Articles
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Töötasin kahe tööandja juures töölepingutega. Ühest firmast, kuhu esitasin tööraamatu, lahkusin katseaja lõpus töö sobimatuse tõttu. Töölt lahkudes tehti tööraamatusse sissekanne töölepingu lõpetamise kohta. Kuidas teha uut sissekannet, sest samal ajal jätkasin tööd samadel tingimustel teise tööandja juures? Ise raamatupidajana sooviksin teha tööraamatusse sissekande teise tööandja juures töötamise kohta, aga kuna töölepingute sõlmimise kuupäevad kattuvad, siis ei oska seda teha.
Inimene võib tööajanormi piires üheaegselt töötada mitme tööandja juures, seetõttu võivad tööraamatu kanded ajaliselt kattuda. Teine tööandja teeb oma kande järgmise järjekorranumbri all töölepingu andmete alusel. Tööstaai selle tõttu kellelegi topelt ei arvestata.
Olen vanemapuhkusel. Kuna ma ei kavatse vanas töökohas tulevikus jätkata, siis kas mul on õigus ennast töötuna arvele võtta ning alustada uue töökoha otsimist?
Jah, selleks on küsijal õigus. Töötuna arvele võtmiseks tuleb pärast töölepingu lõpetamist pöörduda tööturuametisse, esitada sinna nõuetekohane avaldus, isikut tõendav dokument, tööraamat, töölepingu lõpetatud eksemplar ning haridust, eriala, ametit ja kutset tõendavad dokumendid.
Teavet tööturuameti teenuste kohta ja avalduse vormi võib saada ameti koduleheküljelt www.tta.ee.
Töölepingut lõpetades tuleb tingimata arvestada seda, et töötuskindlustushüvitist ei ole õigust saada inimesel, kelle tööleping on lõpetatud omal soovil või poolte kokkuleppel. Hüvitist ei maksta ka juhul, kui tööleping on lõpetatud distsiplinaarkaristusena.
Kuidas toimida, kui asutuse juht keeldub töötaja lahkumisavaldust vastu võtmast, lihtsalt viskab selle prügikasti?
Sellisel juhul tuleb lahkumisavaldus kirjutada kahes eksemplaris ja anda üks tööandja (asutuse) esindajale üle allkirja vastu. Avalduse võib anda ka asutuse sekretärile, kes paneb töötaja eksemplarile sissetulnud kirja registreerimise numbri ja kuupäeva. Kui neid võimalusi ei ole, tuleb lahkumisavaldus saata tähitult posti teel ja väljastusteatega asutuse ametlikul aadressil.
Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi AS
Kuigi üldjuhul ei maksta müügitöötajale lisatasu välja pärast töölepingu lõppemist, võib töötaja selle vaidlustada ja maksmata jäänud tasu hiljem välja nõuda.
Tavaliselt makstakse müügitöötajale kokkuleppelist lisatasu protsendina tema müügitulemuselt. Enamasti ei maksta sellist lisatasu töötajale pärast töölepingu lõpetamist.
Ometi on olemas sellise kokkuleppelise lisatasu maksmisega seonduvat kohtuasi, mida lähemalt tutvustangi.
Nimelt sõlmisid töötaja ja tööandja töölepingus kokkuleppe, mille kohaselt tööandja maksab töötajale viimase poolt sõlmitud lepingute alusel laekuvatelt arvetelt 2% lisatasu (brutotasu, millest arvatakse maha riigimaksud).
Töötaja sõlmis lepinguid kuni töölepingu lõpetamise päevani. Lõpparve koosseisus maksis tööandja välja ainult põhipalga ja kasutamata puhkuse hüvituse.
Töötaja esitas töövaidluskomisjonile avalduse ja palus välja mõista:
* tema poolt sõlmitud lepingute alusel lisatasu, mis oli töölepingu lõppemise päevaks selgunud (tema poolt väljastatud arved laekunud);
* viidatud lisatasu lõpparve koosseisus maksmata jätmise eest ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest;
* lisatasu lepingutelt, mis olid töötaja poolt enne töölepingu lõppemist sõlmitud ja arved väljastatud, kuid mille alusel tasu laekus tööandjale pärast töötaja töölt lahkumist.
Tööandja väitis, et töölepingu lõppemisega lõppevad ka pooltevahelised õigused ja kohustused, sh lisatasu maksmise osas.
Aga nii töövaidluskomisjon, linnakohus kui ka ringkonnakohus rahuldasid töötaja nõude ja mõistsid tööandjalt muu hulgas välja lisatasu lepingutelt, mille töötaja oli sõlminud enne töölepingu lõpetamist, kuid millede alusel väljastatud arved laekusid pärast töölepingu lõpetamist.
