Articles
Haigekassa andmed näitavad, et suvel jõustunud uue haigushüvitiste maksmise korra ja raske majandusolukorra tõttu on inimesed viimase kolme kuu jooksul võtnud välja varasemast poole vähem haigus- ja hoolduslehti.
Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga on haiguslehtede arv haigekassa andmetel vähenenud tervelt 57 protsenti. Riik on tänu sellele inimeste arvelt kokku hoidnud üle 133 miljoni krooni.
Perearst ja Eesti tervise fondi juhatuse esimees Eero Merilind tõdes, et tõeks on osutunud skeptikute mustades värvides ennustused selle kohta, mis juhtub pärast uue, tööinimesele varasemast kahjulikuma haigushüvitiste maksmise korra jõustumist.
«Inimesed, kes kardavad oma töökoha pärast, on selles küsimuses tundlikud ja pigem väldivad haiguslehe võtmist. Haigusleht võetakse vaid väga tõsise haiguse puhul,» nentis Merilind, lisades, et on selgelt näha – haiguslehtede võtmisele avaldab mõju just hüvitise maksmise uus kord.
Nimelt saab 1. juulist hüvitist alates neljandast päevast, mil haigele töötajale hakkab seda maksma tööandja. Haigekassa võtab maksmise üle alles üheksandal haiguspäeval.
Merilinnu hinnangul on haigushüvitiste määramisel suuresti ära langenud lühemaajalised haigused. Nende haiguste osas, mis vajavad pikemaajalist töövõimetuslehte, ei ole statistika muutunud.
Kui mullu võeti kolmandas kvartalis (juulist septembrini) välja 93 608 haiguslehte, siis tänavu 40 593. Haiguspäevade arv on langenud 43 protsenti. Haiguslehe keskmine pikkus tõusis seevastu kahelt nädalalt 19 päevale.
Külmetuse puhul koju ei jääda
Merilind meenutas mõne päeva eest tema vastuvõtul käinud naist, kes ei soovinud haiguslehte võtta, kuna kartis, et siis saab tööandja tema peale pahaseks. Ta oli pigem nõus vaba päeva võtma ning uuris, kas haiguslehte saaks võtta nii, et tööandja ei peaks maksma. Selliseid näiteid on palju. «Inimesed kardavad oma töökoha pärast ja kui neil on valida, kas võtta töövõimetusleht – või kui samas on laps haige –, siis võetakse pigem hooldusleht,» rääkis Merilind.
Ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees ja perearst Ruth Kalda nentis, et töövõimetuslehti võetakse tõepoolest mõnevõrra vähem välja just maksmise korra pärast. «Aga inimesed haigestuvad vast ikka samamoodi. Tihti helistatakse ja antakse teada, et haigestuti ning küsitakse nõu,» nentis Kalda. «Kuid kuna tavalised viirusnakkused ja külmetushaigused mööduvad enamasti kolme kuni viie päevaga, siis haiguslehte ei vajata ja seda ei paluta ka väljastada.»
Samas on Kalda kohanud suhtumist, kus ei taheta haigusega koju jääda, sest haiguspäevade eest ei maksta. Liiga tihti sellist suhtumist siiski õnneks ette ei tule.
Eile külastas oma perearsti Lemme Krimm, kes on haiguslehel viibinud nüüd juba üle kuu aja. «Kui oled ikka haige, siis tuleb ennast ravida,» leidis ta. «Mis sellest rahast, kui enam tervist ei ole, see ju meie kõige kallim vara.» Krimmi arvates ohustavad inimesed, kes pooltõbisena tööl käivad, ka töökaaslaste tervist ja see on pahatahtlik.
Krimmi raviv perearst Iris Koort ei ole aga erinevalt kolleegidest täheldanud, et inimesed vähem haiguslehti võtaksid. «Ja ka vanemad on oma lastega ilusti hoolduslehtedel, mis sest, et ka neile nüüd vähem raha makstakse,» nentis Koort.
Lapsega koju jäädakse vähem
Haige lapsega koju jääva vanema hüvitist ehk hooldushüvitist maksab haigekassa varasema saja protsendi asemel 80 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Siiski on ka hooldushüvitiste lehtede arv haigekassa statistika põhjal vähenenud 36 protsenti.
Neid inimesi, kes kipuvad haigena tööl käima ja ignoreerivad haigusi, olevat Koorti sõnul alati. «Haigekassa statistika näitab ainult seda, mis juhtub pärast kaheksandat päeva,» pakkus ta.
Teedemärgistusega tegeleva Kiirwarren.KL OÜ juhatuse liige Kimmo Liivak ütles, et kuna uus kord on veel vähe aega kehtinud, on vara teha järeldusi, kas see paneb ka firmaomanikke varasemast tuntavalt rohkem rahakotti kergendama.
