Articles
Merike Lees
Palgapäev peab töölepingus olema määratud kindla päevana, mitte perioodina.
"Tööinspektsioon on andnud selgituse, et palgapäev peab olema määratud ühe kindla päevana," kinnitas jurist Helve Toomla. Seega ei saa kirjutada lepingusse, et palka makstakse 1.-10. kuupäevani. Samas on Toomla näinud isegi selliseid lepinguid, kus palka makstakse esimesest viimase kuupäevani.
"Üks firma sätestas palga maksmise 12 korda aastas. Inimesed tulid ja kaebasid, et nad pole neli kuud palka saanud," kirjeldas Toomla. "Kui ma siis detsembri keskel tollesse firmasse helistasin, öeldi, et mis te muretsete, aasta lõpuni on ju veel rohkem kui 12 päeva! Sellist asja ei tohi olla."
Inspektor tegi märkuse
Olympic Casino Groupis on töölepingutes palgapäev hiljemalt 7. kuupäeval. "Varem oli palgapäev 5.-7. kuupäeval, kuid tööinspektor ütles, et see on vale ja nii me panime, et hiljemalt 7. kuupäeval," rääkis ettevõtte personalijuht Häli Siimaste. "Sellega jäi tööinspektor rahule. Tavaliselt makstakse aga palk välja 5. kuupäeval, sest inimesele on oluline palk varem kätte saada," ütles Siimaste.
Varem võib alati maksta
OÜ Balti Spooni palgapäev on iga kuu esimene reede. Kuupäevaliselt on pandud paika, et see on 7. kuupäev, kuid seadus ei keela varem maksta ja nii maksti näiteks novembrikuu palk välja 1. detsembril.
Balti Spooni personalijuhi Helo Tamme hinnangul süsteem toimib, inimesed on rahul ja tema teada pole see päev ka kunagi hilisemaks lükkunud.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul lubab palgaseaduse N 31 määrata kindlaks palga maksmise tähtajad. Tähtaeg on üks kindel kuupäev.
Mitmuse vormi kasutamine seaduse sõnastuses tähendab Siitami meelest seda, et eri struktuuriüksuste töötajatele või töötajate gruppidele saab määrata erinevad palgapäevad.
"Seaduse mõte ja eesmärk on see, et töötajal oleks täpselt teada, millal talle palka makstakse või millal laekub palk tema pangakontole," selgitas Siitam. "Kehtestades palga maksmise perioodi, loob tööandja sellega põhjendamatu ootuse saada palka juba perioodi alguses. See on aga töötaja jaoks halvendav tingimus."
Helve Toomla
jurist
Mille alusel maksab raamatupidaja töötajale palka suulise lepingu korral?
Ainult sellise ajutise töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töötajaga töölepingu sõlmida suuliselt. Kui töötaja on suulise lepinguga tööl, tuleb juhil teha tema töölevõtmiseks korraldus või käskkiri, mis on raamatupidajale aluseks väljamakse tegemisel.
Kui pika perioodi vältel on õigus võtta palgata puhkust?
Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant
Palgata puhkuse andmine pole piiratud ei aja ega kordadega. Üldjuhul saab töötaja palgata puhkust võtta vaid kokkuleppel tööandjaga poolte kokkuleppega määratud ajaks.
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust üksnes teatud konkreetsetel juhtudel. Üks sellistest juhtudest on puhkuse andmine töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks. Palgata puhkust antakse sellisel juhul õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks.
Olavi Kärsna
ettevõtluskonsultant
FIE, kes on faktiliselt tegutsenud ühe aasta ja maksab sellel ajal teenitud tulult ka sotsiaalmaksu, jääb siiski emapalgast ilma.
Vanemahüvitise seadus ütleb, et hüvitise suurust arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu järgi. Seda mitte ainult FIEdel, vaid kõigil töist tulu saanutel. Isikustatud sotsiaalmaksu andmed võetakse samuti kõigi kohta pensionikindlustuse registrist.
Palgatöötajatel võetakse isikustatud sotsiaalmaksuna arvesse ka maks, mille tööandja oleks pidanud maksma, aga tegelikult ei maksnud.
FIEdele seletatakse, et nende isikustatud sotsmaksu arvestamisel läheb 1. oktoobriks tasutud juurdemaks hoopis tegeliku maksmisse aasta arvestusse, mitte selle aasta juurde, mille eest seda maksti.