Töövaidlusorganid asusid seisukohale, et töölepingu kohaselt pidi lisatasu saamiseks olema täidetud kaks eeldust: töötaja oli sõlminud lepingu ja selle alusel väljastatud arve oli laekunud.
Lepinguid oli töötaja kohustatud sõlmima kuni töölepingu lõpetamise päevani ja on selge, et nende alusel väljastatud arvete laekumine sai toimuda alles pärast töölepingu lõppemist.
Töötajal oli õigus saada töölepingu kehtivuse ajal tehtud töö eest kokkulepitud premiaalse iseloomuga lisatasu. Kui selle suurus selgub alles pärast töölepingu lõppemist laekuvatest summadest, tuleb lisatasu ikkagi välja maksta.
Samas ei ole pärast töölepingu lõppemist lisatasu maksmine alati automaatne kohustus.
Näiteks on linnakohus andnud hinnangu autode müügist arvutatud lisatasu nõudele, kus pooled andsid vaidluse käigus lisatasu saamise alusele erineva tõlgenduse.
Kohus asus seisukohale, et võlaõigusseaduse N 29 lg 5 kohaselt tuleb kokkuleppes märgitud termini "müüdud auto" sisustamisel lähtuda lepingust ning poolte vahel väljakujunenud praktikast.
Töölepingu kohaselt pidi lisatasu saamiseks olema sõlmitud leping, tasutud ettemaks ja auto olema ostjale üle antud.
Kohus ei aktsepteerinud töötaja tõlgendust, mille kohaselt lõppesid tema kohustused müügiprotsessis pärast tellimuse vormistamist ja auto üleandmine ei ole määrav.
Kohus leidis, et selline tõlgendus oli vastuolus töötaja ametijuhendis märgituga ning lisatasu maksmine oli otseses seoses ametijuhendis sätestatud töökohustuste korrektse täitmisega.
Seega saab korrektseks tööülesannete täitmiseks lugeda müügiprotsessi lõpuleviimist ning kuna töötaja ei viinud müügiprotsessi lõpuni, ei olnud tal ka õigust kokkuleppes sätestatud lisatasule.
Kirjeldatud lahenditest selgub, et töölepingus kokku lepitud lisatasu maksmise kohustust töölepingu lõppemine automaatselt ei lõpeta.
Kokkuleppeliste lisatasude arvestamise ja maksmise sõnastamisel peavad pooled kokkuleppe praktikas realiseerumise eriti hoolikalt läbi mõtlema.
Et välistada lisatasu arvestamise ja väljamakse tegemise kohustust pärast töölepingu lõppemist, võiksid pooled töölepingus üheselt ja selgelt kokku leppida, et müügist tekkivat lisatasu ei arvestata ega maksta müügilt, mille eest tasu laekub alles pärast töötaja töölepingu lõppemist.
Palgaseaduse järgi võib maksta töötajale lisatasusid
* seadusest tulenevad (nt ületunnitöö, puhkepäeval töötamise eest)
* tööandja ühepoolse otsuse alusel makstud lisatasud
* töölepingust või kokkuleppest tulenevad (pooled on sõlminud kokkuleppe, sätestanud ise arvutamise alused ja maksmise korra)
Anu Ojasalu
Eelmisel aastal tühistas haigekassa haigushüvitise maksmise töötamise tõttu 80 korral.
Haigekassa avalike suhete juhi Anne Osveti sõnul on ravikindlustuse seaduse järgi töötajal keelatud haiguslehel olles töö-tada nii oma kui ka mõne teise tööandja juures. Kui inimene siiski töötab haiguse ajal ja saab töötasu, ei teki tal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kaotust ja haigushüvitise maksmine ühel ajal palga maksmisega ei ole õigustatud.
Kui raviarst on määranud koduse ambulatoorse reiimi, siis tuleb ka kodus olla ja ennast ravida, ütles Anne Osvet. Haigusleht ongi selleks ette nähtud, et inimene end terveks raviks.
Ravikindlustuse seadus keelab ka tööandjatel ajutiselt töö-võimetut inimest tööle või teenistusse võtta. Tööandja küll seadust rikkudes ei kannata, kuid haiguslehe ajal tööle tulnud inimene võib alates seaduse rikkumise päevast kaotada haigusraha.
Kuna tegu on juba aastaid kehtiva seadusega, peaksid inimesed Anne Osveti sõnul sellest juba teadlikud olema.
