Articles

Agnes Ojala

Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis et­te val­mis­ta­tud sea­du­seelnõuga jä­taks riik ini­mes­te­le tu­lu­mak­su ta­gas­ta­ma­ta las­teaia­mak­sult ja täis­kas­va­nu­te va­ba­ha­ri­dus­li­ke koo­li­tus­te ku­lu­delt.

Sa­mal ajal soo­vi­vad koos­ta­jad eri­soo­dus­tus­mak­sust va­bas­ta­da ot­se­selt tööks va­ja­li­ku ta­se­meõppe, mil­le eest mak­sab tö­öand­ja.

„P­rae­gu on prob­leem mak­su­soo­dus­tu­se sih­tots­tar­bes,” ütles rii­gi­ko­gu ra­han­dus­ko­mis­jo­ni esi­mees Jürgen Li­gi, kel­le sõnul on mak­su­va­bas­tu­sed laia­li val­gu­nud. „Po­le mõtet su­va­list ho­bi­koo­li­tust toe­ta­da, kui rii­gil on ra­ha puu­du. Märt­sis oli eba­nor­maal­ne seis, kus riik mak­sis tu­lu­mak­su ta­ga­si roh­kem, kui se­da lae­kus.

”Las­teaia­mak­su soo­dus­tu­sest rää­ki­des mär­kis ta, et õigem oleks las­teae­du do­tee­ri­da ot­se, mit­te te­ha se­da üksi­ki­si­ku­te mak­su­va­bas­tu­se kau­du.

Tei­salt tõi Li­gi esi­le, et et­tevõtted saa­vad edas­pi­di ta­su­da ka oma töö­ta­ja­te­le pa­ku­ta­va töö­ga seo­tud ta­se­me­koo­li­tu­se eest. „An­na­me sea­du­se­ga pi­gem juur­de. Siin on küsi­mus sa­da­des mil­jo­ni­tes kroo­ni­des, mi­da et­tevõtted sääs­ta­vad,” sõnas ta.

Li­gi hin­nan­gul ei to­hiks väi­ke mak­su­soo­dus­tus ini­mes­te­le nii olu­li­ne ol­la. Et aga soo­dus­tu­se saa­jaid on pal­ju, teeb see rii­gi jaoks kok­ku suu­re sum­ma.

Ra­han­dus­mi­nis­tee­rium ei võtnud ei­le eelnõu teks­ti omaks. „Eelnõu po­le veel mei­le jõud­nud ja muu­da­tus po­le meie väl­jatöö­ta­tud,” tea­tas mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja An­ni­ka Vi­lu.

Ku­na aga Jürgen Li­gi vii­tas aja­kir­ja­ni­ku­ga ves­tel­des mi­nis­tee­riu­mi mak­su­po­lii­ti­ka osa­kon­na ju­ha­ta­ja­le Lem­mi Oro­le ning ka teks­tis en­das on kir­jas, et muu­da­tu­sed sõnas­ta­sid Elo ja Oro (ilm­selt mak­su­po­lii­ti­ka osa­kon­na nõunik Elo Hau­gas ja osa­kon­na­ju­ha­ta­ja Lem­mi Oro – toim), on loo­tust, et mi­nis­tee­rium ka­va lä­hia­jal siis­ki kom­men­tee­rib.Täna hommikul kinnitas rahandusministeerium veel kord, et tegu ei ole nende eelnõuga, väites, et muudatused algatas kas riigikogu rahanduskomisjon või Reformierakond. "Maksupoliitika osakonnaga on küll ühendust võetud üksikute eelnõud puudutavate punktide osas, kuid eelnõu tervikteksti pole me näinud," väitis Annika Vilu.

Ha­ri­dus­mi­nis­ter Tõnis Lu­kas aval­das kaua oo­da­tud tö­öand­jai­le teh­ta­va soo­dus­tu­se üle sii­rast hea­meelt, ent teis­te et­te­pa­ne­ku­te suh­tes oli skep­ti­li­ne. „Kõik oo­ta­vad ras­kel ajal sel­list sti­mu­laa­to­rit, mil­le abil pan­na rõhku kat­kes­ta­tud õpin­gu­te jät­ka­mi­se­le. Ta­se­meõppe soo­dus­ta­mi­se­ga saa­me val­mis­tu­da uueks kas­vu­pe­rioo­diks,” ütles Lu­kas. „E­ral­di võttes ei pea ma õigeks va­ba­ha­ri­du­se kraa­ne kin­ni kee­ra­ta.”

