Articles
Helve Toomla
•• Suure ettevõtte ühes osakonnas koondati töötaja. Keegi juhtidest pole võtnud vaevaks rääkida ülejäänutega uuest tööjaotusest. Vaadatakse vajadusel töötajale otsa ja öeldakse, et „no kas teed ära?” Minu küsimus: kas töötajal on õigus nõuda, et kui uusi kohustusi tuleb juurde, siis need fikseeritaks ka töölepingus ja/või ametijuhendis? Seni pole seda tehtud, kolleegi koondamisest on möödas juba mitu kuud. Aetakse vaid ümmargust juttu, et seda pole vaja jne. Kuid mina ei soovi vaid suulise ütlemise peale või omast initsiatiivist lisakohustusi täita. Millised on minu õigused ja võimalused?Lisatasu oleks praegusel ajal liigne loota.
Kui küsijalt nõutakse selliste tööülesannete pidevat täitmist, mis seni tema kohustuste hulka ei kuulunud, tuleks nendes ikka töölepingus kokku leppida, st teha vastavad muudatused lepingu tekstis või lepingu osaks olevas ameti- või tööjuhendis. Kui küsija on kohustuste lisandumisega nõus olnud ja neid täitnud, kuid tööandja ei suvatse töölepingus vastavaid muudatusi vormistada, võiks töötaja töölepinguseaduse (TLS) § 5 lg 1 p 3 alusel nõuda oma tööülesannete kohta tööandjalt kirjalikku dokumenti. Tööandja on kohustatud esitama andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Jätab tööandja siiski andmed esitamata, võib küsija esitada kaebuse tööinspektsioonile, kus ametnikul on võimalik TLS § 117 lg 1 alusel tööandjat trahvida.
•• Töötan kohalikus omavalitsuses hooldustöötajana, mul oli kindel kuupalk. Sellest sügisest muutus koduteenus hoolealustele tasuliseks. Kliendid tasuvad vallavalitsuse hoolduslepingus kokkulepitud hooldustundide eest. Ja näib, et nüüd saan töötasu tükitöö alusel. Kas on õige, et töötasu sõltub nüüd osutatud hooldustundide arvust?
Eeldan, et küsija töötab töölepingu alusel kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses. Töölepingus peaks kirjas olema kokkulepe töö eest makstava tasu, selle arvutamise viisi, maksmise koha jms kohta. Kui töölepingu järgi makstakse kuupalka ja see tingimus on muutmata, tuleb kuupalka edasi maksta. Tööandjal ei ole õigust ühepoolselt töölepingu tingimusi muuta, ka mitte töötasustamise osas. Kui ta seda siiski on teinud, võib küsija nõuda oma saamata jäänud palgaosa töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Korrektne oleks kõigepealt tööandjale teatada, et lepingutingimuste muutmisega ei olda nõus, ja paluda töötasu maksmist nii, nagu on töölepingus kokku lepitud. Põhimõtteliselt võib töötasu arvutada ka tükitöö alusel, kui töötaja on sellise muudatusega nõus ja kirjutab töölepingu vastavale muudatusele alla.
Agne Narusk
Nõue haiguslehele diagnoosi mitte märkida pole paljudel juhtudel piisav kaitse.
Aasta lõpus jäi Hardi (rääkija palus nime mitte avaldada) halva enesetunde tõttu töölt ära. Perearst kahtlustas süvenevat töö-stressi ning suunas noore mehe psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaater diagnoosis depressiooni, määras ravi ning soovitas tungivalt selle algusnädalatel olla töölt kodus. Patisendile avati töövõimetusleht, mis lõpetati kolm nädalat hiljem. Eriarsti hinnangul oli mees igati töö-võimeline. Kui noor tegevjuht tööandjale töövõimetuslehe ulatas, heitis viimane pilgu paberile, asetas sõrme arsti templile ja sõnas: „Mida ma peaks hulluga peale hakkama? Vaata et sa oma luuludega tüli ei tekita.” Nagu kord ja kohus diagnoosi haiguslehel ei olnud. Kuid seda polnud antud juhul vajagi, piisas eriarsti templist: „ X. X. psühhiaater”.
Kas teil teist templit pole?
Psühhiaater Evelin Eding, kes pole kõnealuse juhtumiga seotud, tunnistas, et selline patsientide mure on talle tuttav. „Ühiskond on küllaltki kahtlustav,” sõnas ta. „On olnud patsiente, kes nõustuvad töövõimetuslehele jääma, kuid paluvad selle minu asemel perearstil vormistada,” ütles Eding. „Haiglaravi puhul seda aga teha ei saa.” Psühhiaatri sõnul tuleks töö-andjatel silmas pidada seda, et kui arst lõpetab töövõimetuslehe, siis tunnistab ta selle sammuga patsiendi töövõimeliseks.
