Articles
Thea Rohtla
Labor Consulting OÜ tegevjuht, jurist
Millised on võimalused tehtud töö eest tasu kättesaamiseks, kui kehtib nn suusõnaline kokkulepe (ka e-kirjad)?
Erinevate töö tegemise lepingute üheks kokkuleppeks on tavaliselt kokkulepe tasu suuruses. Töölepingulise suhte puhul on palgatingimus kohustuslikuks tingimuseks ja kokku tuleb leppida mitte ainult palgamääras (tunnitasu, kuupalk vm), vaid ka võimalikes lisatasudes, palga arvutamise viisis ja maksmise korras - ajas ja kohas.
Töövõtulepingu puhul nähakse tasu maksmine ette vähemalt mõistlikus määras; käsundusleping seda otseselt ei kohusta, kuid üldjuhul eeldatakse.
Kui leping sõlmitakse kirjalikult ja töö tegijal jääb tasu selle eest saamata - töövõtu puhul eeldame, et töö oli kvaliteetne - on võimalik lepingu täitmist nõuda kohtu kaudu või töölepingulise suhte korral ka töövaidluskomisjoni kaudu.
Töövaidlusorgani võib oma nõudega pöörduda ka siis, kui töö tegemine toimus vaid suulise kokkuleppe alusel, kuid üsna sageli ollakse siis hädas tegeliku kokkuleppe, s.o tasu suuruse tõendamisega. Kui töötajale on varem tasu makstud, kuid mingist ajast enam mitte, tulevad abiks pangakonto väljavõtted, kassa väljaminekuorderid jm raamatupidamislik dokumentatsioon.
Kui tegemist on ühekordse tööga, saab esitada tõendina ka kokkulepet kajastava e-kirjavahetuse. Küll on Riigikohus välistanud palga suuruse tõendamise tunnistajate ütlustega.
Tähele tuleb panna veel seda, et kui vaidlevad pooled tasu suuruse osas jäävad eriarvamustele ning ükski kirjalik dokument tasu suurust ei tõenda, tuleb appi võlaõigusseadus, mille üldosa sätted laienevad ka töölepingulistele suhetele.
Selle kohaselt loetakse lepingu hinnaks ehk siis tasuks samalaadse töö eest samas paikkonnas makstav tavaline tasu! Mis mõnigi kord võib osutuda tegelikust kokkuleppest suuremakski.
Nii et mõlema töösuhte poole jaoks on oluline, et enne tööle asumist vormistataks kokkulepitud tingimustega leping kirjalikult.
Jaanika Topkin
TÜ õigusinstituudi vilistlane
Kui kaua pärast kooli lõpetamist kehtib ravikindlustus?
Põhiharidust omandavatel õpilastel on õigus ravikindlustusele kuni 21. eluaastani. Üldkeskharidust omandavatel õpilastel, kes on sisseastumise hetkel nooremad kui 24 aastat, on õigus ravikindlustusele õppeaja nominaalkestuse lõpuni.
Kui õpilane lõpetab õpingud õppeaja nominaalkestuse piires, kehtib tema kindlustus veel kolm kuud pärast gümnaasiumi lõpetamist.
Kui õppeaja nominaalkestus on ületatud või õpilane on koolist välja heidetud, lõpeb tema ravikindlustus üks kuu pärast õppeaja nominaalkestuse möödumist.
Eesti alalistest elanikest üliõpilaste ravikindlustus kehtib õppekava nominaalkestuse jooksul ja veel kolm kuud pärast õppeasutuse lõpetamist.
Merike Lees
Eestist ära kolinud töötajaga töölepingu lõpetamisel tuleb tööandjal teavitada töötajat igast järgmisest sammust kirjalikult, see välistab töötaja edasised pretensioonid ja nõuded.