Eelmisel aastal ei maksnud haigekassa hüvitist 80 juhul, mil selgus, et inimene võttis haiguslehe küll välja, kuid enda kodus ravimise asemel tegi muud. Enamikul juhtudel tegi tööandja ise töövõimetuslehele kande selle kohta, et töötaja haiguslehel viibimise ajal hoopis tööülesandeid täitis. Hüvitise maksmisest keel-dumise otsustamisel ongi alu-seks tööandja nimetatud kanne töövõimetuslehel, ütles Anne Osvet.
Mõnel juhul saab haigekassa ravireiimi rikkumistest teada ka avalikkuse kaudu või jääb kodusele ravile määratu lihtsalt raviarstile kusagil linna peal vahele. Mõned haigushüvitiste maksmata jätmised on jõudnud ka kohtusse.
Tööandjad ise tavaliselt aga haigena töötamist ei soosi.
Meil on pigem nii, et kui keegi hakkab kaupluses haigeks jääma, siis pigem saadetakse ta koju end ravima kui nõutakse töölejäämist, ütles Rautakesko personalijuht Kaidi Kask.
Kui haigus pole tõsine ja inimene on vaid paar päeva kodus, on kaupluses võimalik töögraafik nii ümber teha, et haiguslehte võtma ei peagi. Asendajad on meil olemas ja töö inimese haigestumise tõttu tegemata ei jää, ütles Kaidi Kask.
Töövõimetus
Rahaline kompensatsioon
saamata palga eest
Ajutine töövõimetushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töö-võimetuslehe alusel haigekassas kindlustatud isikule, kellel jääb töö- ja teenistuskohustustest või majandus- ja kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Töövõimetuse hüvitist on õigus saada alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmise vabastuse teisest päevast.
Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
Hüvitise määr on 80100 protsenti keskmisest tulust.
Allikas: ravikindlustusseadus
Niina Siitam
TI õigusosakonna juhataja
Kui lennuk hilineb ja töötaja saabub komandeeringust laupäeval, kas siis tuleb talle selle puhkepäeva eest maksta? Komandeeritud oli ta tööpäevadeks ja tööandja ei soovi laupäeva eest maksta, kuna peab lennuki hilinemist vääramatuks jõuks.
Päevaraha makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Olukorras, kus töötajast sõltumata asjaolul võib teeloleku aeg pikeneda, tuleks tööandjal pikendada esialgselt kavandatud lähetusest tagasijõudmise aega ja maksta päevaraha ka selle päeva eest. Kas töötajale tuleks teeloleku aja eest maksta ka töötasu, õigusakt otseselt ei sätesta. Kuna töölähetuse ajaks loetakse ka teeloleku aega ja vastavalt palgaseadusele tagatakse töölähetuse ajaks keskmine palk, tuleb asuda seisukohale, et ka teeloleku aja eest makstakse keskmist palka.
Tööandja maksmisest keeldumise alusena toodud lennuki hilinemine kui vääramatu jõud ei ole asjakohane.
Helve Toomla
ametiühingute jurist
* Kas palga maksmisega viivitamine on piisav põhjus töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse paragrahv 82 alusel ehk tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu?
Kui palga maksmisega viivitatakse pikemat aega (näiteks üle nädala) või kui ka lühema viivituse korral tehakse töötajale kahju näiteks laenu maksmisel, võib see olla piisav alus töölepingu lõpetamiseks tööandjapoolse töölepingutingimuste rikkumise tõttu töölepinguseaduse paragrahv 82 alusel. Kohtuvaidlusi selle sätte rakendamise üle on olnud mitmeid. Soovitan lugeda riigikohtu www.nc.ee lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-50-02, 3-2-1-95-03, 3-2-1-1-05 ja 3-2-1-120-05.
* Kas vastab tõele, et vanema-hüvitise saamise ajal on lubatud iga kuu teenida 2400 krooni lisa, ilma et see arvestataks vanema-hüvitisest maha? Kas tehes lisa-tööd tööettevõtluslepinguga jääb kehtima enne lapsehoolduspuhkusele jäämist kehtinud tööleping?
Vanemahüvitist makstakse edasi määratud ulatuses, kui selle saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ei ületa vanemahüvitise määra, mis tänavu on 2690 krooni kuus. Nii palgast kui ka hüvitistest rääkides peetakse silmas brutosummasid. Pensioniametit tuleb oma tulust teavitada üksnes juhul, kui saadakse 2690 kroonist suuremat tulu. Pikemalt ja põhjalikumalt on vanemahüvitisest ja selle arvutamisest juttu sotsiaalkindlustusameti veebilehel www.ensib.ee. Töövõtulepinguga töötamisel jääb enne lapsehoolduspuhkust sõlmitud tööleping muutumatul kujul kehtima.
Page 1467 of 1608