Töövõimetuslehte esitamata ka läbi ei saa, tööandja maksab selle alusel töötajale haiguspäevade eest hüvitist. „Juhtum on kahtlemata kahetsusväärne ja võib arutada, kas arsti eriala peaks jõudma tööandjani,” ütles andmekaitse inspektsiooni nõu-nik Stiina Liivrand. „Kuid selliselt on praegune meditsiini dokumentatsiooni süsteem üles ehitatud. Oleks muidugi võimalik, et arsti pitsatitel on ainult koodid, kuid arsti allkirja on ikka vaja. Allkirjast nime ja erialani jõuda ei ole interneti ajastul kuigi keeruline. Mööname, et täna kehtiv süsteem võib vajada uuesti läbimõtlemist.” Et haiguslehele jäämise tervis-likku põhjust pole tööandjal vaja teada, möönis ka tööandjate keskliit. „Valdkondades, kus on tegemist riskiga inimeste elule ja tervisele, on töötaja tervise kontroll valdavalt reguleeritud eraldi õigusaktidega. Näiteks transpordis või turvateenustes,” ütles tööandjate keskliidu avalike suhete juht Imbi Ernits-Kaljuste.
Diagnoos pole oluline
Abistav juhendmaterjal „Isikuandmete töötlemine töösuhetes” ütleb:
•• töövõimetuslehel on tööandja jaoks kindel funktsioon: see on haigushüvitise maksmise aluseks olev dokument.
•• Diagnoosi, raviskeemi vms tööandjale väljastada ei tule – see oleks vastuolus eesmärgipärasuse ning minimaalsuse nõudega.
Allikas: andmekaitse inspektsioon, www.aki.ee
Alates tänasest, 8. veebruarist kuni 10. veebruarini saavad kliendid e-maksuametis/e-tollis vaadata Maksu- ja Tolliametile teadaolevaid andmeid oma kulude ja tulude kohta, mis kantakse eeltäidetud tuludeklaratsioonile. Andmeid saab vaadata e-maksuameti/e-tolli rubriigis 2010. aasta tuludeklaratsiooni MTA andmed.
Selleks, et tulude deklareerimine läheks lihtsalt ja kiirelt, soovitab Maksu- ja Tolliamet esitatud andmeid eelnevalt kontrollida. Juhul, kui e-maksuameti/e-tolli infolehel andmed puuduvad või need erinevad kliendile teadaolevatest, palume pöörduda väljamakse tegija või kulu saaja poole palvega puuduvad andmed maksuhaldurile elektrooniliselt esitada või esitatud andmed parandada.
Kui tööandjad, koolitusasutused või teised asutused ei saa andmeid elektrooniliselt esitada või neid parandada, tuleb andmed tuludeklaratsioonil ise parandada. Niisugusel juhul palub amet kulu tegemist tõendavad dokumendid esitada paberil ja siis ei saa enammakstud tulumaksu tagasi viie tööpäeva jooksul.
Laenuintresside andmeid saab oma eeltäidetud tuludeklaratsiooni jaoks edastada elektrooniliselt läbi internetipankade. Palume intresside andmed edastada kindlasti enne tuludeklaratsiooni täitmist. Täiendavat infot intresside kohta saab klient oma pangast.
2010. aastal võetud eluasemelaenude puhul kontrollib maksuhaldur laenuintresside õiget deklareerimist ja laenu sihtotstarbelist kasutamist, et tagada õige deklareerimine kohe esimesel aastal. Sellest tulenevalt ei saa eelmisel aastal eluasemelaenu võtnud inimesed enammakstud tulumaksu viie tööpäevaga tagasi. Palume klientidel pärast tuludeklaratsiooni esitamist jälgida informatsiooni e-maksuametis/e-tollis tulude deklareerimise infoleheküljel.
E-maksuametis/e-tollis saab tuludeklaratsiooni esitada alates 15. veebruarist.
Eeldatava suure deklareerijate hulga tõttu võib e-maksuamet/e-toll olla esimestel päevadel ülekoormatud. Amet palub klientidelt mõistvat suhtumist ja võimalusel esitada deklaratsioon mõni päev hiljem.
Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab MTA kodulehelt: www.emta.ee/tuludeklareerimine, ameti teeninduskohtadest ning infotelefonidele (1811 - deklareerimise kohta käivad küsimused; 8800811 - info füüsiliste isikute maksustamise kohta; 8800815 - abi elektroonilisel deklareerimisel) helistades.
