Articles
Kristiina Viiron
Suure firma puhul vaata finantsnäitajaid, väikeettevõtte puhul ka juhi faktiraportit.
Makseraskustes vaevleva lõbustusettevõtte raamatupidaja Liia on viimastel kuudel töövahendusportaalidel igaks juhuks silma peal hoidnud – mine tea, kauaks praeguses töökohas veel üldse rakendust jätkubki. Hiljuti köitis tema tähelepanu päris hea tööpakkumine ühelt ehitusfirmalt. Igaks juhuks tegi Liia ette-võtte kohta päringu krediidiinfosse, mille maksuvõlgade raport tõi ilmsiks tõsiasja: ehitusfirmal on maksuameti ees enam kui kahe miljoni krooni suurune võlg. Sellesse ettevõttese jättis Liia CV saatmata. Krediidiinfo AS-i asedirektori Alar Jägeri sõnul on inimesed uut töösuhet alustades muutunud üha ettevaatlikumaks ning tööandja tausta kontrollimine enne lepingu sõlmimist on saanud väga populaarseks. „Kartus töökoha kaotuse pärast on pannud muretsema ka töökoha stabiilsuse üle. On ju tööst ja palgarahast ilmajäämised väga hirmuäratavad asjad,” tõdeb Jäger. Sestap on üsna loomulik, et tööd otsides ja enne uuele töökohale asumist on paslik ettevõtja tausta pisut uurida. Eriti siis, kui ettevõtte veebileht kipub napisõnaliseks jääma ning sõb-rad ja tuttavadki ei oska tulevase võimaliku tööandja palet kirjeldada.
Finantsnäitajad ja juhiraport
Esimese asjana, mida uurida ning mida tavaliselt ka kõigepealt teada soovitakse, on küsimus tööandja võlgade kohta. Ehk siis – kas ettevõttel makse-häireid on? Selle kohta, kas tööandja võiks olla võlgu maksuametile, annab vastuse tasuta päring nii maksu- ja tolliameti kui ka krediidiinfo veebilehelt, kust näeb maksuvõla saldo hetkeseisu. „Maksuvõlgade ja maksehäirete puhul on tarvilik vaadata võlasumma suurust ja võlaperioodi pikkust,” õpetab Alar Jäger. „Kindlasti kehtib reegel, et heade finantstulemustega ettevõtetel on võlgu vähe või need on lühiajalised.” See on ka põhjus, miks ei maksa piirduda pelgalt võlgade kontrolliga – lühiajaline võlgnevus ei pruugi olla tõsine probleem. Suurema firma puhul soovitab Jäger vaadata eelkõige finants-näitajaid. „Kui ettevõte on viimase kolme perioodi jooksul kasumlik, omakapital on positiivne ja müügikäibe langust oluliselt pole, siis on ettevõttel suur tõenäosus jätkata edukalt,” märgib ta.
Väikeettevõtte puhul on aga oluline vaadata finantsnäitajate kõrval ka juhi faktiraportit, sest väikefirmas sõltuvad asjad paljuski ühest inimesest, tema isikuomadustest ja isiklikest riskidest. „Kehva juhi taust on sageli kirju, seotus paljude pankrotistunud või võlgnevustega ettevõtetega ei tähenda midagi muud kui seda, et võlad võivad kanduda edasi,” hoiatab Jäger. Siinkohal on tark heita pilk äriregistri äri- ja ettevõtluskeeldude nimekirjadele, kus on avalikustatud nii kehtivate kui ka kehtetute ärikeeldudega isikud. Mõne persooni kontol on suisa mitu keeldugi. Kui vaatamata kõigile nimetatud järelepärimistele ja saadud vastustele jääb tõsine kahtluseuss võimaliku tulevase tööandja suhtes ikka hinge närima, on võimalik pöörduda ka tööinspektsiooni poole. „Kui küsimine on põhjendatud, saame anda infot nii ettevõttega seotud töövaidluste lahendite kui ka töökeskkonnaalaste ettekirjutuste kohta,” täpsustab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu.
Võimalused teha tööandja taustauuringuid
•• Kui ettevõte on võlgu maksuametile, saab seda tasuta kontrollida maksu- ja tolliameti veebilehel www.emta.ee, selleks on vaja teada ettevõtte registrikoodi (saadav näiteks infokataloogis vm). Ettevõtte võlga maksuametile saab vaadata ka AS-i Krediidiinfo veebilehel www.krediidiinfo.ee tasuta firmapäringust.
