Articles
Ille Grün-Ots
Kodumaise töölähetuse päevaraha määr kehtib üsna ammusest ajast ehk 2000. aastast.
Kes teab trikki, kuidas 80 krooniga kolm korda päevas kõht täis süüa? Ei, mitte kodus vanaema kartuliputru mekkides, vaid töölähetuses olles. Komandeeringus, nagu vanasti öeldi.
Kaheksakümne krooni eest ei saa peksa ka mitte, ütleb spetsialist, kes sõidab mujalt pealinna tööasju ajama. Kusjuures 80 krooni peab tööandja hüvitama töötajale siis, kui saadab tolle kaugele asju ajama enamaks kui üheks päevaks. Eesti piires on töölähetuse päevaraha alammäär 50 krooni...
Välislähetuse puhul on päevaraha maksuvaba piirmäär 500 krooni.
Rahandusministeeriumil on plaanis selle teema arutelu lähitulevikus avada. Isikliku sõiduauto hüvitise määrad kehtivad alates 2003. aastast ja nende suurendamise (koos tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna suurendamisega) ettepaneku tegi rahandusministeerium valitsusele sel kevadel. Valitsus otsustas jätta määrad muutmata, nendib rahandusministeeriumi pressiesindaja Anniky Lamp.
Olukord on muutunud
Maksuvaba 350 krooni on alammäär, millest vähem päevaraha ei tohi töötajale maksta. Majutuskulude maksuvabasid piirmäärasid suurendati viimati 2002. aastal ja need hakkasid kehtima 2003. aastal, selgitab Lamp. Ta lisab, et kohati on hotellihinnad sellegipoolest neist piirmääradest mööda läinud, sama võib väita ka Eesti-sisese päevaraha kohta.
Seadusest tulenevalt võib töölähetus kesta kuni 30 järjestikust päeva, mida võib poolte kokkuleppel pikendada. Mitu korda saab töötajat aasta jooksul töölähetusse saata, seda seadus ei sätesta.
Iganädalasi puhkepäevi kasutab lähetatu lähetuskohas. Kui lähetatu peab lähetuses töötama puhkepäeval, tuleb talle lähetuskohast antud õiendi alusel anda kasutamata jäänud puhkepäevad pärast lähetusest naasmist või maksta hüvitist rahas.
Kui töölähetus lõpeb või algab töötaja iganädalasel puhkepäeval, on tal õigus saada asenduspuhkepäev(i) kas enne või pärast töölähetust või rahalist hüvitist.
Töötaja saadetakse lähetusse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse ära töölähetuse sihtkoht, kestus, ülesanne, hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määr.
Töölähetuses viibimise aja jooksul säilitatakse palk. Hüvitamisele minevate kulude suurus sõltub sellest, mis lähetusega on tegemist (välis- või siselähetusega). Tööandja on kohustatud hüvitama töötajale dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning muud kulud seaduses sätestatud alammäära ulatuses.
Tööandja võib vähendada päevaraha kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine või seda asendav toiduraha; välislähetuse puhul makstakse väljasõidu päeva eest päevaraha juhul, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd või saabumispäeva algusest kell 00.00 on sõiduki saabumise ajaks möödunud vähemalt kolm tundi (määrus nr. 453 §11 p1).
Normatiivaktid
Töölähetust reguleerivad normatiivaktid:
Töölepinguseaduse (TLS) § 51
Palgaseaduse (PaS) § 27
Tulumaksuseaduse §-d 13, 31 ja 48
Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrade ning nende maksmise tingimused ja kord, EVV määrus 22.12.2000 nr 453; muudatus EVV määrusega 17.12.2002 nr 385
Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad, EVV määrus 20.12.2002 nr 426.
Töölähetuseks ei peeta töötaja sõitmist elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise asukoha vahel (määrus nr 453 §2).
Erki Vabamets, Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat:
Kuidas on reguleeritud mitmel töökohal töötamine?
Seadus mitmel kohal töötamist otseselt ei reguleeri. Üldiselt on töötajal õigus töötada nii mitmel töökohal, kui ta soovib. Piirangud võivad tulla töölepingust või töö- ja puhkeaja seadusest. Töölepinguga võib ette näha, et töötaja ei tohi töötada tööandja konkurendi juures. See keeld on töötajal vaid siis, kui nii on töölepingus kokku lepitud.