Infotelefonid töötavad esmaspäevast neljapäevani kl 8.30-16.30 ja reedeti 8.30-15.30.
Anne Osvet
avalike suhete juht
Küsimus: Milline leping tuleks sõlmida töötajaga, kes asendab põhikohaga töötajat viimase haiguslehel viibimise ajal? Põhikohaga inimene on tihti haiguslehel, aga kui naaseb, siis kahele töötajale tööd ei jätku. Kas saab teha määratud tähtajaga lepingu klausliga põhikohal töötaja töövõimetuslehe lõppemiseni ja töölenaasmiseni.
Vastus: Jah, ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib teha tähtajalise töölepingu. Tähtaega ei pea kindlaks määrama kindla kuupäevaga, vaid võib määratleda ka teatud kindla sündmuse saabumisega ehk antud juhul asendatava töötaja töölenaasmisega.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Lugeja küsib: Elan ja töötan maal, järgmise nädala kolmapäevaks on mul linnas kinni pandud aeg notari juurde üheks kinnisvaratehinguks. Notar puhkepäevadel vastu ei võta ja tehinguga on kiire. Kui läksin tööandjaga linna, notarile minekust rääkima, ütles ta, et võta puhkuse arvelt vaba päev ja käi ära. Kas nii peabki või on mul ka mingi muu, parem võimalus?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Puhkuse arvelt vaba päeva küsimine või tasustamata (palgata) puhkuse päevas kokku leppimine on töölepingu poolte omavahelise kokkuleppe küsimus.
Töölepingu seadus (TLS) annab aga töötajale siinkohal veel ühe võimaluse. Nimelt, TLS § 42 tulenevalt on töötajal õigus nõuda vaba aega seaduses (TLS § 38) ettenähtud tingimustel. TLS § 38 kohaselt peab aga tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
Ehk siis lahtiseletatult, ülalnimetatud seaduse kahe sätte koosmõjust tuleneb, et töötajal on õigus teatud, tema isikuga seonduvatel või mõnedel muudel olulistel juhtudel, töölt ära küsides tööajast korda ajada teatud olulised isiklikud asjad ning tööandja maksab sellise töölt puudutud aja eest veel keskmist töötasu.
Millistel juhtudel võiks töötaja nimetatud paragrahvide alusel töölt ära küsida? Seadus sellele otsest vastust ei anna ning vastav kohtupraktika veel puudub. Oluline on, et töötaja poolt töölt ära käimiseks küsitud põhjus oleks mõistlik, niisamuti kui selleks käiguks planeeritud aeg. TLS eelnõu seletuskirjas tuuakse näitena järgmised põhjused: töötaja käib tööajast notariaalset tehingut sõlmimas, arsti vastuvõtul, lähedase matusel vms. Oluline on, et töötaja ei kuritarvitaks taolist seadusega tagatud võimalust ning et tööandja leiaks võimaluse töötaja põhjendatud soovile vastu tulla, ehk et töölepingu pooled käituksid teineteise suhtes mõistlikult.
Lisaks taolistele põhjendatud töölt ära küsimistele esinevad tegelikkuses ka olukorrad, kus töötaja, temast endast sõltumatutel põhjustel (veeavarii kodus, vigastatud perekonnaliikme arsti juurde toimetamine, võtme murdumisel lukuabi ootamine jms), on sunnitud töölt lühiajaliselt ära jääma. Ka nendel juhtudel, peaksid töölepingu pooled tuginema ülalnimetatud TLS paragrahvidele, ehk siis sellise sunnitud töölt puudumise aja eest tuleks tööandjal maksta töötajale keskmist töötasu, milline on arvutatud vastava Vabariigi Valitsuse määrusega (RT I 2009, 31, 193) kehtestatud korras.
Seega on töötajal notari juurde minekuks ka selline võimalus, kus töötaja avaldab oma põhjendatud soovi tööandjale, kes seda mõistlikult arvestades lubab töötajal vajalikul ajal töölt ära käia ning maksab talle selle ära oldud aja eest keskmist töötasu. Hilisemate arusaamatuste vältimiseks on soovitatav taoline kokkulepe sõlmida kirjalikult, ehk siis vastava põhjendatud kirjaliku avalduse esitamisega töötaja poolt ning selle viseerimisega tööandja poolt. Tööandja seisukohast vaadatuna oleks mõistlik, kui taolised (TLS §-dest 38 ja 42 tulenevad) olukorrad oleks lahti kirjutatud ettevõtte töökorralduse reeglites (endistes töösisekorra eeskirjades).
Page 1249 of 1608
