Articles
Eelmisel aastal sai maksukohustuslane ise valida, kas ta esitab TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja tööstuskindlustuse maksete deklaratsioon) ja KMD (käibedeklaratsioon) elektrooniliselt või paberkandjal, seoses deklareerimise korda puudutavate Rahandusministri määruste muudatusega on aga alates sellest aastast teatud juhtudel nimetatud deklaratsioonide elektroonilise esitamise kohustus. Elektroonselt tuleb TSD esitada siis, kui vormi TSD lisas 1, 2 või 3 on täidetud üle 5 rea ja KMD siis, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud.
Kuigi TSD elektrooniliste deklaratsioonide esitamise % on 92 ja KMD elektroonilise esitamise % on 93, oli aasta algul 3700 maksukohustuslast, kellel tuli uue korra kohaselt paberdeklaratsioonilt elektroonsele deklareerimisele üle minna. Vaatamata korduvale teavitusele ei ole I kvartali lõpuks ligi 2000 neist elektroonse deklaratsiooni esitamise nõuet täitnud.
Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et kui esitatud deklaratsioonid ei vasta seaduse või määrustega kehtestatud nõuetele, juhib maksuhaldur puudustele tähelepanu ning määrab vajadusel korral maksukohustuslasele nende kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks.
Kuidas saada e-maksuameti/ e-tolli kasutajaks ja elektroonselt deklaratsioone esitada, saab lugeda MTA kodulehelt, aadressil http://www.emta.ee/?id=14414.
E-deklaratsioonide esitamiseks on võimalik kasutada MTA teeninduskohtades asuvaid kliendiarvuteid, kus klienditeenindajad vajadusel abiks on. Abi saab ka infotelefonilt 8800815.
Elektroonse esitamise eelis on see, et deklaratsioonidel olevad vead tuuakse koheselt välja ja klient saab need kiirelt parandada. Lisaks on TSD täimisel võimalik kasutada mitmeid lihtsustusi, mis hõlbustavad deklaratsiooni esitamist.
Annely Erm
MTA meediasuhete peaspetsialist
Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja Tööandjate Keskliidu esindajad arutasid täna, kas ja kuidas oleks üha kasvava tööpuuduse tingimustes võimalik jõustada uut töölepingu seadust. Kohtumisel otsuseid vastu ei võetud, kaardistati võimalikke variante, uuesti kohtutakse järgmisel nädalal.
Töötukassa kulude hüppeline tõus on reaalsus. Kui 2008. aasta jaanuaris moodustas töötuskindlustushüvitiste väljamaksete summa 10,8 miljonit krooni, siis aasta hiljem juba 40,9 miljonit. Veebruaris olid kulud veelgi kasvanud - mulluselt 12,4 miljonilt kroonilt 54,3 miljonile tänavu.
"Kui olud on sedavõrd muutunud ning uue tingimusena on valitsus lisanud soovi minna võimalikult kiiresti üle euro kasutamisele, ei saa tõsimeeli väita, et lahenduse võti peitub töötajatele makstavates kindlustushüvitistes", rõhutas EAKLi esimees Harri Taliga.
Töötuskindlustuse jätkusuutlikkust mõjutab EAKLi hinnangul majanduskriisist tingitud töötuse järsk kasv. Kui 2008. aasta algul oli oli uusi töötuskindlustushüvitise saajaid 1001 (jaanuaris) ja 843 (veebruaris), siis tänavu kuba ligi 5 kordasuuremad - vastavalt 4575 ja 4061. Mullu jaanuaris maksti töötuskindlustuse hüvitist 3204 ning veebruaris 3803 töötule, tänavu olid need näitajad 10087 ja 13365.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00
Urmas Seaver, vanemtoimetaja
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul neelavad 1. juulist töötutele kehtima hakkavad uued hüvitised sedavõrd palju lisaraha, et need tuleks edasi lükata.
Rahandusministeeriumi majandusprognoosile toetuv Pevkur kinnitas, et esimese sammuna tuleb töötukassasse raha juurde saamiseks tõsta 1. juulist töötuskindlustuse maksu praeguselt 0,9 protsendilt kolmele.
See tähendab, et kui praegu läheb inimese palgast töötukassasse 0,6 protsenti ja tööandja lisab sellele 0,3 protsenti, siis maksutõusu korral hakkab inimese palgast sinna minema kaks protsenti ja tööandja lisab sellele ühe protsendi.
Ministri sõnul näitavad aga arvutused, et hoolimata maksu tõstmisest võib üha suureneva töötuse tõttu tuleval aastal töötukassa raha ikkagi otsa lõppeda ning igal juhul tuleb 1. juulil kehtima hakkavate uute hüvitistega midagi ette võtta.
Majandusministeeriumi prognoos pakub tänavuseks töötuse määraks 12,5 protsenti ning tuleval aastal juba üle 15 protsendi.
Hüvitised suurenevad
Uute hüvitistena peaks kehtima hakkama põhimõte, et ka vabatahtlikult töölt ära läinud inimene saaks töötutoetust, samuti peaksid suurenema töötutele mõeldud hüvitised esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti palgast.