On vaieldud, kas töölepingus võib kokku leppida, et töötajal on üldse keelatud teisel töökohal töödata, st isegi juhul, kui tegemist ei ole tööandja konkurendiga. Sellisel juhul tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Tööandja, kes on võtnud töötaja tööle täistööajaga, võib eeldada, et töötaja panustab tööle sada protsenti ja vabal ajal puhkab. Kui aga tegemist on osalise tööajaga, siis võib üldine mujal töötamise keeld olla vaieldav.
Tööajanormile kehtestatud reeglite kaudu on mitmel töökohal töötamine reguleeritud kaudselt ka töö- ja puhkeaja seaduses, mille kohaselt tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas ja tööaeg koos ületunnitööga ei või ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Kuigi siinkirjutaja arvab vastupidi, on tööõigusnõukogu avaldanud seisukoha, et sellest normist tuleb lähtuda nii tööandjal kui töötajal ja seda sõltumata töölepingute arvust.
Merike Lees
Töötaja peab tegema endale selgeks, kas talle on oluline tööandjalt palka saada või õppida.
"Me oleme teinud selgeks, et päevane õpe ei tule kõne alla," sõnas DHLi Balti personalijuht Ava Kareda. "Inimene ei saa panna tööandjat fakti ette, et ta läheb nüüd kooli. Ta peab ikka mõtlema, kes talle palka maksab."
Teisest küljest soosib ja koguni toetab DHL töötajate akadeemilist õhtust või kaugõpet rahaliselt. Kui töötaja õpitav eriala langeb kokku DHLi äriliste vajadustega, hüvitab tööandja neile 25 protsenti semestri õppemaksust. Selle summa pealt makstakse ka riigile erisoodustusmaksu.
Eelistatud on firma tegevusega seotud koolitus
DHLi töötajad õpivad nii EBSis, Nordis, TTÜs, Eesti Ameerika Ärikolledis kui ka Tehnikakõrgkoolis, kus õppemaks erineb suures ulatuses.
Tööandja eelistatud valdkonnad on logistika, rahandus, ärijuhtimine ja personalitöö kallakuga psühholoogia. Inimene, kes sisekujundust õpib, kompensatsiooni ei saa.
Kareda hinnangul õpib DHLis laias laastus 10 protsenti personalist. Õppekompensatsioon koos erisoodustusmaksuga ulatub poole miljoni kroonini aastas.
Bally-s kasiino personalijuhi Jelena Selega sõnul ei ole klienditeenindajatel võimalust töö ajast loengutel käia, nemad saavad koolis käia vabadel päevadel. Kontoriinimeste töö on aga paindlik ja nemad võivad vajadusel ära käia. "Tööaega me ei jälgi, peaasi, et tööülesanded on täidetud," selgitas Selega.
Osaliselt ööpäev läbi töötava plastitehase Bladhs Eesti ASi sekretär-personalijuhi Kätlin Käärti sõnul on tootmisfirmas võimalik aeg-ajalt leida sellist tööd, mis kellaajaliselt sobib.
Kooli- ja tööaega saab kombineerida
Kuna on ööpäev läbi tehtavaid töid pereinimene hea meelega teha ei eelista, tekib õppuritel võimalus päevasel ajal käia koolis ja töötada õhtupoole.
"Paljuski oleneb see töö iseloomust, tulemusest ning võimalustest, pelgalt tööaega tänapäeval ehk enam siiski ei vaadata," selgitas Käärt. Telefonivalves inimest ei saa töö ajast ära lubada, kuid andmesisestaja saab oma tööd teha ka õhtusel ajal, peaasi, et hommikuks info arvutis oleks.
"Inimest motiveerib see, et ta saab oma ajakasutust ise planeerida," leidis Käärt. "Andmesisestajal, kelle töö on päevasel ajal suhteliselt hakitud, võib kuluda töö tegemiseks päevasel tööajal pool päeva, samas aga õhtul võib ta selle töö ära teha paari tunniga."
Käärt ei arva, et tegu oleks andmesisestaja alakoormusega, mida on väga raske tõestada. Töötades ise samuti kahel ametikohal, teab ta, kuidas pooletunnine töölõik võib venida päeva pikkuseks.