Kui töötaja viibib eemal ja ei tule puhkuse lõppedes tööle, siis on tööandja jaoks kaks valikut: lõpetada tööleping töötaja soovil paragrahv 79 alusel ühe kuu möödudes arvestades avalduse saamisest ja nõuda paragrahv 84 lg 2 hüvitist vähem etteteatatud päevade eest või lugeda töötaja töölt puudumine omavoliliseks ja lõpetada leping distsiplinaarsüüteona sellest päevast, kui töötaja töölt ära jäi, ütles tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami.
Tööandja kaotab väljamakstud puhkusetasu
Probleem tekib juhul, kui töötaja on puhkuse ette saanud. Tööandjal on õigus pidada lõpparvest kinni tasatöötamata päevade tasu. Kui töötajal pole palka olnud, siis pole reaalselt midagi kinni pidada ja tagasimaksu nõuda ei saa. See jääbki tööandja kahjuks, nentis Siitam.
Kui töötaja pole oma avalduses märkinud, millisele aadressile ta oma tööraamatu saata palub, siis jääbki see Siitami sõnul tööandja kätte ja tööandjal on kohustus hoida tööraamatut 50 aastat. Töötaja ei saa tulla ja nõuda tööraamatu kinnipidamise tasu, sest tema väide kinnipidamise kohta peab olema tõendatud.
"Tööraamatu kinnipidamine on ikka tööandja keeldumine töötaja nõudel, sellest lähtub on ka hüvitise maksmise kohustus," rõhutas Siitam.
E-kiri kehtib avaldusena juhul, kui sellel on digitaalallkiri. Kui see aga puudub, siis pole Siitami sõnul Eestis ühtegi kohtulahendit, kus e-kiri oleks võrdsustatud posti teel saadetud avaldusega.
Siitam soovitas vältida e-posti teel saadetud avaldusi, sest siin võib olla mängus kellegi pahatahtlik käsi.
Tööleping lõpetatakse isiklikult
Töötaja sõlmib töölepingu isiklikult ja järelikult ka lõpetab selle isiklikult, keegi teine seda tema eest teha ei saa. Kui inimene volitab kedagi, tekib tööandjal küsimus, kas see volitus peab olema kinnitatud. Iseenesest on see ju lihtvolitus, notariaalse kinnituse saamiseks peab töötaja volituse notari juuresolekul omakäeliselt kirjutama ja see on keeruline, möönis Siitam.
Kui aga volitus on olemas ja tööandja selles ei kahtle, siis võib sellele tugineda. Kindlasti peab volitatu andma tööandjale kirjaliku kinnituse, et on tööraamatu kätte saanud.
Personalipunkt Extra, kelle renditöötajatest pooled jäävad lähetatud töökohta ega naase Eestisse, lõpetab tähtajalise töösuhte kirja ja faksi teel. Viis päeva enne tähtajalise töölepingu lõppemist saadetakse töötajale kiri tema postiaadressile, on see siis Eestis või mujal, ning ka faks tema tööandja kontorisse, rääkis Personalipunkt Extra tegevjuht Herdis Ojasu.
Seejärel tehakse kanded töölepingusse ja saadetakse need koos tööraamatuga tähitud kirjas posti teel töötaja antud aadressile.
Seadus annab võimaluse lõpetada töösuhe ühepoolselt, kuid sellest peab jääma jälg.
Eesti kohtupraktikas on juhtum, kus tööandja saatis lepingu ja tööraamatu töötaja aadressile, kuid töötaja väitis, et ta pole midagi saanud. Tööandjal oli tähitud kirja saatmist tõendav kviitung, kuid töötaja väitis, et ümbrikus oli tühi paberileht.
Seepärast on vaja lasta kirjutada üles ka tähitud kirja sisu, siis ei ole tööandjal hiljem süüd ega vastutust, märkis Ojasu.
Kõnest ja SMSist Eestis veel ei piisa
Katrin Sarap
Labour Consulting jurist
Kuidas saab töötaja Eestist eemal olles töösuhet lõpetada?