Need uuendused võivad tänavu neelata töötukassa eelarvest 800 miljonit krooni. Pevkuri sõnul peab valitsus jälgima ka avaliku sektori üldist rahavoogu, sest eesmärgiks võetud eurole üleminek nõuab, et riigieelarve defitsiit ei tohi olla üle kolme protsendi.
Töötutele mõeldud lisahüvitised kiideti heaks ametiühingute keskliidu nõudmisel eelkõige seetõttu, et uus, 1. juulil kehtima hakkav töölepinguseadus muutis töötajate koondamise ja vallandamise tööandjatele hõlpsamaks.
Minister ütles, et töötukassa seisu parandamiseks on olemas kolm põhimõttelist lahendust: lükata edasi töölepinguseadus ja töötuskindlustusseaduses olevad uued hüvitised, lükata edasi vaid töötuskindlustusseaduses olevad uued hüvitised või tõsta kindlustusmaksu veelgi suuremaks kui kolm protsenti.
Pevkur ütles, et ootab tööandjate keskliidult ja ametiühingute keskliidult nüüd kokkulepet ja ettepanekut, mida valitsus kaaluda saaks ja millega riigikogu ette läheks.
Ministri sõnul ei toeta ta kindlasti veelgi suuremat maksutõusu ning samuti pole tema sõnul hea lahendus ka see, kui uusi hüvitisi vaid osaliselt edasi lükataks.
Kokkulepele jõudmine raske
Seega jääb üle kaks võimalust: kas edasi lükata töölepinguseadus ja hüvitised koos või ainult hüvitised. Tööandjad ja ametiühingud on selles osas seni olnud risti vastupidisel seisukohal.
Tööandjad peavad õigeks pelgalt hüvitiste edasilükkamist, kuid ametiühingute hinnangul ei tuleks see kõne alla ja koos uute hüvitistega tuleks edasi lükata ka koondamist hõlbustav töölepinguseadus.
Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et tööandjate ja töövõtjate esindajad kavatsevad sel nädalal kohtuda. «Vaatame töötukassa arvutused üle ja siis vaatame, kas meil õnnestub leida ühist arusaama asjast,» lisas ta.
Kui tööandjad ja ametiühingud kuidagi kokkuleppele ei jõua, tuleb võimuliidul endal mingi lahendus leida. Kuid ka kolme võimupartei vahel võib siin tuliseks vaidluseks minna, sest näiteks sotsiaaldemokraadid on seni jõuliselt toetanud ametiühingute seisukohta, kuid mitmed Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud on pooldanud uute hüvitiste edasilükkamist.
Võimalikud lahendused
Lükata edasi 1. juulil kehtima hakkav töölepinguseadus ja töötuskindlustusseaduses olevad töötutele mõeldud uued hüvitised. Töölepinguseaduse edasilükkamise äge vastane on tööandjate keskliit. Seda pooldavad ametiühingute keskliit ja võimuliidus olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Lükata edasi vaid töötuskindlustusseaduses olevad töötutele mõeldud uued hüvitised. Sellele on vastu ametiühingute keskliit ning võimuliidus olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Seda toetavad tööandjate keskliit, samuti mitmed Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica poliitikud.
Tõsta töötuskindlustusmaksu mitte ainult praegu plaanitava kolme protsendini, vaid veelgi enam. Sellele on vastu reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Vähendada 1. juulil kehtima hakkavaid hüvitisi või lükata need osaliselt edasi. Reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur ei pea seda heaks lahenduseks, sest see nõuab valitsuselt eelarvedefitsiidi tõttu kärpeid mõnes muus valdkonnas.
Allikas: PM
Kadri Ibrus
Seaduses olev auk võib jätta hüvitiseta inimese, kes pole ise midagi valesti teinud.
Kui tööandja jätab töötajale maksmata mitme kuu palga ega maksa seega ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid, vaid maksab need hiljem välja kõik korraga, ähvardab töötajat hiljem töötuks jäädes töötuskindlustushüvitisest ilmajäämine.
Nii juhtus näiteks Eesti väikelinnas elava tööta jäänud naisega, kes kaotas töö juba mullu sügisel, kuid pole siiani saanud ei töötuskindlustushüvitist ega ka tavalist töötu abiraha.
Ootan ikka, et saan töötushüvitist, kui töötu abiraha võtma hakkan, jääksin sellest ilma, selgitas anonüümsust palunud naine. Tema juhtumit on juba mitu kuud sotsiaalministeeriumi algatusel uurinud maksu- ja tolliamet, tööinspektsioon ja töötukassa. Siiani on kõik pidanud käsi laiutama, sest kehtivate seaduste järgi pole midagi parata, kuigi naine ise on kõik õigesti teinud.