Mi­nist­ri sõnul on prae­gu va­le pi­dur­da­da aren­gut, mis vii­ma­se aas­ta­ga on saa­vu­ta­tud. „En­nast täien­da­va­te täis­kas­va­nu­te osa­kaal on ha­ka­nud kor­ra­li­kult kas­va­ma. See näi­tab ka meie ühis­kon­na küpsust.” Ka las­teaia­mak­su tu­lu­mak­su­soo­dus­tu­se kao­ta­mist Lu­kas eral­di ot­su­se­na ei toe­taks, kuid ta möö­nis, et prae­gu tu­leb ot­su­seid vaa­da­ta kon­teks­ti ar­ves­ta­des.

Las­teaia­ko­ha­ta jää­nud kao­ta­vad

** Kui las­teaia­ta­su­delt enam tu­lu­mak­su ei ta­gas­ta­taks, kao­tak­sid kõige enam need, kel­le lap­sed ei ole mu­nit­si­paal­las­teaias koh­ta saa­nud ja kes pea­vad lap­sed seetõttu era­las­teae­da vii­ma.

** Tal­lin­na mu­nit­si­paal­las­teaias on ühe lap­se kuu­ta­su 348 kroo­ni. See­ga saa­vad va­ne­mad iga lap­se pealt aas­tas tu­lu­mak­su ta­ga­si 877 kroo­ni. Era­las­teae­da­des on aga sum­mad suu­rusjär­gu võrra suu­re­mad. Kui kuus tu­leb lap­se las­teaia­ko­ha eest maks­ta 3000 kroo­ni, siis on aas­tas mak­su­ta­gas­tus ju­ba 7560 kroo­ni.

** Ees­ti las­te­va­ne­ma­te lii­du ju­ha­tu­se esi­me­he Enn Kirs­ma­ni sõnul on kurb, kui riik hoiaks taas kok­ku las­te­ga pe­re­de pealt. „O­leks siis tõepoo­lest iga­le lap­se­le ole­mas las­teaia­koht mu­nit­si­paal­las­teaias, kus saaks mõist­li­ku või väi­ke­se ra­ha eest oma lap­se hoi­tud. Pal­jud pea­vad ka­su­ta­ma era­las­teaia tee­nust ja se­ni on mak­su­ta­gas­tus sel­le eest min­gi­su­gu­ne­gi hüvi­tis,” mär­kis ta.

** Tal­lin­na lin­na and­meil käis tä­na­vu 1. jaa­nua­ri sei­su­ga mu­nit­si­paal­las­teae­da­des 19 948, era­las­teae­da­des aga 635 Tal­lin­na sis­se kir­ju­ta­tud last.


Rahandusministeerium ei ole algatanud tulumaksuseaduse muutmise eelnõud, millega riik justkui kavandaks jätta inimestele tagastamata tulumaksu lasteaiamaksult ja täiskasvanute vabahariduskoolitustelt nagu eksklikult kirjutab tänane Eesti Päevaleht.

"Kinnitan, et tegemist ei ole rahandusministeeriumi eelnõuga ning me ei valmista ette muudatusi lasteaiamaksult ja vabahariduskoolitustelt tulumaksu tagastamise osas," ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Samuti pole riigikogu saatnud rahandusministeeriumile eelnõud arvamuse avaldamiseks.

Valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et viidatud eelnõu raames kavandatakse tööandjatele maksusoodustuse kehtestamist tasemeõppelt, ülejäänud muudatuste osas arutelu toimunud ei ole.

Rahandusministeerium lähtub oma töös ja eelnõude väljatöötamisel valitsuse otsustest ja kehtivatest õigusaktidest ning esitab oma eelnõud ennekõike valitsusele arutamiseks.