•• Võlgade ajalugu, võlgu teistele firmadele, firma üleüldist maksekäitumist, majandusaasta aruannet vms sealtkaudu ei näe, täpsemate andmete hankimiseks saab abi krediidiinfo ja äriregistri (https://ariregister.rik.ee) tasulistest päringutest.
•• Krediidiinfo päringusüsteemis https://www.e-seif.ee/ saab teatud tasu eest pilku heita näiteks ettevõtte juhtkonna tutvustusele, majanduslikule olukorrale, maksekommetele, võlgnevustele, aga ka 2008. aasta majandusaasta aruandele.
•• Firmade ja eraisikute pankrotimenetluse ja pankrotiteated on nähtaval äriregistri teabesüsteemi leheküljel www.ametlikudteadaanded.ee, tuleb vaid valida vastav teadaande liik.
Mirko Ojakivi
Viimastel andmetel ootab töötukassas ettevõtluskoolitusele pääsu umbes 1600 inimest.
Oma ettevõtet rajada soovivad töötud kurdavad, et ei pääse ligi töötukassas jagatavale ettevõtte alustamise 70 000-kroonisele toetusele, kuna töötukassa ei võimalda rahapuudusele viidates neil läbida toetuse eeltingimuseks olevat ettevõtluskoolitust. Probleem puudutab tuhandeid. Üks neist on Tartus elav ja oma ettevõtet asutada kavatsev Angela Aasmets. Enda sõnul on ta vähemasti pool aastat taotlenud töötukassalt ettevõtlusalast koolitust. Paraku on siiani antud talle teada, et tema soovi ei saa rahuldada. Aasmetsa unistuseks oleks lähiajal rajada tootmisettevõte, milles peale tema saaksid tööd veel mitmed inimesed ja ettevõtte toodang ei jõuaks mitte üksnes Eestisse, vaid ka laia maailma.
Eelarves 98 miljonit krooni
Kõik paistab olevat suurejooneline, kuid esialgu napib naisel raha ettevõtte käivitamiseks. Abiks oleks töötukassast jagatav ettevõtte alustamise toetus, mis küünib kuni 70 000 kroonini. Paraku pääseb seda taotlema isik, kes on läbinud ettevõtluskoolituse või on varem vähemalt aasta olnud mõne ettevõtte juhatuses. Koolitusest päästaks ka see, kui inimesel oleks töötukassale ette näidata kas kõrg- või kutsekooli majandusalane lõputunnistus. Aasmetsal on ette näidata näiteks laomajanduse eriala lõputunnistus. Siiski ei sobi ka see töötukassale ja nüüd on naine pöördunud Tartu ärinõuandlasse, et nende kaudu pääseda EAS-i korraldatavale ettevõtluskoolitusele.
Tartu ärinõuandla ettevõtluse konsultant-projektijuht Anne Ligi ütles, et kuigi töötukassa aktsepteerib ka nende korraldatavate ettevõtluskoolituste läbimist, on maakondlike arenduskeskuste juures toimuvatel koolitustel väga vähe kohti. Näiteks täitusid aprilli alguses Tartus toimuva ettevõtluskoolituse 20 vakantset kohta kahe-kolme päevaga. Sooviavaldusi laekus kokku 60 ringis. Samasugune edu saadab ka teiste maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskoolitusi. Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul võimaldaksid nad töötutele igasuguseid koolitusi, kui raha oleks piiramatult. Paraku on aga selleks aastaks kehtestatud töötukassa eelarves koolitustele mõeldud raha eelmise aastaga üle kahe korra kahanenud. Kui mullu oli töötute koolitamiseks ligi 220 miljonit krooni, siis tänavu tuleb hakkama saada 98 miljoni krooniga. Töötukassa praegune toetuste poliitika eelistab koolitustele palgatoetuste ja tööpraktika toetamist.
