Articles
Esimesest juulist jõustus terve hulk maksukorralduse seaduse (MKS) muudatusi. Nendest, mis ettevõtjaid kõige rohkem puudutab võib nimetada mitteresidendist tööandja registreerimise kohustuslikkust, enammakse avalikustamist ja e-kontrolli.
Registreerimiskohustus on nüüd ka mitteresidendist tööandjal ning seltsingul, ühisusel või muul juriidilise isiku staatust mitteomaval isikute ühendusel kümne tööpäeva jooksul maksukohustuse tekkimisest Eestis. Enne seaduse muudatust oli mitteresidendist tööandja registreerimine vabatahtlik ning seltsingu, ühisuse ja muu juriidilise isiku staatust mitteomaval isikute ühenduse registreerimise regulatsioon puudus üldse. Mitteresidendist tööandja registreerimiseks esitatavad andmed on samaks jäänud (MKS § 22 lg 1). Samas sätestatakse, et mitteresidendist tööandjana registreerimise õigus on ka enne maksukohustuse tekkimist.
Seoses MKS § 27 muutmisega ei avalikusta maksuhaldur enam maksude enammakseid ning vaide puhul on lubatud avalikustada ainult vaideotsuse resolutiivosa.
Kuna maksuhalduri 2005. aasta üks prioriteetidest on e-kontroll siis muudeti ka maksukorralduse seadust selles suunas. Juhul kui maksumaksja peab raamatupidamist elektroonselt, on ta kohustatud maksuhalduri nõudmisel andmed edastama elektroonselt. Dokumendid peavad olema loetavad või võimalik teisendada loetavasse vormi seitsme aasta jooksul. Samuti on seadusemuudatuse kohaselt maksukohustuslasel kohustus tutvustada revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seotud infosüsteeme.
Lisaks on tehtud muudatusi dokumentide kättetoimetamise, revidendi taandamise, rahvusvahalise infovahetuse, pangakonto arestimise jms osas.
IMG Konsultant AS
Rävala pst 5
10143 Tallinn
Tel 646 2050
Faks 646 1153
www.img.ee
Loe veel Maksu- ja Tolliametist
Siiri Shneider, vandeadvokaat
Kuidas tuleb tööandjale teatada puhkuse ajal haigestumisest? Kui kiiresti sellest tuleb teatada ehk kas seda võib teha ka pärast puhkust tööle naastes ja siis lisapuhkust taotledes?
Seadus ei reguleeri, mis ajal töötaja peab tööandjale teatama puhkuse ajal haigestumisest.
Töölepingu seadus kohustab lepingupooli olema teineteise suhtes viisakas ja võlaõigusseaduse kohaselt peavad pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõtete kohaselt.
Nendest põhimõtetest lähtuvalt teatab viisakas ning endast ja teistest lugupidav töötaja puhkuse ajal haigestumisest tööandjale kohe, et tööandja saaks aegsasti organiseerida töö tegemise nendel päevadel, mille võrra töötaja puhkus pikeneb.
Seega kuna seadus ei ütle, millal peaks teatama, siis sõltub kõik läbirääkimistest tööandjaga.
Allikas: Äripäev
Siiri Shneider, vandeadvokaat
Kas töötajal on õigus nõuda puhkust ühes osas või saab tööandja kehtestada puhkusele piiraega ja lasta töötajatel puhata näiteks kahe nädala kaupa?
Töötajal on õigus nõuda ja tööandja on sel juhul kohustatud andma puhkuse ühes osas. See aga ei tähenda seda, et osade kaupa puhkust ei saaks.
Osade kaupa võib puhkust anda ainult poolte kokkuleppel. Töötaja õigus saada puhkust ühes osas kehtib ka puhkuste ajakava koostamisel.
Juhul kui tööandja on koostanud ilma töötajatega kooskõlastamata puhkuste ajakava, mille kohaselt töötaja puhkused on jagatud osadeks, siis selline tööandja tegevus on ebaseaduslik.
Tööandja peab töötajate puhkuste ajakava koostama jaanuarikuus. Kui tööandja puhkuse ajakava töötajale jaanuarikuu jooksul teatavaks ei tee, saab töötaja võtta puhkust temale sobival ajal, teatades sellest kaks nädalat ette.
Allikas: Äripäev
PM Online
Ametiühingute Keskliit (EAKL) kavatseb suurendada alampalga läbirääkimistel tööandjatele esitatud taotlust, teatas EAKLi esimees Harri Taliga.
«3100 krooni pole täna enam piisav number järgmise aasta läbirääkimisteks, kuna riigi keskmine brutopalk kasvas mullu prognoositust tunduvalt kiiremini,» ütles ametiühingujuht.
«Lähtume oma kalkulatsioonis valemist, mille ametiühingud ja tööandjate keskliit 2001. aasta augustis kokku leppisid. Kui kiirema palga- ja majanduskasvu tõttu muutuvad valemis kasutatavad algandmed, peab mõistagi suurenema ka järgmise aasta alamapalga number,» lisas Taliga.
«Teine tähtis põhjus alampalga kiiremaks tõusuks on see, et Eesti majandusseis on parem kui kunagi varem. Kuna majandusedu on lahutamatu tööpanusest, peavad kõik töötajad kindlasti saama maitsta ka selle vilju,» märkis ta.
«Kõrgem palk motiveerib inimesi rohkem ning millal siis veel palka tõsta, kui mitte headel aegadel,» sõnas Taliga.
EAKL täpsustab oma uue nõude 2006. aasta alampalga läbirääkimisteks tööandjate keskliiduga pärast seda, kui rahandusministeerium avaldab augusti algul oma suvise majandusprognoosi.
Helve Toomla, ametiühingute jurist
Töötaja on lapsehoolduspuhkusel ja soovib minna sel ajal tööle teise ettevõttesse. Kas säilib tema õigus tulla tagasi vanale töökohale, kui laps saab kolmeaastaseks?
Õigus tagasi tulla jääb alles. Lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja tööleping ajutiselt peatunud. Töölepingu peatumine ei tähenda lepingu lõppemist. Pärast lapsehoolduspuhkust tuleb töötajal taas tööle asuda ja töö-andjal ta tööga kindlustada jne.
Töötaja võib töölepingu alusel töötada mitme tööandja juures. Piiriks on ainult tööaeg, mis ei või üldjuhul olla kokku pikem kui 40 tundi nädalas. Seega võib töötaja lapsehoolduspuhkuse ajal teise tööandja juures töötada, säilitades samal ajal õiguse oma vanale töökohale. Kuid selle lõppedes tuleb otsustada, kas jääda uuele töökohale või naasta endisele. Täistööajaga mõlema tööandja juures jätkata ei saa.
Allikas: Eesti Päevaleht Online
Page 1545 of 1608