Bladhsis on ka negatiivne näide, kus töötaja oligi n‑ö igavene üliõpilane: ta õppis ülikoolis, võttis lisakoolitusi ja kursusi, mis aga ei andnud tööle lisaväärtust, vaid tema puhkused ja õpihimu hakkasid hoopis segama tööd ja muutusid koormavaks kolleegidele. Kuna huvi õppimise vastu oli suurem kui töötamise vastu, siis inimene loobus tööst.
Heike Härma
Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale kas keskmist või miinimumpalka või antakse palgata puhkust sõltuvalt koolituse liigist.
Täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised on reguleeritud täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS). TäKS N 3 kohaselt jagunevad koolitused tasemekoolituseks, tööalaseks koolituseks ning vabahariduslikuks koolituseks.
TäKS N 8 kohaselt antakse töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele koolituses osalemiseks õppepuhkust.
Tööalases koolituses osalemiseks antakse avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva aastas keskmise palga säilitamisega.
Vabahariduslikus koolituses osalemiseks antakse avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel palgata õppepuhkust vähemalt 7 kalendripäeva aastas.
Tasemekoolituses osalemiseks antakse õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. Tööandja ei ole kohustatud õppepuhkust andma õppevõlgade likvideerimiseks.
Tasemekoolituse õppepuhkuse ajast peab tööandja töötajale säilitama keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud päevadeks peab säilitama töötajale töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.
Kui töötajale ei piisa õppepuhkusest, on tal õppeasutuse teatise alusel õigus nõuda kuni 7 kalendripäeva palgata puhkust avalduses näidatud ajal. Seega võib osakoormusega kõrgkoolis magistri- või doktoritööd tegev üliõpilane nõuda õppeaastas õppepuhkust 79 + 7 päeva ehk kokku 86 kalendripäeva.
Täiskoormusega tudengile ei pea õppepuhkust andma. Õppepuhkuse andmise võib edasi lükata, kui üle 10 % töötajatest on samal ajal õppepuhkusel.
Tasub teada
Õppe lõpetamiseks ette nähtud täiendava õppepuhkuse aeg
* põhihariduse omandamiseks 28 päeva
* keskhariduse omandamiseks 35 päeva
* kõrghariduse omandamiseks või bakalaureuse kraadi kaitsmiseks 42 päeva
* magistri- ja doktoritöö kaitsmiseks 49 päeva
Mida kontrollida õppepuhkuse avalduse korral
* Mis liiki koolitusega on tegemist.
* Millises õppevormis ning koormusega töötaja õpib.
* Kas töötajal on olemas koolitusasutuse tõend, kust nähtuvad sessiooni ajad.
* Kas töötajal on õigus seaduse kohaselt nõuda õppepuhkust.
* Kas töötaja pole õppepuhkust juba samal õppeaastal saanud ning kui on, siis mitu kalendripäeva. Sellest sõltub ka õppepuhkuse tasustamine.
Mis on mis
Tööalane koolitus
* Võimaldab kutse-, ameti-, ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet.
Vabahariduslik koolitus
* Võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist.
Tasemekoolitus
* Võimaldab õhtuse või kaugõppe vormis või eksternina omandada põhi- ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Läbimist tõendab tunnistus või diplom.
Tanel Raig
Ligi viiendik vedajaid rikub sõidukijuhi töö- ja puhkeaja reegleid, selgus möödunud neljapäevasel kontrollreidil.
Neljapäeval kontrolliti Luhamaa ja Koidula piiripunktides 51 veokit. Kaheksal sõidukijuhil esines sõidu- ja puhkeajarikkumisi. Lisaks avastati 20 kontrollitud sõidukil tehnorikked ja üheksa neist saadeti riigipiirilt tagasi.
Aeg tiksub piirisabas
Autoettevõtete Liidu juhi Villem Tori kinnitusel ei suuda autojuhid piirijärjekorras seistes töö- ja puhkeaja nõudmisi täita, kuna peavad aeg-ajalt autot liigutama. See tähendab, et pärast mitmepäevast piirijärjekorras seismist tuleb veokijuhil tegelikult pärast piiriületust alustada puhkeaega. "See on karjuvalt ebaõiglane, kui ta on niigi mitu päeva piirijärjekorras seisnud," leiab Tori.
Tori arvates peab Eesti riik olukorra lahendamiseks hakkama korraldama registreerimist piiriületusjärjekorda. See tähendab, et veoki saab registreerida järjekorda ning on teada, millal on umbkaudne piiriületusaeg. See võimaldaks veokijuhil vahepeal auto parkida ja kasutada aega puhkamiseks. Eesti juhtidel oleks kogunisti võimalus registreerida end piirijärjekorda juba enne väljasõitu ja alustada sõitu alles siis, kui läheneb eeldatav piiriületusaeg.