Siiski pole ka töötukassa kaudu ettevõtluskoolitusele lootusetu pääseda. Vanatalu sõnul on tänavu plaanis ettevõtluskoolitust pakkuda 400–600 inimesele. Soovijaid ettevõtluskoolitusele oli möödunud nädala lõpu seisuga 1600. Statistika näitab, et paraku ei piisa ettevõtlusega alustamiseks vaid koolitusest. Vaja on ka head ja läbimõeldud äriideed. „Arvestades senist kogemust, pole kindlasti põhjendatud koolituse tellimine kümme korda suuremas mahus, kui on võimalik ettevõtlustoetust anda. Nii oleme oma piiratud vahendeid arvestades otsustanud sel aastal pakkuda ettevõtluskoolitust 500–600 inimesele,” ütles töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste. Eelmise aasta alguses Tartus sõõrikute tootmisega tegeleva ettevõtte rajanud Madis Alliku arvates on töötukassa jagatava ettevõtte asutamise toetuse kõrval alternatiiviks toetused EAS-ilt. Nendeks pole nõutud ettevõtlusteemalise koolituse läbimiskohustust.
EAS-i kaudu ettevõtte stardiabi taotlemine aga eeldab Alliku sõnul väga head äriplaani. Kuid ettevõtluses läbilöömiseks on korralik äriplaan nii ehk naa hädavajalik. „Paljud töötud üritavad ligi pääseda ettevõtte alustamiseks mõeldud toetustele, tihti aga ei mõelda väga selgelt enda jaoks läbi, et see ettevõte peab olema ka jätkusuutlik, sest muidu tuleb toetus tagasi maksta,” selgitas Allik. Sõõrikute tootmisega tegelev OÜ Sõõrikumeistrid on aasta jooksul endale Alliku sõnul jalad alla saanud. Nüüdseks on ettevõttel Tartus kaks müügipunkti, kuid lähiajal plaanib ettevõte laieneda Pärnusse, Tallinna, Riiga ja ka Vilniusesse. „Toitlustusäris, kus meie tegeleme, on kõige olulisem teha asju hästi ja maitsvalt. Masu tingimustes on sõõrikuäriga võimalik ka teenida, kui omada rohkem kui ühte sõõrikute müügikohta, sest kalleid torte ja trühvlikooke väga palju ei osteta,” selgitas Allik.
Paljud koolituse läbinud on tööta
•• Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste sõnul suudavad nad sel aastal ettevõtluskoolitust pakkuda 400–600 töötule, kellest ettevõtte alustamise toetuse saamiseni jõuab tõenäoliselt vaid sadakond.
•• Samal ajal on töötukassa arvestanud, et kokku antakse sel aastal ettevõtte alustamise toetust 400 inimesele. Seega 300, kel on lootust saada 70 000 krooni suurune ettevõtte alustamise toetus, on varem töötanud mõne ettevõtte juhatuses või omavad nad majandusalast haridust.
•• „Meie statistika näitab, et kolmveerand koolituse läbinuid ei hakka ettevõtjaks ega ole enamasti leidnud ka muud töist rakendust,” lisas Lühiste.
•• Tänavu on ettevõtluskoolitusel osalemist alustanud ligi 200 töötut. Samuti on lõppjärgus veel 440 koolituskoha tellimine üle Eesti. Eeldatavasti algavad uued koolitused aprillis.
Kas 2009. aasta suvel jõustunud uus töölepingu seadus on hea?
Hästitoimiva töösuhte tagavad mõistlikkus, heauskne käitumine ja vastastikune lojaalsus ehk teise poole huvidega arvestamine. Tööinspektsiooni juristi infotelefonil helistajatele vastates sõelusin suurest murede-ookeanist välja alljärgnevad korduvad küsimused, et heita valgust uuenenud töölepingu seaduse sätetele.
Kuidas end ette valmistada uude töösuhtesse astumiseks?
Kõige parema ettevalmistuse tööleasumiseks annab "vaenlase" tundmaõppimine - kuulake, mida tuttavad räägivad oma töösuhetest, õppige teiste kurbadest kogemustest, heitke pilk ka töölepingu seadusele. Otse hädavajalik on uurida tulevase tööandja tausta krediidiinfo maksuvõlgade raporti leheküljelt, sest naiivne on uskuda, et võlgnevuste kuristikku langenud firma leiab regulaarselt raha just teie töö tasustamiseks.
Kuidas sõlmida kirjalik tööleping?
Viimasel ajal kurdavad töölesoovijad, et nii mõnigi tööandja eksitab neid väitega, et uue seaduse järgi ei pea enam töölepingut kirjalikult sõlmima. Töölepingu seaduse kohaselt aga on jätkuvalt nõutav töölepingu kirjalik vormistamine, et fikseerida vähemalt tähtsaimad pooltevahelised kokkulepped - tööülesannete kirjeldust, töö eest makstava tasu suurust, tööaega, töö tegemise koht.
