Articles
Maiken Mägi, reporter
Täna on ettevõtetel tähtaeg esitada eelmise aasta detsembri tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD), mille õigeaegne esitamine võimaldab eraisiku enammakstud tulumaksu kiiremini tagastada.
MTA teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul on TSD õigeaegne esitamine oluline, sest ettevõtete poolt deklareeritud andmed inimeste töötasude kohta kantakse edasi ka füüsiliste isikute eeltäidetud tuludeklaratsioonidele.
«Kui TSD jäetakse õigeaegselt esitamata, siis on info eeltäidetud tuludeklaratsioonil vigane ja selle parandamine pikendab enammakstud tulumaksu füüsilistele isikutele tagastamise tähtaegasid,» lisas Udde.
TSD vormi peavad esitama kõik juriidilised isikud, kes tegid maksustatavaid väljamakseid. Lisaks ka need, kes väljamakseid ei teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslasena.
Täna avas maksu- ja tolliamet ka 2015. aasta tulude deklareerimise teemaveebi, samuti saab oma küsimustele vastused foorumist. Möödunud aasta tulusid saab elektroonselt deklareerima hakata alates 15. veebruarist.
Otti Eylandt
Eesti Päevaleht
Euroopa riigid hakkavad üksteist hoiatama tegutsemiskeeluga inimeste eest, kuid mitte kõigil erialadel.
Valitsuselt heakskiidu saanud hoiatusmehhanismi eesmärk on vältida probleemi, et ühes Euroopa Liidu riigis tööalase tegutsemiskeelu saanud spetsialist saaks teha sama tööd teises riigis.
Hoiatusmehhanism hakkab kehtima ainult neile erialadele, mille kohta on üleeuroopalised kutsekvalifikatsiooni kokkulepped, see tähendab üksnes haridus- ja tervishoiutöötajaid. Seega ei laiene hoiatussüsteem näiteks psühholoogidele, sest Euroopas pole psühholoogide kutsetingimusi kokku lepitud.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
ANNI RAIGNA,
tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja
Maaleht
Kas töötajat saab koondada ainult sel põhjusel, et tema tervis on kehvaks läinud? Olen 30 aastat töötanud õmblejana, nüüd on mul tervis kehvaks jäänud, seetõttu määrati mulle puue ja 80% töövõimetust.
Samas olen võimeline veel osaliselt töötama, aga kardan, et mind nüüd enam tööle ei jäeta. Kas töökohast saab mind koondada ainuüksi seetõttu, et mulle on määratud puue?
Maalehe lugeja
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Kerli Kivistu, reporter
Eelmisel aastal käis töötukassas karjäärinõustamisel töötavaid ja töötuna mitteregistreeritud inimesi ligikaudu 7200 korral. Kõige enam käisid nõustamisel inimesed vanuses 26-34 eluaastat ja sugude lõikes moodustavad suurema osa nõustamisel käinutest naised, aga aasta jooksul on karjäärinõu saanud ka enam kui 2000 meest.
«Ka sel aastal ootame karjäärinõustamisele töötavaid inimesi ja teisi, kes ei ole töötukassas töötuna registreeritud (näiteks õppijad, pereliikmete hooldajad, tervise tõttu mittetöötavad inimesed, pensionile jäänud või töötud, kes ei otsi tööd töötukassa abiga), et koos nõustajaga läbi arutada töötamisega seotud arenguvõimalusi ja enesetäiendusi,» ütles töötukassa nõustamisteenuste juht Lana Randaru.
Töötukassa maakondlikes osakondades töötab kokku 44 karjäärinõustajat, kellest 24 nõustavad töötavaid ja töötukassas töötuna mitteregistreeritud inimesi. Karjäärinõustajad viivad individuaalseid ja grupinõustamisi läbi nii töötukassa büroos kohapeal kui ka koostöös erinevate organisatsioonidega väljaspool töötukassat (näiteks tööandja juures).
«Selleks, et töötavad inimesed saaksid endale sobival ajahetkel karjäärinõu, oleme avanud võimaluse e-kirja ja Skype teel karjäärinõustamiseks,» sõnas Randaru. Ta lisas, et võimalus karjäärinõustajaga suhelda silmast-silma kohtumata muudab karjäärinõustamise paremini kättesaadavaks töötavatele inimestele ja ka näiteks liikumisraskustega või hoolduskohustusega inimestele.
Nõustamisest huvitatud töötajatele pakutakse näiteks eneseanalüüsi võimalust läbimõeldud karjäärialaste valikute tegemiseks. Samuti nõustamist õppimisvõimaluste ja -vajaduste (täiend-, ümberõpe, koolitused) väljaselgitamiseks ja ühtlasi ka tuge muutustega kohanemisel, töölt tööle liikumise toetamisel ja koondamisjuhtumite puhul.
Silja Lättemäe
Maaleht
1. jaanuaril 2016 jõustus üle 250 seadusemuudatuse. Neist olulisimad on uus lastekaitseseadus, toetuste tõus peredele, samuti maksutagastus madalapalgalistele ja pangahoiuste kaitse.
Toetus esimesele ja teisele lapsele tõusis tänavu 1. jaanuarist 50 euroni kuus iga lapse kohta. Alates kolmandast lapsest makstakse perele 100 eurot kuus. Näiteks kahelapseline pere saab lapsetoetust kokku 100 eurot kuus. Kui peres on kolm last, siis kaks last saavad kumbki 50 eurot ja kolmas 100 eurot, nii et kokku saab kolme lapsega pere 200 eurot lapsetoetust kuus.
Riiklike peretoetuste seaduse muudatus määrab lapsetoetuse tõusu ka järgnevaks neljaks aastaks. Alates 2017. a hakatakse lisaks maksma lasterikka pere toetust, see on kolme- kuni kuuelapselistele peredele 200 eurot, alates seitsmendast lapsest 370 eurot pere kohta kuus.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Page 881 of 1608
