Articles
Tööotsinguportaali CV Online turundusjuhi Heikko Grossi leiab, et OECD uuringus, mis näitab, et eestlaste töötatud töötundide arv on keskmisest kõrgem, ei ole midagi väga üllatuslikku.
„Mis muidugi silma jäi ja kummastust tekitas oli see, et Kreeka oli oma töötundides Eestist tugevalt üle,“ märkis Gross. Kui Eestis on keskmine töötatud töötundide arv 1868, siis Kreekas on see 2037 tundi.
Kui jätta kõrvale see, et erinevate riikide puhul võidi andmed saada mõnevõrra erineva metoodikaga, on Grossi sõnul siiski tegemist huvitavate numbritega.
Eestlaste tööviljakuse parandamiseks Grossi sõnul töötundide arvu tõstmisest ei aita. „Eesti üks probleeme on see, et me oleme suhteliselt väike ning töö enda väärtus ei ole väga kõrge. Fakt on see, et meie palgatase on madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides ning see on ka üheks põhjuseks, miks meie tööviljakus on väiksem,“ selgitab Gross.
„Kui me võrdleme Eesti ja Soome koristajat, siis koristaja Eestis peab tegema kordades rohkem tööd, et saada sama palk kätte. Küsimus ongi selles, et kuidas luuakse väärtus, kuidas saaks teenindav sektor riigi sees maksta kõrgemat töötasu,“ märgib Gross.
Võtmeküsimus on Grossi sõnul selles, et kui palju meil peaks olema neid inimesi, kes pakuvad teenust väljapoole Eestit. Gross leiabki, et eestlaste tööviljakust saaks suurendada toodete ja teenuste välisturule pakkumisega.
„Meil oleks võimalus teha vähem tööd, kui suudame müüa enda tooteid ja teenuseid riikidesse, kus on kõrgem elatustase kui meil. Me saaksime selle eest küsida suuremat töötasu ja seega töötundide arv tuleks väiksem kui analoogset teenust või toodet kohalikule turule müües,“ leiab Gross.
Gross möönis, et seda on lihtsam öelda kui teha, kuid kinnitas, et see on miski, mille poole Eesti peaks pürgima.
Liina Valdre,
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
Keskmine eestlane teeb aastas üle 500 tunni rohkem tööd kui näiteks hollandlane või sakslane.
Praxise analüütiku Miko Kuptsi hinnangul on väike osaajaga töötajate osakaal üks põhjus, miks Eestis on ühe töötaja kohta nii palju töötunde. „Kõige vähem töötunde tehakse Hollandis, kus keskmine töötaja teeb aasta jooksul ligi kolmandiku vähem tööd, kui Eestis tehakse. Samas ligi pooled Hollandi töötajad on tööl osaajaga, mis teeb Hollandist ka kõige kõrgema osaajaga töötajate osakaaluga riigi Euroopas.”
Seega ei näita kõnealune statistika ainult seda, et eestlased on töörügajad. See juhib tähelepanu ka asjaolule, et Eesti tööandjad ei jaga eri põhjuste tõttu ülesandeid osaajaga töötajate vahel. Ühelt poolt tuleb tõdeda, et madalapalgalistel ametikohtadel ei olegi võimalik vähem kui täiskohaga töötada. Kuid osaajaga töötamine ei ole kuigi levinud ka hästimakstud ametikohtadel, kus näiteks kolmveerand kohaga tööl käies teenitaks väga head äraelamist võimaldavat palka.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Tööportaali CV Online palgauuringutekeskkonna andmetel on samal positsioonil töötavate naiste palk meeste omast keskmiselt 11 protsenti madalam.
„Tihtilugu on meedias palgalõhe põhjendanud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel. Statistikaameti tööjõu-uuring ja CV Online andmebaasi palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikkuses on üheks peamiseks põhjuseks see, et naiste palgaootus on märgatavalt madalam ning sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk," analüüsis tulemusi CV Online turundusjuht Heikko Gross.
Statistikaameti viimaste andmete põhjal on naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3 protsenti. "Alles seejärel tulevad muud põhjused, nagu see, et rohkem mehi töötab juhtivatel positsioonidel," lisas Gross.
CV Online palgaootuste analüüsist selgus, et naiste palgaootus sama ametipositsiooni puhul on keskmiselt 15% protsenti väiksem kui meestel.
