valmistub kasvatama majandusharu, mis võib tuua tuhandeid uusi töökohti
  3. KAIRE UUSEN ⟩ Ega humanitaar pole loll! Ka temast võib saada insener
  4. SUURED KÄÄRID ⟩ Uuring: rahulolematus palgaga üha kasvab, aga tööandjad tasu ei tõsta
  • You are here:  
  • Home