Olukord on selline, et kui eelnenud aasta oli näiteks FIEna esimene ja aastas maksti sotsmaksu ainult kohustuslike avansiliste maksete jagu, saab vanemahüvitist nii vähe, kui üldse võimalik. Kui jälle viimasel ettevõtlusaastal enne lapse saamist rohkem pingutati, pole sellest kasu, kui ei teata sotsmaksu juurdemaksu enne aasta lõppu ära maksta.
Hakates aga uurima, kus see eelmise aasta asi vanemahüvitise kohta kirjas on, tuleb välja, et sellist õigusakti polegi. Tundub, et sotsiaalministeeriumi süsteem võtab ka vanemahüvitise juures aluseks Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määruse nr 7 "Pensionistaai arvestamise kord".
Kõigist Riigi Teatajast kättesaadavatest õigusaktidest on ainult määruses nr 7 kirjas, et FIEdel arvestatakse aasta isikustatud sotsiaalmaksuna kalendriaastal tegelikult makstud raha, ja et järgmise aasta 1. oktoobriks tehtud juurdemakse läheb ka järgmise aasta arvestusse.
Vanemahüvitise seadus ise ütleb, et ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaks.
Riikliku pensionikindlustuse register peaks põhimääruse järgi arvet pidama ka selle üle, millise aastaga inimese sotsiaalmaks seotud on.
Nii peaks olema võimalik arvestada FIEde isikustatud sotsiaalmaksu juures kõiki asjaolusid.
Kuidas toimida, kui tööandja ei toeta alluva soovi minna ametikoolitusele, näiteks ei lase töölt ära või ei hüvita koolituskulusid? Mida ütleb seadus ja kust leida abi?
Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:
Töötaja oskuste ja teadmiste vastavust ametikohale hindab tööandja ning seetõttu otsustab ta ka seda, kas töötajale on vaja ametikoolitust. Kui tööandja peab alluva oskusi ja teadmisi piisavaks, ei ole töötajal õigust nõuda koolitust. Tööandja on kohustatud korraldama koolitust siis, kui ta muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid.
Sel juhul toimub koolitus tööandja kulul. Kui õppused toimuvad koolitusasutuses, antakse töötajale osalemiseks õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva keskmise palga säilitamisega.
Tööandjal ja töötajal on õigus kokku leppida töötaja täiendkoolituses, mille kulud katab tööandja. Sellisel juhul sõlmitakse tavaliselt leping, milles nähakse ette koolituse sisu, koolituse aeg, tööandja koolituskulu.
Lepingus võidakse ette näha, et töötaja kohustub pärast koolituse läbimist töötama tööandja juures teatud aja jooksul (siduvusaeg).
Võtnud sellise kohustuse, ei ole töötajal õigus omal soovil enne tähtaja möödumist töölepingu lõpetamist nõuda. Poolte kokkuleppel võib ette näha ka leppetrahvi kohustuste täitmata jätmisel.
Kas töö juures peaks kandma vahetusjalatseid?
Iris Koort, Telliskivi Perearstid OÜ perearst:
Üldjuhul on meie kliimaoludes normaalne, et töö juures vahetatakse märjad ja porised jalanõud tubaste vastu. Eriti oluline on see siis, kui töötatakse puhtust ja korda eeldavas keskkonnas näiteks meditsiini- või lasteasutustes.
Ka jalgadele on hea, kui kinnised ja umbsed välisjalanõud vahetatakse jalasõbralikumate lahtiste ning madalama kontsaga töökingade vastu. Kuid siingi on erandeid leidub töökohti ja tööriietusi, millega lahtine sandaalitüüpi king kuidagi ei sobi.
Vahetusjalatsid tuleks valida lahtise varbaosaga, ent mitte paari peene rihmaga rihmik, kus jalg sees loksub. Paarisentimeetrine konts on mugavam ja väsitab jalga vähem kui täiesti kontsata jalats. Kui kinga kandja seisab suurema osa päevast püsti, peab jalats olema eriti mugav ja toetama nii talla rist- kui ka pikivõlvi. Oma kogemusest võin öelda, et sellist jalatsit on meie poodidest eriti talveperioodil üsna keeruline leida.
Page 1481 of 1608