Juhul, kui töötaja viibib välismaal ja soovib töölepingu lõpetada, peaks ta sellest tööandjat teavitama kirjalikult - kirja teel või ka e-kirjaga. Kui e-kirjas on selgelt ilma tingimusteta väljendatud töötaja soov tööleping lõpetada, siis olemasoleva praktika kohaselt on sellist teatamise viisi aktsepteeritud.
Kuna TLSi kohaselt peab etteteatamine toimuma kirjalikult, siis ei piisa telefonikõnest. Olen kuulnud, et Soomes piisab ka SMSist. Hetkel puudub Eestis praktika selle kohta, et töösuhet võiks lõpetada SMSi kaudu.
Tööraamat võib jääda tööandja kätte nii kauaks, kuni töötaja sellele ükskord järele tuleb - tingimusel, et tööandja on selle kättesaamise võimalusest töötajat kirjalikult (soovitavalt tähitud kirjaga) teavitanud. Kui töötaja soovib, et tema tööraamatule läheks järele keegi kolmas isik, võib töötaja anda sellele isikule lihtkirjaliku volikirja ja teavitada sellest eelnevalt tööandjat.
Eve Jaakson
Pikalt muutumatuna püsinud palk võib töötaja panna teist töökohta otsima isegi siis, kui töötasu üle justkui nuriseda ei saa, ent töötaja ei tunne end enam väärtustatuna.
CV-Onlinei turundusjuht Helen Hinno tõdes, et töökoha vahetusele hakatakse mõtlema siis, kui palgast äraelamiseks ei piisa või kui kaua muutumatuna püsinud palk tekitab töötajas tunde, et teda ei hinnata.
Samuti võib lahkumine mõttesse tulla siis, kui ettevõte kuulutab avalikkusele häid majandustulemusi, kuid töötajate palgatõusuks ei leita aastaid raha.
Motiveerida tuleb
Töötajate motiveerimisele peab tööandja Hinno kinnitusel pidevalt mõtlema. Kuidas kedagi veel paremini töötama stimuleerida, sõltub töötaja ametist ja isikust kui lihttöölisele on palk pea ainus tõsiseltvõetav motivaator, siis juhtkonnas ei pruugi mõne tuhande kroonine palgatõus kellelgi eriliselt silmi särama panna.
Seega tuleb Hinno sõnul iga töötaja palk üle vaadata individuaalselt, töötasud jäägu konfidentsiaalseks, ent ettevõtte palgasüsteem olgu avalik ja üheselt mõistetav. «Mida arusaadavam on firma palgasüsteem, seda vähem tekib palkade pärast kadedust ja paksu verd,» osutas ta.
Need ajad on Hinno sõnul möödas, mil firmad kirjutasid igal aastal eelarvesse ühtlase palgatõusu, näiteks et kõigil ettevõtte töötajatel koristajast tippjuhini tõuseb palk tänavu viis protsenti.
Palgatõus viimases hädas
«Palgatõusule kuluv raha pannakse ikka eelarvesse sisse, kuid seda jaotatakse diferentseeritult sõltuvalt inimese tööpanusest, vajadusest teda motiveerida, üldisest palgatasemest selles valdkonnas jne,» selgitas ta.
Hinno märkis, et Eesti tööandja ei kipu palka tõstma ka siis, kui firmal läheb hästi. Pigem tõuseb palk alles siis, kui enam kuidagi ilma selleta ei saa näiteks ähvardavad töötajad ettevõttest lahkuda. «Et uute inimeste leidmine ja väljakoolitamine läheb veel kallimaks, allutakse siis töötajate survele,» rääkis ta.
Ka Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu PARE juhatuse liige, personalijuhtimise konsultant Riina Varts tõdes, et enamasti tõstetakse Eesti ettevõtetes palkasid viimases hädas, kui on oht heast töötajast ilma jääda. Samas märkis ta, et kuna mitmetes valdkondades on tekkinud tööjõupuudus, peavad seal tööandjad maksma, mida küsitakse.