Lugupidamisega

Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Kui valitsus peab vajalikuks 2011. aasta algul üle minna eurole ja jagab seisukohta, et selle eesmärgi saavutamiseks pole ükski hind liiga kõrge, tuleb ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul soovitud eesmärgi kõige valutumaks saavutamiseks teha kolme asja.

Need oleksid:

1. Lükata uue töölepingu seaduse jõustumine edasi 1. jaanuarini 2011.
2. Kehtestada selle aasta 1. juunist töötuskindlustusmakse määrad vastavalt töötukassa nõukogu esmaspäevasele ettepanekule (3,7 protsenti).
3. Õiglasemalt jagada tulumaksukoormus madala sissetulekuga inimeste ja jõukamatele elanikkonnarühmade vahel.

«Meie konkreetne ettepanek ja mõte on see et tõsta maksuvaba tulumäär 5000 kroonini kuus, teiseks tõsta tulumaksu määra 26 protsendini. Selle tagajärjel ongi tulumaks õiglasemalt jagatud,» selgitas Taliga.

Ta lisas, et endiselt on päevakorral ettevõtete tulumaksu taastamise mõte, kuna ajalugu näitab, et selle kaotamisega läksid miljardid kroonid Eestist välja võõrriikide valitsustele.

Gert D. Hankewitz

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mis reguleerib töölähetuse kulude hüvitiste maksmist, sätestab välislähetuse päevaraha piirmäärad ning nende maksmise korra.

Eelnõu algatamine on tingitud uue töölepingu seaduse jõustumisest 1. juulil 2009. Uue määruse koostamisel on valdavalt üle võetud praegu kehtiva valitsuse määruse põhimõtteid, mida on tehniliselt korrastatud.

Sisuline erinevus puudutab riigisisest lähetust, kuna uue töölepingu seaduse kohaselt pole tööandjal enam kohustust maksta selle eest päevaraha. Lisaks on eelnõust välja jäetud majutuskulude miinimummäärad ning piirang nn muudele kuludele, mis olid välislähetuse puhul maksuvabad vaid 35 protsendi ulatuses päevaraha summast.

Nimetatud määrusega seonduvalt saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile ka teise määruse eelnõu, mis puudutab teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise korda. Teenistuslähetusi reguleerivasse korda tehakse töölähetustega sarnased päevaraha ja lähetuskulusid puudutavad muudatused.

Eelnõude koostamisel tehti koostööd Sotsiaalministeeriumiga, Ametiühingute Keskliiduga, Tööandjate Keskliiduga, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooniga ja Kaubandus-Tööstuskojaga.

Töölähetuste määruse eenõu: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=254551
Teenistuslähetuse määruse eelnõu: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=254541


Lugupidamisega

Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Hanneli Rudi, reporter

Kuigi eksperdi hinnangul oli nn 13. palka omal ajal vaja vaid lihttöölistele, kes puhates kogu oma raha ära kulutasid ning tööle naastes söögirahata olid, maksti mitmetes riigiasutustes seda veel mullugi.

Avaliku teenistuse seadus lubab riigiametnikele maksta puhkusetoetust ja nii said mullu puhkama minnes lisapalka presidendi, õiguskantsleri ja riigikogu kantselei töötajad, kaitse-, põllumajanduse- ja keskkonnaministeeriumi ametnikud.

Kõige heldemad olid presidendi kantselei ja põllumajandusministeerium, kus puhkusetoetuseks maksti terve kuupalk. Riigikogu ja kaitseministeeriumi ametnikele maksti 80-protsendilist ning õiguskantsleri kantseleis 70-protsendilist puhkusetoetust.

Keskkonnaministeeriumis said vähemalt aasta tööl olnud ametnikud puhkama minnes poole kuupalga suurust lisatoetust.

Kaitseministeerium maksis tänavu ka

Tänavu maksti puhkusetoetust ainult kaitseministeeriumi töötajatele ning see summa oli 60 protsenti kogu palgast. Sedagi raha said ministeeriumi kinnitusel need, kes läksid puhkusele enne 16. märtsi. Kui palju neid ametnikke oli, ei õnnestunud Postimees.ee-l teada saada.