«Meie töötajatel on tervis nagu vanapaganal,» rõõmustas Liivak. Ta nentis, et viimase aasta jooksul on 40 töötajast olnud ainult üks nädal aega haiguslehel. «Siis ta ka kolm nädalat vindus kontoris ja pärast nädalast kodusolekut oli jälle terve,» rääkis Liivak.
Haigekassa hinnangul tuleneb poole väiksem haiguslehtede arv sellest, et kergemate haiguste puhul ei tõtata enam kergekäeliselt haiguslehte vormistama. «Samas need, kes seda vajavad, võtavad lehe ikka välja,» kinnitas Eesti haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel.
Kuigi lapsega hoolduslehel viibivaid vanemaid on vähemaks jäänud, on nende ühe päeva keskmine tulu kasvanud üheksa protsenti. «Põhjuseks on valikuvõimalus – hoolduslehele jääb kõrgema sissetulekuga lapsevanem,» rääkis Koppel. Ta nentis, et neli kuud on põhjapanevate järelduste tegemiseks liiga lühike aeg.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur nentis, et haigus- ja hoolduslehti on vähem väljastatud ka seetõttu, et töötavate inimeste arv on võrreldes möödunud aastaga kümme protsenti vähenenud.
Madis Filippov
Kristi Leppik
Kaasaegses ühiskonnas on juba üldlevinud tavaks see, et enamus üliõpilasi käib ülikooli kõrvalt tööl. Elu tahab elamist, maksed maksmist ja laenud-liisingud tasumist olenemata sellest, kas oled tudeng või mitte.
Tõsiasi on ka see, et olemaks tööturul edukas, peab ka äsja ülikooli lõpetanud noor omama juba märkimisväärset töökogemust. Seetõttu on elu paratamatuseks kujunenud olukord, kus töötamine ja õppimine peavad käima käsikäes.
Samas aga tekib siit rida küsimusi. Kuidas tööelu ja eneseharimist mõistlikult ühendada? Mis on üliõpilase töö? Käia usinalt koolis või hoopis täita hoolsalt töökohustusi? Milline peaks olema tasakaal töötaja ja tööandja huvide vahel? Need küsimused ei ole lahendatavad pelgalt seaduse tasandil, kuid samas on riigil võimalik seaduse regulatsioonidega neid teemasid ühiskonnale vajalikus suunas mõjutada.
Kogu artiklit saab lugeda Raamatupidaja.ee
http://www.raamatupidaja.ee/article/2009/11/05/Mis_on_uliopilase_too
(originaalartikli viitelt).
Anne Adams
FIE, vabakutseline muusik
Eestis on u 100 000 töötut. Lahenduste otsijatelt on kõlanud mõte, et töötud võiksid hakata FIEdeks. Paljude praeguste FIEde eesmärk on eeskätt pere majandamine ja ellujäämine, toimetulek sotsiaalabi poole pöördumata, mitte kasumi teenimine. Kuid töötule ei ole ammugi jõukohane hakata FIEks.
FIE kuulub haavatavate töötajate kategooriasse: neil on miinimumõigused, neil puudub miinimumpalga garantii, reaalne töötervishoiu ja tööohutuse kaitse. On aga maksimaalsed maksekohustused.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4489/arv_kolumn_448901.html
(originaalartikli viitelt).
Virge Haavasalu
Osa kohustusliku pensionifondi vahetanutest jätkab makseid ikka vanasse fondi, ja seda teadmatusest.
Iga kuues kohustusliku pensionifondi vahetaja suunas alates uuest aastast seni kogutud pensioniraha uude fondi, jättes aga maksed vanasse fondi, selgus Eesti Väärtpaberikeskuse statistikast.
Neid kohustusliku pensionifondi vahetajaid, kes soovisid lõppenud perioodil teadlikult fondi vahetada, suunates seni kogutud raha uude fondi, ent jättes sissemaksed vanasse fondi, on statistika järgi liiga palju, leidis LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4490/uud_uudidx_449010.html
(originaalartikli viitelt).
Holger Roonemaa
Kõige rohkem võidaksid uuest korrast osalise tööajaga alla alampalga teenijad.
Tõenäoliselt ülehomme jõuab valitsusse arutamiseks Eesti konkurentsivõime arengukava, mis ühe uue algatusena näeb lõpuks ette sotsiaalmaksule võimalike piirmäärade panemist.