Eurostati andmetel on meeste ja naiste palgalõhe veidi alla 30%, seega umbes poole palgaerinevusest võib panna naiste madalama palgaootuse arvele. "Iseküsimus aga on, millest tuleneb naiste madalam palgaootus ja kas see on ka kuidagi ratsionaalselt põhjendatav – miks naised saavad sama töö eest keskmiselt 11 protsenti väiksemat tasu," küsis Gross.
Kui see 11 protsenti arvudesse panna, siis on vahe täiesti arvestatav – sama töö eest saab mees 1000 eurot, naine 890 eurot.
Enamik inimesi veedab töökeskkonnas kaheksa tundi päevas või rohkemgi. Töötingimused mõjutavad nii töötajate tervist kui ka heaolu. Terve ja rahulolev töötaja on rohkem pühendunud ja tema töötulemused on paremad.
Tööõnnetuste arv kasvab
Tööõnnetuseks võib pidada töötaja tervisekahjustust või surma, mis toimus tööülesannet täites, tööajal või on seotud tema töö iseloomu ja töökeskkonnaga. Tervise Arengu Instituudi andmetel toimus 2014. aastal 4448 tööõnnetust, millest 3581 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 852 juhul raske kehavigastuse ning 15 tööõnnetust lõppes surmaga. Võrreldes 2013. aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 477 juhtumi võrra. Raskeid tööõnnetusi juhtub meestega üle kahe korra sagedamini kui naistega. Tööinspektsiooni andmetel olid 2014. aastal kõige õnnetusrohkemad tegevusalad need, kus töötab ka enam mehi: avalik haldus ja riigikaitse, metallitööstus, kaubandus, ehitus, veondus ja laondus.
Kahju nii töötajale kui ka ettevõttele
Tööõnnetused ja töötajate haigestumine toovad otsest kahju nii töötajale kui ka ettevõttele. Töölt eemalolek vähendab töötaja sissetulekut. Tööõnnetuste puhul maksab haigekassa hüvitist alates teisest päevast ning hüvitise määr on 100% eelmisel kalendriaastal saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Tööõnnetusest tulenevale haigushüvitisele on õigus kuni 182 päeva.
Tööandja vastutab nii hooajatöötajaga juhtunud tööõnnetuse eest kui ka alaliste töötajatega juhtunu eest. Rahalises mõttes on hooajatöötajad ja juhutööde tegijad haavatavamad, sest hüvitis sõltub eelmise kalendriaasta tulust.
Töötaja pikema töölt eemaloleku korral on tööandjal vaja ajutiselt ümber jagada töökohutused või leida töötajale asendaja, et planeeritud tegevused ei jääks tegemata. Juhul kui tööõnnetuse tagajärjel tekib püsiv töövõimetus, võib töötaja senine sissetulekuallikas püsivalt kaduda. Kui töötajaga peaks juhtuma halvim, ootavad ettevõtjat ning töötaja lähedasi ees vältimatud ümberkorraldused.
Töötajate kindlustunde tõstmine
Tööõnnetuste ennetamiseks peab ettevõte pakkuma asjakohast väljaõpet ja juhendamist ning turvalist töökeskkonda, kuid ootamatute juhtumite oht jääb alati alles. Selliste ettenägematute riskide maandamiseks saavad ettevõtete omanikud sõlmida oma töötajatele elukindlustuse. SEB Elu- ja Pensionikindlustus pakub ettevõtetele riskikindlustust, millega tagatakse töötajatele ööpäevaringne elukindlustuskaitse nii õnnetus- kui haigusjuhtumite puhuks. Nii võtab ettevõte sotsiaalselt vastutustundliku rolli ja annab oma töötajatele teatava kindlustunde ka väljaspool tööaega või -keskkonda.
Töötaja surma puhul on riskikindlustusega tagatud kokkulepitud kindlustussumma väljamaksmine soodustatud isikule, kelleks võib olla ettevõte või kindlustatud isiku poolt määratud isik. Riskikindlustuse lepingule on võimalik juurde võtta lisakindlustusi kriitiliste haiguste (nt pahaloomulised kasvajad, südameinfarkt, südameoperatsioonid, neerupuudulikkus, insult jne) ja õnnetusjuhtumi puhuks. Hüvitised aitavad ettevõttel katta tööõnnetusega kaasnevaid kulusid, võimaldab toetada väärtusliku töötaja taastumist või töötaja lähedasi.