Kokkulepitud tingimusi saab muuta ainult kokkuleppel, nende tingimuste olulisel rikkumisel, ükskõik kas tööandja või töötaja poolt, saab teine pool töölepingu erakorraliselt üles öelda.
Seadus annab loetelu ka muudest andmetest, mida tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema. Näiteks millised on tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele: tööpäeva algus ja lõpp; lõunapausi pikkus; kas ja kuna teatatakse tööajakava; kas tööaega arvestatakse summeeritult jms.
Tähelepanuta ei saa jätta ka lepingueelseid läbirääkimisi, kus lisaks töökoha kompamisele tuleb kindlasti rääkida ka endast selliseid olulisi eraelulisi asjaolusid, mis võivad töökohustuste täitmist mõjutada, nagu sõltumine ühiskondlikust transpordist, vajadus osaleda õppetöös, õigus pikendatud põhipuhkusele, ja kuidas sel juhul töölkäimist häireteta korraldada.
Eeldatakse, et tööleping esitatakse töötajale enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, tuleb töölepingut järjekindlalt nõuda, sest tööandja viivitlemine tekitab põhjendatud kartust, kas ta mitte ei soovi töötajat n-ö mustalt (loe: riigimakse deklareerimata) kasutada. Tööandja peab kirjaliku lepingu sel juhul esitama kahe nädala jooksul. Kõige parem on nõue esitada e-kirja teel, siis jääb maha taasesitatav jälg võimalike tõenduste tarbeks.
Mis siis, kui töötaja ei saa töölepingu kõikidest punktidest aru?
Seadus kohustab töölepingu andmeid esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, seega - spetsiifilise juriidilise terminoloogia kasutamine on põhjendamatu. Naljatamisi öeldakse ju küll, et töötaja ja tööandja ei peagi seaduse keerulisest keelest aru saama, sest kui nad tegutsevad mõistlikult ja hea usu põhimõtetest lähtuvalt, toimib töösuhe niigi. Alles siis, kui tüli majas, pöördutakse kohtusse ja kohtunik juba oskab seadust tõlgendada.
Kui aga töölepingu projekt tekitab kõhklusi-kahtlusi ja tööandja poolt antud selgitused ei rahulda, tuleks enne selle allkirjastamist pöörduda mõne õigusbüroo või ka tööinspektsiooni juristide poole ning lepingupunktid koos üle vaadata, sest antud allkirja enam tagasi ei võta. Teatavaks tagaukseks on vaid säte, et seadusest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Neenu Pavel
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist
Dannar Leitmaa
Sotsiaalministeerium lubab kindlasti otsida toimetulekupiiri kergitamise võimalusi.
Kas ja kuidas on võimalik praeguses Eestis tuhande krooniga ära elada? Kõlab kui järjekordne põnev sotsiaaleksperiment, kuid ligi kolmele protsendile Eesti elanikest on see karm igapäev, kus ainsaks sissetulekuks ongi nii napp toimetulekutoetus. „Riideid küll selle eest osta ei saa,” tunnistas juba aasta aega toimetulekutoetusest elatuv Mari. „Kui välja minna, siis saab ka käia ainult tasuta üritustel.” Mari on igati korralik inimene, kes veel poolteist aastat tagasi teenis tarkvaratestijana Eesti keskmise ligidale ulatuvat palka, kuid nüüd on ta langenud kõige vaesemate inimeste sekka. Just kõige vaesemate aitamisega lubas tänavu tegeleda õiguskantsler Indrek Teder, kes hakkab uurima, kuivõrd praegune toimetulekumäära arvestamise metoodika seadusele vastab.
Eestis saab sissetulekuta inimene elamiskulude katmisele lisaks 1000 krooni ja iga järgmine pereliige 800 krooni, kuid Tallinna tervishoiu- ja sotsiaalameti hoolekandeosakonna peaspetsialisti Ljudmilla Leiuse hinnangul on see piir jäänud ajale jalgu ja ootaks kas või toimetulekupiiri nihutamist elatusmiinimumini. „Sotsiaalministeeriumi poolt oli välja arvutatud 1543 krooni toimetulekupiiriks ilma eluasemekuludeta, kuid see oli arvutatud 2007. aastal,” ütles ta. „Praeguse summaga ära nad ei ela, et üha enam on inimesi, kes jäävad linnale võlgu kas või üüri.” Huvitaval kombel ongi nii, et ka toimetulekupiiri arvutamine käib statistikaameti 2007. aasta andmete järgi, kuid uuemat vajadust pole välja arvutatud. Ka statistikaamet ei kogu enam vastavaid näitajaid, sest sellest otsustati rahapuudusel loobuda.
