Articles
Merike Lees
Tööandja ei saa "õige suhtumisega" töötajat kõrgema palgaga tunnustada, küll aga saab aastaid lojaalsele töötajale maksta staai eest lisatasu.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam tunnistas, et lojaalsuse ja pühendumise eest kõrgema palga maksmine on keeruline. Pigem peaks ikkagi töötaja tööülesannetes olema sees panustamine, kohusetunne ja pühendumine, mida saaks hinnata.
"Tegemist on küll mitte mõõdetavate, kuid hinnatavate näitajatega ja nende alusel võib palk olla erinev," pakkus Siitam. Kohtupraktikat Eestis selles küsimuses pole, seepärast ei ole teada, mis seisukohale asuks kohus, kui üks töötaja vaidlustaks sellisel alusel palgavahe tegemise.
Siiski võib tööandja motiveerida töötajat enda juures kauem töötama, makstes talle staai eest lisatasu, ütles Siitam.
Samas, kui kaks kõrvuti töökohtadel istuvat töötajat teevad sama tööd, siis peab nende põhipalk olema sama, kinnitas Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaine Thea Rohtla. Tema sõnul on palga personaliseerimiseks võimalus, kui teha seda töö laadist sõltuvalt. Näiteks kui ühe töötaja töö on vastutusrikkam ja võtab rohkem aega, võib talle rohkem palka maksa.
Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve sõnul peab olema töötajatele erineva palga maksmiseks erinev tööleping, kus oleks mõistlik põhjus palgavahe tegemiseks. Põhjendus võib tulla tööülesannetest, kuid kui kahel töötajal on sarnased tööülesanded, siis pole võimalik erinevat palka maksta.
Igal tööandjal on võimalus töötada välja oma organisatsioonipoliitikaga kooskõlas olev lojaalsusprogramm töötaja motiveerimiseks.
"Materiaalsetest vahenditest on kindlustuslepingud ja kindlasti firma aktsiaoptsioonid need, mis panevad töötajat enne lahkumist tõsiselt järele mõtlema," pakkus programmeerimisfirma HireRight juht Kiira Kure.
Kure ei usu, et keegi maksaks kõrgemat tasu pelgalt selle eest, et töötaja on kaua kohapeal istunud. Mõõdetavate tulemuste eest saab maksta tulemustasu, kuid n-ö õige suhtumise eest lisatasu tasu maksta ei saa. "Mõõdetavate tulemustega töös on suhtumise peegelduseks töötulemused ja kvaliteet, mida saab tulemustasuna korvata," märkis Kure.
Estravelis on välja töötatud palgasüsteem, mille alused on kõikidele töötajatele intranetis kirjalikult kättesaadavad, ütles ettevõtte personalidirektor Kati Oja. Estraveli töötajatest u 80% töötab reisikonsultandi ametikohal. Nimetatud ametikohal on neli erinevat nn karjääritee tasandit.
Igal tasandil on vajalikud tingimused: staa, läbitud täiendõpe, müügitulemused ja teadmiste testid on töötajatele avalikustatud. Ka palgaastmed on seotud nimetatud tasanditega. Seega on ulatuslikuma kogemusega spetsialistidel kõrgemad töötasud ning uued töötajad teavad, mis neid ees ootab ja mis tingimustel, ütles Oja.
Oja on arvamusel, et värbamisel on "õige suhtumine" oluline ja kindlasti on see väärt tunnustust. Palkade diferentseerimisel peab ta aga siiski õigeks kasutada mõõdetavaid kriteeriume, sest suhtumist on raske mõõta.
"Palk sõltub siiski vastutuse ulatusest, töö keerukuse astmest, nõutavast kvalifikatsioonist ning situatsioonist palga- ja tööjõuturul," ütles Oja.
Taivo Ruus, advokaadi-büroo Ruus, Koch & Partnerid vandeadvokaat:
** Kuidas pean toimima, et saada töövaidluskomisjoni jutule?
Kui teil on tekkinud tööandjaga vaidlus mõne töösuhteid reguleeriva seaduse, töölepingu tõlgendamise või täitmise üle ja te ei suuda vaidlust omavahel lahendada, võite valida, kas pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kui vaidlus puudutab ebavõrdset kohtlemist, võite pöörduda ka õiguskantsleri poole.
Töövaidluskomisjon ei lahenda vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 50 000 krooni, selliseid nõudeid saab vaidlustada vaid kohtus.
Töövaidluste lahendamist reguleerib individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. Avaldus tuleb esitada töötaja töökohajärgsele komisjonile kirjalikult ja kahes eksemplaris.
Avaldusse tuleb märkida nii teie kui tööandja isiku- või registrikood, elu- ja asukoht ning teadaolevad kontaktandmed. Oma nõudmine tuleb kirja panna selgelt ja ühemõtteliselt, rahalise nõude korral tuleb märkida konkreetne nõudesumma. Nõude aluseks olevaid asjaolusid ehk teile osaks saanud ülekohut tuleb kirjeldada võimalikult täpselt ja selgelt.