SEB Elu- ja Pensionikindlustus hüvitas 2014. aastal 41 tööõnnetusest tingitud juhtumit. Kõige levinumad tööõnnetuste põhjused olid kukkumine või käe-jala jätmine millegi vahele. Ajutise töövõimetuse puhul oli raviperioodi keskmiseks kestuseks 47 päeva. Keskmine väljamakstud kindlustussumma oli üle 1000 euro.
Elukindlustust pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Soovitame enne lepingu sõlmimist hoolikalt tutvuda tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee ja vajadusel pidada nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.
Autor: Kerttu Raie
SEB Elu- ja Pensionikindlustus,
turundusspetsialist
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper kutsub tänasel võrdse palga päeval valitsust üles panema järgmiseks neljaks aastaks paika uue tegevuskava soolise palgalõhe kahandamiseks. Olukorra parandamiseks on vajalik ka tööandjate valmisolek vaadata kriitilise pilguga üle oma personali- ja palgapoliitikad.
„Naiste ja meeste keskmiste palkade suur erinevus näitab Eesti ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, mille negatiivsest mõjust saavad peale naiste osa ka lapsed. Naiste jaoks tähendab praegu ligi 30 protsenti väiksem palk tulevikus meestest märkimisväärselt väiksemat pensioni, mis põlistab ebavõrdsuse kogu elukaare jooksul,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
Ta lisas, et erinevalt levinud ettekujutusest ja ootusest ei ole võimalik lahendada neid küsimusi kiirelt ega ühe-kahe otsuse ega aastaga.
„Soolise palgalõhe kahandamisel mängivad rolli eelkõige valitsuse eesmärgipärane, läbimõeldud ja pikaajaline tegevus ning tööandjate valmisolek vaadata kriitilise pilguga üle oma personali- ja palgapoliitikad,“ rõhutas Sepper.
Võrdõigusvolinik kutsub valitsust üles panema vähemalt järgmiseks neljaks aastaks paika uue tegevuskava, milles nähakse ette konkreetsed abinõud palgalõhe kahandamiseks ning vahendid riigieelarvest kavandatud tegevusteks. Volinik tervitab uue valitsuse plaani teha Tööinspektsiooni kaudu järelevalvet tööandjate organisatsioonides esineda võiva soolise diskrimineerimise üle sama ja võrdväärse töö tasustamisel.
„Sooline diskrimineerimine töö tasustamisel on üks soolise palgalõhe põhjuseid ning selle kui olulise põhiõiguse rikkumise tõkestamine on oluline samm muutmaks Eestit naiste ja meeste võrdseid õiguseid austavaks riigiks,“ märkis võrdõigusvolinik.
Tööandjatel on soolise palgalõhe kahandamiseks vaja head ülevaadet selle kohta, kes ja millistel tingimustel organisatsioonis töötavad. Samuti kas sama ja võrdväärset tööd tegevate inimeste palgad on võrdsed ehk kas valdavalt naiste poolt tehtud töid väärtustatakse samavõrd töödega, mida teevad peamiselt mehed. Selleks et tööandjad regulaarselt sellist ülevaadet omaks, on Sotsiaalministeeriumil valminud soopõhiste tööalaste andmete kogumise määruse eelnõu.
Võrdõigusvoliniku sõnul ei saa Eesti praeguses soolise ebavõrdsuse olukorras minna seda teed, et probleemide ees pigistatakse silm kinni ega tehta midagi. „Seega on kümme aastat oodatud määrus oluline tööriist, et tööandjad saaksid hakata analüüsima, mis toimub nende oma organisatsioonis ning kas värbamise- või palgakorraldus vajaks muutusi, et tagada naistele ja meestele töökeskkonnas võrdsed õigused ja võimalused,“ ütles Sepper.
Võrdse palga päev (inglise keeles - Equal Pay Day) tähistab aastas ajahetke, milleks naistel oleks tehtud tööpäevad, mida oleks neil vaja teha lisaks oma tööaastale, et teenida välja meeste aasta keskmise palgaga võrdne palk. Teisisõnu annab võrdse palga päev teada, kui palju tuleb naistel rohkem tööd teha, et teenida sama palju kui mehed ühe aasta jooksul keskmiselt.
Page 950 of 1608