Tänapäeval pole 13. palka vaja

«Reaalne, sotsiaalsetest oludest tulenev vajadus 13. palga järele oli olemas ainult 90ndate alguses, kus lihttöö tegijad oma puhkusetasud enne puhkust kätte said, selle puhkuse ajal täiel määral ära kulutasid ja siis polnud puhkuselt naastes enam millegi eest süüa osta - siis pidi tööandja neid üle selle perioodi aitama,» ütles personalifirma CVO Group juhatuse liige Agu Vahuri Postimees.ee-le.

Vajadus puhkusetoetuse järele oli tema sõnul olemas vaid enne sisulist kommertspanganduse teket, kui keegi peale ärijuhtimise magistrite polnud kuulnudki sõnasid krediitkaart ja arvelduskrediit. «Täna ja praegu sisuline vajadus 13. palga järele puudub,» lisas ta.

Seaduslik võimalus kõrvalehiilimiseks

Riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes hakati Vahuri hinnangul nn 13. palka maksma selleks, et vargsi ametlikult kehtestatud palgatasemetest mööda hiilida.

«Riigieelarvelistes asutustes on tavapäraselt palgafond suurem palgakulust ning on vaja olla juriidiliselt korrektne, leidmaks vahendeid palgafondi väljamaksmiseks,» selgitas ta.

Õige otsus liiga hilja

Vaadates tänast olukorda tööturul, peab Vahuri puhkusetoetuse kaotamist õigeks otsuseks, kuigi seda tehti tema sõnul liiga hilja.

Tema hinnangul poleks lisatasu kaotamine eelmise aasta viimases kvartalis toonud kaasa ametnike lahkumise kasvu, sest tööjõu pakkumine ületas oluliselt nõudlust. «Seega on raha pool aastat sisuliselt «õhku makstud»,» leidis ta.

Omavalitsusametnikud kutsuvad üles raiskama

Riigiastuste 13. palgast veel suuremaks probleemiks peab ta aga seda, et mitmed sümboli tähendusega kohalike omavalitsuste ametnikud, nähes ette selle soodustuse kadumist, hakkasid otsima võimalust see palgalisa kohe täies ulatuses välja võtta.

«Näidates sellega üles hoolimatust riigi ja rahva suhtes ning lõhkudes ka teiste ametnike moraali,» toonitas ta.

Vahuri sõnul ei tule ka eraettevõttes põhiline kokkuhoid mitte ühe või teise palgakulu kärpest, vaid sellest, et hinnatakse töötajate igat sammu ja ettevõtte tegevus kohandatakse nii efektiivseks kui võimalik.

Aga end poliitilisteks liidriteks pidavad inimesed kipuvad personalifirma juhi hinnangul käituma hoopis vastupidi.

«Nagu teismelised poisikesed, kes ema kogutud talvevarusid sahvris hävitamas käivad, hoolimata sellest, mis homme toob ning seeläbi ka teisi ametnikke kutsuvad kulutama ja leidma olukordi, mis tagaks juriidiliselt korrektse võimaluse oma isikliku heaolu hetkeliseks parandamiseks,» tõi ta näite.

Vahuri lisas, et sellest on kodanikuna ja Eestist hooliva inimesena lihtsalt kahju.

13. palk paremini tööle ei pane

Vahuri sõnul on puhkusetoetuse maksmine harv nähtus ja seda tehakse riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes ja mõnes suuremas ettevõttes, kus on tugev ametiühing.

Nendes ettevõtetes oli tööandjal kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus odavam pakkuda 13. palka kui üldist palgatõusu teatud konkreetsel ajahetkel. «Hiljem pole olnud võimalik sellest lisatasust enam läbirääkimiste käigus loobuda,» tõdes ta.

Vahuri arvates puhkusetoetus paremini tööle ei motiveeri. Samas tagab see selle, et inimesed võtaksid puhkuse ja sellega kaasneva lisapalga välja enne töökohavahetust.

«Küll aga on 13. palgal demotiveeriv mõju, kui see kellegi isiklike soodustuste hulgast ära võetakse,» möönis ta.

  1. Kiusatused jälle laual: töölepinguseadus
  2. Viimane töökoht ei kao kunagi
  3. Maksutõusu otsus lükkus edasi
  4. Töölepinguseadus läheb riigikokku uuele arutusringile
  • You are here:  
  • Home