Vartsi kinnitusel võib kaua samal tasemel püsinud palk töötaja firmast ära peletada, eriti olukorras, kui teistel palka tõstetakse ning pole tagasisidet, miks konkreetse inimese töötasu püsib ikka muutumatuna.
CV-Onlinei palgatõusu-küsitlusest selgus, et pea veerandil ehk 24 protsendil vastanuist pole kunagi palka tõstetud. Hinno märkis, et seda ei saa siiski tõlgendada nii, nagu töötaks veerand eestlastest eelmisest sajandist pärit palgaga, sest vastanute hulgas on ka noori, kelle staa veel väike. Samuti ei võta inimesed palgatõusuna seda, kui hakkavad rohkem palka saama teisele tööle siirdudes.
Õiglane palgatõus
Töötaja palka peaks tõstma, kui:
töö sisu muutub või vastutus kasvab
töö muutub keerukamaks
töötaja oskused arenevad
töötaja on omandanud uusi väärtuslikke teadmisi ja kogemusi
ettevõttel läheb hästi
selle ameti esindajad on tööturul väga nõutud
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kui minu tööraamatus on ettevõttes töötamise kohta ilma templita märge, kuna firmal tempel puudus, siis kas mul tekib pensioniaastate arvutamisel probleeme?
Kahjuks näeb sotsiaalministri 7. oktoobri 2004. a määrusega nr 112 kehtestatud Tööraamatu vorm, tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise kord ning tööraamatu hind ette, et nii tööle võtmise kui ka töölepingu lõpetamise kanne tuleb tööraamatus kinnitada allkirja ja pitseriga.
Kuni 8. aprillini 2004 kehtinud tööraamatu täitmise kord ei nõudnud töölepingu sõlmimise kande pitseriga kinnitamist, üksnes töölepingu lõpetamisel tuli pitseriga kinnitada tööandja esindaja allkirja.
Pitsat peab tööandjal ainuüksi tööraamatu tarbeks olemas olema. Tuleks pärida sotsiaalministeeriumi ametnikelt, miks on kehtestatud selline kentsakas tööraamatu mitmekordse pitserdamise nõue.
Pensioniamet peab oma nõudmistes juhinduma õigus-aktidest, sealhulgas sotsiaalministri määrustest. Seega siis peavad töötamisajad olema tööraamatus enne 8. aprilli 2004 kinnitatud ühe, alates 22. oktoobrist 2004 aga kahe pitseriga.
Vahepealsel ajal tehtud kanded pitserit ei vajanud, sest siis ei kehtinud ükski kord, tuli juhinduda ainult töölepinguseadusest, mille järgi tööandja oli kohustatud pidama tööraamatut kõigi põhikohaga töötajate kohta.
Õnneks saab pensioniõiguslikku tööstaai tõendada ka muude dokumentidega peale tööraamatu, eelkõige töölepinguga, millel ei pea pitserit olema. Töölepingud tuleks koduses arhiivis alles hoida.
Olen kuulnud, et lapseootel naisi ei või ka katseajal lahti lasta. Kas see vastab tõele?
Päris täpselt ei vasta. Katseajal võib töölepingu lõpetada mitmel seaduses näidatud alusel. Arvatavasti peab küsija silmas lepingu lõpetamist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Sel alusel võib tööandja raseda töölepingu lõpetada küll, kuid ainult tööinspektori nõusolekul. Ja loomulikult peab tööandja teadma, et naine ootab last.
Kui tööandja pole taotlusega tööinspektsiooni pöördunudki või on töölepingu kõnealusel põhjusel lõpetanud tööinspektori keelust hoolimata, võib lapseootel naine töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja sellest tulenevalt kas tööle ennistamist ja keskmist palka sunnitult puudumise aja eest või hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks on aega üks kuu.
Page 1502 of 1608