Töötuskindlustushüvitist makstakse töö kaotanud inimesele, kui tema eest on viimase 36 kuu jooksul makstud vähemalt 12 kuu töötuskindlustusmakseid. Vastasel juhul ei saa inimene üldse hüvitist. Kõnealusel juhul tuli müüjana töötanud naisel kuid kokku kõigest kümme. Eelviimase tööandja juures töötas ta küll 2007. aasta sügisest kuni mullu maini, kuid tööandja ei suutnud mitu kuud üldse palka maksta ja maksis töötasu korraga välja alles siis, kui naine oli pöördunud töövaidluskomisjoni ja palk välja nõuti. Arvestamata jäid tal seetõttu aga viie kuu maksed. Järgmine tööandja küll esialgu maksis palka, kuid siis koondas naise ja koondamisraha maksti samuti välja mitme kuu eest korraga, nii et jälle läksid naisel kaduma kahe kuu maksed.
Esimene tööandja selgitas Eesti Päevalehele, et kuna müük ei läinud, polnud võimalik ka töötajale palka maksta. Töövaidluskomisjoni otsuse peale maksin talle palka oma söögirahast, märkis nüüd ise samuti töötuks jäänud mees, kes ei osanud oma endise töötaja olukorda enam kuidagi kommenteerida.
Tööandja ei ole käitunud korrektselt, kommenteeris sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja. Teisalt ei ole nüüd enam tööandjaga võimalik ka midagi ette võtta. Praegu oleks tööandjal võimalus muuta maksudeklaratsioone, kajastades palga väljamaksed õigete kuude eest, kuid tööandja on oma tegevuse lõpetanud ning temaga ei ole õnnestunud ühendust saada, märkis Rahuoja.
Oleme üritanud meie poole pöördunud naise probleemile lahendust leida ja teda igati aidata, aga tema juhtumi puhul lihtsalt ei ole lahendust, kahetses Rahuoja.
Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt ei ole varem töötuskindlustuse süsteemis sellist probleemi kerkinud. Asekantsleri sõnul on nad nüüd asunud kaaluma ka õigusaktide muutmise vajadust, et selliseid olukordi tulevikus vältida.
Kadri Ibrus
Rahandusministeerium leiab, et tööjaotust tuleb muuta ja töötuid peab tingimata koolitama.
Ajal, kui töötute hulk kasvab tuhandete kaupa nädalas, ei lase haridus- ja teadusministeerium, kelle käsutuses on Euroopa Liidu täiskasvanute koolituse raha, töötuid inimesi riigikoolide tasuta täiendusõppe kursustele. Töötud on nimelt sotsiaalministeeriumi pärusmaa ja neile on selleks euroliidust eraldatud oma raha.
Erinevalt haridus- ja teadusministeeriumist (HTM) ei ole sotsiaalministeeriumil oma koolitusasutuste süsteemi, seega tellib tööturuamet koolituskursusi töötutele hanke korras, mis võtab palju kallist aega, kuna iga kursuse jaoks tuleb teha eraldi hange.
55 817 töötut ootab
Näiteks praegu pakub HTM 36 õppeasutuses tasuta kursuseid 5088 õppurile. Neist võivad osa võtta kõik täiskasvanud, välja arvatud end töötuks registreerinud inimesed, keda on viimastel andmetel juba 55 817.
Riiklikus arengukavas on HTM-le eraldatud raha ette nähtud töötavate inimeste jaoks ja me ei tohi seda kasutada töötute koolitamiseks, selgitas HTM-i asekantsler Madis Lepajõe. Kutseõppeasutustel oleks võimet koolitada enam inimesi ja need võiksid olla ka töötud, kuid töötute õppe rahastamiseks on vaja kaasata sotsiaalministeeriumi vahendeid, märkis Lepajõe.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Zdanoviti sõnul ei või registreeritud töötud saada ühel ajal õpet mõlema ministeeriumi kaudu, kuna valitsuse tasandi otsus on see, et töötute koolitamine toimub sotsiaalministeeriumi kaudu. Euroopa Sotsiaalfondi nõuded ei võimalda osutada samale sihtrühmale sama sisuga teenuseid erinevatest meetmetest, lisas ta. Tööturuamet on sel aastal suunanud kursustele 4000 korral.
Rahandusministeerium näeb siiski, et tööjaotust saaks ka ümber mängida. On võimalik ja vajalik muuta tööjaotust nii, et töötutele saaks tellida koolitusi ka HTM-i valitsemisalas olevatelt kutsekoolidelt, kuid see eeldab HTM-i ja sotsiaalministeeriumi omavahelisi kokkuleppeid, kinnitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Annika Vilu.
Ministeeriumid jätkavad järgmisel nädalal teema arutamist.
Koolid ootavad meelsasti tellimusi
Tallinna teeninduskool, kust haridusministeerium tellib kokkade ja müüjate kursusi, ootab väga, et neilt tellitaks juurde uusi kursusi. Õppida soovijaid on väga palju, pidevalt helistatakse, märkis täienduskoolituse projektijuht Heidi Pajusoo.
Ka Tallinna Lasnamäe mehhaanikakooli täienduskoolituse osakonna juhataja Mati Sarapuu kinnitas täiskasvanud õppurite, sealhulgas töötute huvi. Praegu registreerime inimesi juba sügisesteks kursusteks, märkis Sarapuu.
Enamik koolide esindajatest märkisid, et enne sügist nad erakorralisi kursusi ei ava.
Page 1379 of 1608