Rahandusminister Jürgen Ligi lausus, et esmajärjekorras mõeldakse inimestele, kes töötavad poole koormusega mitmel ametikohal. „Suhteliselt kindel on see, et me õhendame sotsiaalmaksu alampiiri neile, kes mitmel kohal osalise ajaga töötades alampalga jagu kokku ikkagi teenivad, ent kelle arvelt tasutakse kokku sotsiaalmaksu liiga rängalt,” ütles Ligi ja lisas, et rahandusministeeriumis on vastav eelnõu juba väljatöötamisel. Kunas see võiks valmida või veelgi enam, jõustuda, Ligi öelda ei osanud. Seda, et sotsiaalmaksu alampiiri langetataks kõikidele osalise ajaga töötajatele, Ligi lubada ei julgenud, sest see võiks anda sotsiaalmaksu laekumisele liiga suure hoobi. „Erandeid võib siiski tulla veel, näiteks võiks kaaluda üheksa kuud töötu olnule palgatoetuse maksmist.”
Mis puudutab sotsiaalmaksule ülempiiri seadmist, siis see on Ligi sõnul pikema vinnaga teema, mida ei saa käsitleda peost suhu elades. „Selle teemaga tuleb edasi tegeleda kindlasti, kuna üldine maksukoormus on meie riigis suhteliselt kõrge. Ülempiir ahistab just tippspetsialiste, kes määravad meie majanduse käima tõmbamise.”
„Valitsus peab andma selge mandaadi, et saaks sotsiaalmaksule piiride panemist uurima hakata,” selgitas riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaas. Ehkki nii ettevõtjad kui ka mõned poliitikud on seni avalikult rääkinud sotsiaalmaksu ülemise lae määramisest, tuleks Klaasi sõnul kiiremini tegeleda hoopis maksu põranda ehk alumise piiriga.
„Tuleb proovida võimalusi tekitada erisusi näiteks noortele ja töötutele,” lausus Klaas. Üheks konkreetseks võimaluseks nimetas Klaas inimeste poole kohaga tööle võtmise soodustamist. Praegu kehtiva süsteemi järgi arvestatakse nimelt 33-protsendilist sotsiaalmaksu minimaalselt alampalga ehk 4350 krooni pealt isegi siis, kui töötaja töötab osalise tööajaga ja tema palk on seetõttu madalam.
Tööandjale kulukas
„See on tööandjale väga kulukas ja inimeste poole kohaga tööle võtmise soodustamiseks võiks kaaluda erandi tegemist,” ütles Klaas. Teisalt pole veel selgeks tehtud, kuidas mõjuks sellise muudatus eelarvele. „Siin ei pruugi suurt negatiivset mõju olla, sest kui töötud inimesed saaksid poole kohagagi tööle, ei peaks nad näiteks enam võtma töötu abiraha,” ütles Klaas. Osaajaga töötajaid oli selle aasta keskel Eestis ligi 70 000, suur osa neist tõenäoliselt teenib ka alampalgast vähem.
Õmblusfirma Klementi juht Maia-Leena Varjun ütles, et olukorraga, kus inimene teenib reaalselt alampalgast vähem, on ta kokku puutunud küll. „Sellises olukorras oleme maksnud vajalikud maksud, kuid tulevikus oleme teinud vastavad muutused. Oma ettevõttes oleme sellistel juhtudel pigem üle läinud teenuse sisseostu peale.”
Ettevõtja: piir võiks olla 20 000 krooni
•• Kui sotsiaalmaksule pannakse ülempiir kõrgemal kui 35 000-krooniselt palgalt, teevad poliitikud seda vaid risti kirja saamiseks, kuid olulist efekti sellega ei kaasneks, lausus edumeelseid ettevõtjaid koondava kodanikuühenduse Tark Eesti üks eestvedajaid Kristel Kivinurm-Priisalm.
•• Tema sõnul toob ühe kõrgepalgalise töökoha juurdeloomine või ettevõtte Eestisse kolimine kaasa liblikaefekti: lisandub nõudlus äriteenuste järele, kus tekib omakorda töökohti juurde, kõrgepalgaliste rohke tarbimine suurendab käibemaksu laekumist jne. „Eesti ei ole täna atraktiivne tööjõumaksude osas,” ütles Kivinurm-Priisalm ja lisas, et teabemahuka ettevõtte kogukuludest läheb tööjõule 40–70%. „Kui Eesti kehtestaks sotsiaalmaksule 20 000 krooni pealt ülempiiri, tooks see järgmise kahe-kolme aasta jooksul Skandinaavia riikidest Eestisse uusi töökohti just eelkõige kõrgepalgaliste hulgas, meie oma ettevõtjad aga peataksid senise trendi — töökohtade üleviimise Eestist madalama maksukeskkonna ja kuluga riikidesse või lihtsalt töötajate koondamise, et ettevõte ellu jääks.”
Page 1322 of 1608