Selgub suvel
Vähemalt sõnades lubab sotsiaalminister Hanno Pevkur toimetulekupiiri tõstmisega tegeleda, kuid piiri tõstmise võimalused selguvad ikkagi suvistel eelarveläbirääkimistel. „Toimetulekupiiri tõstmise eelduseks on eelarveliste vahendite olemasolu, tänavu on eelarvest planeeritud selleks 350 miljonit krooni, mis on pea neli korda rohkem, kui kaks aastat tagasi raha kulus,” tõdes Pevkur. „Kui esimese kvartali järel võib öelda, et sellest summast piisab ja jääb ka varu, siis võib rääkida ka toimetulekupiiri tõstmise või põhimõtete muutmise üle.” Elatusmiinimum pole aga reaalse toimetulekupiiriga seotud ja nii olenebki toimetulekupiiri tõstmine mitte reaalsetest vajadustest, vaid riigi võimalusest toetust anda. Ometi on toimetulekupiir kättesaamatu üha enamatele inimestele ja näiteks Tallinnas on toimetulekutoetust saavate perede arv aastaga kasvanud mitmekordseks. Veebruaris esitas sotsiaalametile toimetulekutoetuse avalduse 2272 peret, aasta tagasi soovis samasugust abi kõigest 829 peret. Kas ja kui palju üle Eesti toimetulekutoetust maksti, selgub kvartali lõpus ja seejärel saab hakata ka arvutama, kas praeguses eelarves ette nähtud 350 miljonist piisab või mitte.
Endised õed, personalijuhid
•• Linnalt toimetulekutoetust taotlevate inimeste nimekiri on tõeline läbilõige ühiskonnast. Märtsis esitatud avalduste seast leiab näiteks isikuid, kes on figureerinud politseikroonikas juba enne täisealiseks saamist, aga need on väga üksikud näited.
•• Üks hädalistest on näiteks endine meditsiiniõde, kelle tublit tööarmastust kiideti mõni aasta tagasi ka ametilehe veergudel. Või siis noor naine, kes pole juba aasta aega tööd leidnud ja otsib veebisaidil juhtimistööd palgaga 20 000 krooni kuus ja nimetab endiseks töökogemuseks personalijuhi ametit jaemüügiga tegelevas poes.
•• Samamoodi leidub pensionieelikuid, kellel on tööd eriti raske leida. Seetõttu ei ole nende palganõuded ka nii suured. Näiteks võib mõni hotell leida endale toimetulekutoetuse saajate hulgast šveitseri.
•• Ja muidugi – kes suudaks kokku lugeda endisi väikeettevõtjaid?
Vaesemate aitamiseks on kolm varianti
•• Juba veebruaris käis sotsiaalminister Hanno Pevkur välja kolm varianti, kuidas toimetulekupiiri tõsta. Ka praegu tunnistab minister, et need kolm varianti on endiselt töös – kui muidugi raha leitakse.
•• Esimese variandi puhul tõstetaks toimetulekupiir 1200 kroonini, mis omakorda suurendaks pere teiste liikmete toetust, mis on praegu 80 protsenti toimetulekupiirist. See muudatus nõuaks esialgsete arvestuste kohaselt 100–150 miljonit lisakrooni.
•• Teine variant oleks suurendada teiste pereliikmete toetus samuti 100 protsendini toimetulekupiirist.
•• Kolmandaks on Pevkur tunnistanud, et kõige olulisem ja kriitilisem on aidata lastega peresid, selleks oleks võimalik jätta lastetoetused toimetulekupiiri sisse arvutamata. See nõuaks riigilt 30–50 miljonit lisakrooni.
•• „Milline piir aga võiks rahalistest võimalustest tulenevalt olla, on täna võimatu öelda,” sõnas Pevkur.
•• „Sotsiaalministeerium soovib, et toimetulekupiir tõuseks ja sellega puuduses inimeste toimetulek paraneks, kuid konkreetsed arvud ning ka rahalised vajadused ja võimalused täpsustuvad ikkagi riigieelarve läbirääkimiste käigus,” ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja.
(algus EPP nr 10, 13. märts 2010)
Üldised teadmised töölepingu seadusest on hädavajalikud.