Avaldusele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid, mida peate oma nõude põhjendamiseks vajalikuks, ning avaldusest peab nähtuma, millist asjaolu te mingi dokumendiga soovite tõendada. Esitada võib dokumentide koopiad, kuid komisjoni istungile tuleks originaalid kaasa võtta.
Vaidlustades distsiplinaarkaristust, töölepingut või töösuhte lõpetamist, tuleb lisada ka karistamist ja töölepingu lõpetamist tõendavad dokumendid. Kui soovite, et kuulataks ära tunnistajad, peate teatama ka nende andmed. Riigilõivu komisjonile kaebust esitades tasuma ei pea.
Tähtis on esitada kaebus töövaidlusorganisse õigel ajal, nõuete esitamiseks on enamasti ette nähtud neli kuud. Erandina saab töölepingu lõpetamist vaidlustada ühe kuu jooksul ja palga maksmise nõuet kolme aasta jooksul päevast, mil te ülekohtust teada saite või teada saama pidite.
Kui avaldus esitatakse pärast seadusega ettenähtud tähtaja möödumist, asub komisjon seda küll menetlema, ent kui vastaspool nõuab, jätma aegumise tõttu nõude rahuldamata.
Merike Lees
Töökuulutus on võlaõiguslik pakkumine, milles esitatud tingimustest tuleb kinni pidada ka töölepingu sõlmimisel.
Töökuulutuses toodud tingimuste näol on tegemist võlaõigusliku pakkumusega läbirääkimiste alustamiseks. Pakkumisest peab kinni hoidma, muidu on tegu valepakkumisega, rääkis Tartu Ülikooli töö- ja eraõiguse dotsent Gaabriel Tavits.
Kui tööandja kuulutas välja ühed tingimused, aga tegelikult värbas inimesi teistel kriteeriumidel, siis võib tekkida diskrimineerimisvaidlus.
"Pakkumisest taganemine ei ole tulevase tööandja poolt kõige viisakam käitumine," märkis Tavits.
Tavitsi sõnul ei tohi poole töökonkursi pealt tingimusi muuta, siis peab kuulutama välja täiesti uue konkursi.
Väldi diskrimineerimist
Oluline on vältida töökuulutuses diskrimineerivaid nõudeid - vanus, sugu, rahvus. Töökuulutuses peaks olema eelkõige objektiivsed kriteeriumid, mis on seotud konkreetse töö tegemisega.
Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve sõnul tulenevad pikad ja detailsed töökuulutused Euroopa Kohtu lahendist, mis ütleb, et kõike, mida te töötajalt töös nõuate, peate te enne teatama avalikult.
"Keelenõue on põhjendatud siis, kui see on oluline kutsenõue, mis tuleneb kutsetegevuse laadist või iseloomust. Vastasel juhul on tegu ebavõrdse kohtlemisega ja see on keelatud," selgitas Raidve.
Tööandja peab suutma kõiki nõudeid objektiivselt põhjendada. Kui on tõesti vaja naist balletitruppi, siis pole probleem see ka otsesõnu välja öelda. Vaidlus tekib siis, kui nõuded ei ole esitatud mitte tööalastest kriteeriumidest, vaid muudest aspektides lähtuvalt, selgitas Tavits.
"Ma ei mõtle võlaõigusliku pakkumise peale töökuulutust koostades, kuid ma mõtlen tõsiselt kõiki neid asju, mis ma kirja panen," ütles Galvexi personalijuht Moonika Lamp. Galvex toob oma kuulutustes ära ka palganumbri, millest allapoole edasistel kõnelustel ei minda, samuti on laotöötajate kuulutuses vanusepiirang alates 18. eluaastast.
"Palga näitamine tuleb kasuks, see annab inimesele adekvaatsema ettekujutuse tööst," rääkis Lamp. "Vanusepiirangu tingib vahetustega ja öötöö, kus alaealist ei saa rakendada."
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaise Raili Karjase sõnul ei ole Eestis taolisi vaidlusi töökuulutuses lubatu ja töölepingus sätestatu lahknevuse kohta olnud.
Küll aga on olnud vaidlus ebaselgelt sätestatud töölepingu tingimuste üle, mis erinesid konkursitingimustest ja polnud selge, mida tegelikult rakendatakse, selgitas Karjane.
Kokkulepe võib muutuda
"Olukorras, kus töötaja on tööle võetud, ta on kirjutanud alla lepingule, ei saa ta enam nõuda konkursitingimuste järgimist, sest pooled võisid ju hiljem töölepingus teisiti kokku leppida ja tööleping on kahepoolne kokkulepe," rääkis Raili Karjane.
Vaidlus tuleb aga siis, kui töötaja lubatakse enne lepingu sõlmimist tööle. Kui siis pakutakse tööle asunud töötajale lepingut, mille tingimused erinevad töökuulutuses lubatust, tekib vaidlus. "Inimesel on õigus nõuda lubatud tingimuste täitmist," sõnas Karjane.