Täiendavad nõuded sõidukijuhi töö- ja puhkeajale hakkasid kehtima tänavu aprillis. ASi Elstera juhataja Kalle Elster on nimetanud uute töö- ja puhkeaja nõuetega kohandumist ettevõtte suurimaks väljakutseks sel aastal.
Ettevõtte juhatuse liige Ivo Elster selgitabki nüüd, et kaugsõiduautode töös tuli teha muudatused, mille tõttu pole töötempo endine. Vajalikud pausid vähendasid kogukäivet 10%, mistõttu ellujäämiseks pidi firma tõstma veohindasid. "Esimese hooga ei tahtnud kliendid hinnatõusu kuidagi mõista. Paar kuud võttis aega, kuni kliendid probleemi olemasolust teadlikumaks said ja hinnatõusuga osaliselt kaasa tulid," nendib Ivo Elster.
Klient vedajat ei kontrolli
ASi Rautakesko logistikajuht Indrek Reismann seevastu väidab, et pole kliendina tunnetanud aprillis kehtima hakanud töö- ja puhkeaja täienduste mõju neile pakutavas transporditeenuses. Veofirmad pole tõstnud hindasid ega muutnud transpordigraafikuid. Reismann pole ka kontrollinud teenust osutava veofirma töö- ja puhkeajareeglitest kinnipidamist. "Eeldame siiski, et kontrolli teostab ja määruse täitmise eest vastutab veoteenuse osutaja, kellele määrus on rakendatud," leiab Reismann.
Autoettevõtete Liidu andmetel on aprillis määrusega kehtima hakanud muudatused toonud vastutuse ka veo tellijale.
Tulemused
Peaaegu pooled veokid tehnorikkega
* 12. septembril kontrolliti Luhamaal ja Koidulas veokeid
* Kontrolliti 51 veokit
* Tehnorikkega oli 20 veokit
* Erakorralisele ülevaatusele saadeti 14 veokit
* Sõidu- ja puhkeaja rikkumisi oli 8 veokijuhil
* Riigipiirilt saadeti tagasi 9 veokit
Allikas: Autoettevõtete Liit
Minimaalne puhkeaeg 24 tunni jooksul 9 tundi
Olulisemad täiendused aprillis kehtima hakanud sõidukijuhi töö- ja puhkeaja reeglites
* Vastutus töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest langeb lisaks juhile ka kaubasaatjatele, ekspedeerijale, reisikorraldajale, peatöövõtjale ja alltöövõtjale. Veo teostamiseks sõlmitud lepingulised ajakavad peavad võimaldama juhil täita töö- ja puhkeaja tingimusi.
* Pärast kuut 24tunnist töö- ja puhkeaega on juhid kohustatud võtma iganädalase puhkeaja. Eelmine regulatsioon lubas bussijuhtidel võtta iganädalase puhkeaja peale 12ndat 24tunnist töö- ja puhkeaega.
* Minimaalne puhkeaeg 24 tunni jooksul on 9 tundi.
* Osadeks jaotatud puhkeaja korral tuleb esimese osana kasutada minimaalselt kolme tunni pikkust osa.
* Sõiduaegade vahelist puhkeaega võib jaotada ainult kaheks osaks, millest esimene osa on 15 minutit ja teine 30 minutit, mitte vastupidi.
* Sõiduaega arvestatakse summeeritult alates ajahetkest kui juhil on ärakasutatud puhkeperiood või vaheaeg.
* Mitme juhiga sõidul peavad mõlemad juhid viibima sõidukis. Vaid esimese tunni jooksul on teise juhi kohalolek vabatahtlik.
* Juht peab kõik ajad, välja arvatud automaatselt salvestatav sõiduaeg, registreerima kas sõidumeeriku abil, käsitsi salvestuslehele või manuaalselt sõidumeerikusse.
* Juhi haigestumise, korralisel puhkusel viibimise või reguleerimisalast väljapoole jääva sõiduki juhtimise korral on tööandja kohustatud täitma ja juhile kaasa andma tõendi selle ajavahemiku kohta.
Allikas: Autoettevõtete Liit
Page 1457 of 1608