Mis on katseaeg või prooviaeg?
Töösuhte esimesed neli kuud on vaikimisi katseaeg. Eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida töötajale teadaolevalt temalt nõutakse lepingujärgse töö tegemisel. Ka töötaja saab proovida, kuidas tehtav töö ja töökeskkond talle meeltmööda on.
Kui töösuhe ei vasta ootustele, võivad pooled katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette 15 kalendripäeva.
Mõnel ettevõtjal on laiduväärne äriplaan tööletahtjaid ebaseaduslike proovipäevadega katsetada ja siis teatada, et te ei sobi ikka meile ja aitäh tulemast ning palka me loomulikult selle nädala eest ei maksa. Kui töötaja aga ära tõendab, et tegelikult ta ikkagi töötas seal firmas, on tal töövaidluskomisjoni kaudu võimalik nõuda vähemalt töötasu, sest tasuta proovitöötamist pole olemas.
Meenub üks majutusfirma, kes koristajakan-didaatidest proovipäevade tegemiseks järjekorra moodustas. Töötajad rabasid oma paremuse tõestamiseks ennastsalgavalt. Mitme kuu jooksul kulus firmal raha ainult tavapäraste puhastusvahendite varu uuendamiseks ja maja läikis keldrist katuseni.
Kuidas leppida kokku tööülesanded?
Töölepingus ei ole kõige olulisem kokku leppida ametinimetuses, vaid täidetavates tööülesannetes, mis lepingu lahutamatu lisana võivad sisalduda ka mõlema poolt allkirjastatud ametijuhendis. Töötajale edaspidi antavad korraldused peavad olema seotud tööülesandega ja üldjuhul ei pea töötaja täitma käsku, mis ei puutu tema töösse või ei ole seadusega ette nähtud, v.a hädavajadusest tingitud juhtudel. Kui ikka radiaatori lõhkemise tõttu on keldris vesi põlvini ja kaubad upuvad, võib tööandja moodustada töötajatest koristajast kuni finantsjuhini inimketi ja korraldada ämbritega vee ammutamise kuni pumbameeste saabumiseni.
Mida palga suuruse kokkuleppes tähele panna?
Töötajale makstakse rahapalka ja et töötamine on seotud tööajaga, peab ka töötasu suurus kroonides seonduma ajaühikuga (tunnipalk või kuupalk).
Tööstuses, kus midagi toodetakse ja toote valmistamiseks on ette nähtud keskmise töötaja töökiiruse järgi tuletatud normaeg, kehtestab tööandja tavaliselt tükitööhinded, mida töötajale tutvustatakse ja sel juhul on lepingus märgitud palga arvutamise viisiks "tasu tükitööhinnete alusel". Töötad kiiremini -teenid rohkem. Kuid sellele vaatamata tuleb töölepingus ikkagi kirja panna ka töötasu rahalises väljenduses, sest kui tööd napib või tükitööhindeid alandatakse, on töötajal õiguspärane ootus ja võimalus lubatud kümnete tuhandete asemel vähemalt mingit kokkulepitud summat nõuda.
Töölekauplemise käigus võib tööandja lisaks palgale tõotada töötajale mitmesuguseid hüvesid - ametiauto kohe istumise alla, mobiilikõned lausa limiidita, fitness-klubi külastamine poole hinnaga jne. Kindlasti tuleb nõuda, et see kõik - niinimetatud muud hüved -lepingusse kirja saaksid, muidu võib töötaja hiljem leida end katteta lubaduste lõhkise küna ees, tööandja aga pööritab silmi ega taha mingeid kokkuleppeid mäletada.
Kuid kokkulepitud muude hüvede osaliselt kasutamata jätmisel ei ole töötajal õigus nõuda selle asemel raha. Näiteks kui firmas toimuvad suvepäevad ja töötaja ei osale, ei saa ta nõuda, et tööandja ühe töötaja kohta kavandatud lõbustuste maksumuse talle rahas välja maksaks.
Töötasu osas kehtib puutumatuse põhimõte -väljateenitud palgast midagi kinni pidada saab ainult konkreetsel juhul töötaja eelneval nõusolekul.
Järgmisel nädalal räägib Neenu Pavel kui pikad võivad olla töövahetused, kuidas toimub töölepingu tingimuste muutmine ja kas töö kõrvalt õppides on õigus õppepuhkusele.
Neenu Pavel
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist
Page 1304 of 1608