Euroopa Kohus toetab töötajat
Äripäev
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaise Raili Karjase sõnul annab Euroopa Kohtu lahend õiguse nõuda töölepingusse samu tingimusi, mis olid lubatud töökuulutuses. Seega pole otstarbekas töökuulutuses väga suure suuga lubadusi jagada. Kui kuulutuses on kirjas, et keevitaja saab palka 10 000 krooni, siis tal on õigus seda saada, kuigi pooled võivad töölepingus leppida kokku ka väiksemas summas. Kui aga keevitaja on tööle asunud, on tal õigus nõuda lubatud palka ja mitte nõustuda hiljem muudetud tingimustega, ütles Karjane. Töösuhte tekkimise eelses faasis tekkinud vaidluste korral saab kaevata kohtusse, töövaidluskomisjon lahendab töösuhte vaidlusi.
Helve Toomla
Juba neljandat kuud ei saa väikefirma neli töötajat palka õigel päeval. Eelmisel kuul saime palga kätte töölepingus ette nähtud kuupäevast kümme päeva hiljem. Kas töölisel on mingeid õigusi, kui omanik ei maksa palka õigel ajal?
Tööandja on kohustatud ilma küsimata palgapäeval kogu palga välja maksma. Töötajal, kellele ei ole palka palgapäevaks makstud, on õigus nõuda töö-andjalt palgaseaduse § 35 alusel viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast, see tähendab palgast, millest maksud ja maksed on maha arvatud. Tööandja vastu, kes vabatahtlikult viivist ei maksa, võib vastava nõude esitada töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
Kui tööandja palga maksmisega pikalt või pidevalt hilineb, võib töötaja töölepingu lõpetada töölepingu seaduse § 82 alusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu, teatades sellest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Sel juhul tuleb tööandjal lõpparves muu hulgas maksta hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses.
Töötaja käib tihti Soomes töölähetusel ja talle makstakse lähetuse päevaraha ja tunnitasu. Nüüd soovis töötaja loobuda lähetuse päevarahast, kui temale makstaks suuremat tunnitasu. Ettevõttele ei ole see muidugi kasulik, sest lähetuse päevaraha on ju maksuvaba. Samas aga saame ka töötajast aru, kuna tunnipalk võetakse aluseks vanemahüvitise ja kunagi ka pensioni arvestamisel. Kas seadus lubab välismaal viibivale töötajale päevaraha mitte maksta? Kui töölepingus oleks töö tegemise kohaks märgitud Tallinna asemel Helsingi, kas sellisel juhul tekib oht, et töötaja peaks hoopis maksma oma tulumaksu ja sotsiaalmaksu Soomes?
Töölähetuse päevaraha ei saa liita palgale, see ei ole palgaseaduse mõttes palk. Palgaseaduse järgi säilitatakse töölähetusse saadetud töötajale töökoht, tagatakse keskmine palk ja hüvitatakse sõidu-, majutus- ja muud kulud ning makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Seega tuleb need kõik eraldi maksta.
Kui töölepingus lepitakse kokku, et töötamise kohaks on Helsingi, siis enam töölähetusega tegemist ei ole ja päevaraha maksma ei pea, kuid sel juhul tuleb arvestada töölepingu seaduse § 26 lõiget 3, mis ütleb, et üle ühe kuu välisriigis töötamise korral peab töölepingus olema näidatud välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused ning välisriiki tööle suundumise ja tagasipöördumise tingimused, sh kindlasti sõidukulud.
Maksude ja kindlustuse küsimustega soovitan pöörduda vastava ala asjatundjate poole.
Heli Raidve
jurist
Kui täpselt peab lapsevanem olema informeeritud tingimustest, millel tema laps tööle asub?
Lapsevanem peab teadma kõiki tingimusi, millel laps tööle asub. Nõusolek peaks olema töölepingu peal - et pärast ei oleks alkoholipudelite põhjade tühjaks joomist või sigarite testimist - vanem ei tea ju, milleks last rakendatakse. Seepärast ei piisa lihtsalt paberist, kus on kirjas "olen nõus".
Katseaega alaealisel ei ole. Seega ei ole ka töölepingu lõpetamine ebarahuldavate tulemuste tõttu võimalik. Valdaval enamikul juhtudest peab alaealisega sõlmitud lepingu lõpetamiseks olema tööinspektori nõusolek. See võtab aga aega, arvestama peab kolme kuuga.
Kõige parem on teha alaealisega tähtajaline leping. Seda saab hiljem pikendada. Kui tehakse tähtajaline leping, siis tuleks võtta ka lapsevanema nõusolek, et ta on nõus edasiste pikendamistega kuni 1. septembrini, et ei peaks minema jälle lapsevanema luba küsima.
Page 1518 of 1608
