Articles
Juhtkiri
Ametiühingud on võtnud endale ülesande tõsta alampalk 2008. aasta 1. jaanuariks 41 protsendini riigi keskmisest palgast. Järjekordne samm selles suunas on alampalga tõstmine uuest aastast 2160 kroonini kuus.
Töötasu alammäära administratiivne kehtestamine ei ole õige üleriigiline alampalk ei arvesta tööturu regionaalseid erinevusi ning alampalga pideval tõstmisel lähtutakse meelevaldse protsendi tagaajamisest , mistõttu tuleb Äripäeva meelest Eestis alampalgast loobuda.
Hoolimata väiksusest on Eesti eri piirkondade vahel kaunis suured erinevused. Mis sobib Tallinnasse, ei pruugi sobida maapiirkondadesse. Ei saa välistada, et mõne maaettevõtja jaoks on ka alampalga maksmine üle jõu käiv, kuna tulude-kulude vahe ei vea kuidagi välja. Samas võib piirkonnas olla tööjõudu, kes on nõus töötama ka madalama palga eest kui kehtestatud alampalk. Miks mitte neile seda lubada?
Seadus aga, kui sellest näpuga järge ajada, niisugust asja ei võimalda, sellega kannatab tööturu paindlikkus. Näiteks tulla vähema raha eest suveperioodiks tallu sulaseks, saada söök ja elamine, mis ka maksab, ja tasuks võib-olla osa põllumajandussaadustest. Kui aga alampalk jõudsas tempos kasvab, saab (ametlik) tööpuudus maapiirkondades ainult suureneda.
Alampalga tõstmise ebaotstarbekusele viitab teinegi asjaolu nn neljakuisel katseajal tuleb samuti vähemalt alampalka maksta. Paljud töötajad ei pea üle katseaja vastu, mille järel tuleb ettevõtjal otsida uus töötaja, kellega ei pruugi minna paremini.
Niisugusel juhtumil on alampalga tõstmine ettevõtjale põhjendamatu lisakulu. Madalama alampalga korral saaks rohkem maksta neile, kes oma tööd südamega teevad. Samas tagaks alampalk võrdlemisi hõlpsad neljakuulised äraelamisperioodid luhvtivendadele.
Alampalga tõstmise kasuks räägiks justkui ümbrikupalga osa vähenemine põhimõttel, et on tegelik palk, millest on ametlikult vormistatud vaid alampalga osa, ja ülejäänu läheb ümbrikku. Kui alampalk tõuseks, jääks ümbrikupalgale väiksem osa. Tõenäoliselt osa tööandjate-töövõtjate puhul nii lähebki. Sellise suhtumisega me aga legaliseeriksime maksupettuse: katsu suurenevalt alampalgalt maksud ära maksta, muus osas võid toimida oma äranägemise järgi.
Ent võib juhtuda ka nii, et suurem alampalk sunnib kogu palga mustalt peo peale maksma. Seega ei saa kontrolli mingil juhul lõdvendada ja ka poolpettureid tuleb ühtmoodi puistata.
Küsimuse tekitab, miks peab alampalk tõusma just 41 protsendini keskmisest palgast. Teada on, et kaks kolmandikku kuni kolm neljandikku töötajaist saavad väiksemat palka kui keskmine. See tuleneb mõne sektori ülipalkadest, silma paistavad tipp-poliitikute ja -ametnike palgad. Seega on ametiühingute nõudmine sisult suurem, kui võib protsentuaalselt paista.
Õige on lähtuda põhimõttest, et palgakasvuga peab kaasnema ka tootlikkuse kasv, alampalga puhul see täidetud pole.
Valitsusse jõudis eile sotsiaalmaksu reformikava esimene dokument, mille eesmärk on jagada sotsiaalmaks töötaja ja tööandja vahel.
Ma ei usu, et täna-homme midagi muutub, ütles Tööandjate Keskliidu esindaja Tarmo Kriis Eesti Päevalehele. Vähemalt mitte selle valitsuse ajal, kuna koalitsioonileppest on maksuküsimused välja viidud.
Kuna reformi eeldus on, et keegi kolmest osapoolest, töötaja, tööandja ega riik ei kaotaks, ehk dokumendis on mängitud nn nullsummamängu, siis reaalset mõju lähemas tulevikus selline reform Eesti maksupoliitikas ei oma. Küll on sellel väga tugev ideoloogiline eesmärk, selgitas Kriis.
Praegu ei tunneta töötaja, mida tähendab sotsiaalkindlustus või ravikindlustus. Neid tööandja tehtavaid makseid võetakse kui maksu, mis kuhugi kaob, mis ei ole palga osa. Tulevikus, kui osa või kõik sotsiaalkindlustusest jääb töötaja kanda, hakkab sellel rahal olema ka oma tähendus töötajale endale. Eriti tähtsaks muutub see siis, kui tulevikus võib näiteks töötaja seeläbi vähendada oma sotsiaalkindlustuse makset, või kasutada osa oma ravikindlustusest näiteks hambaraviks.
Eesti Tööandjate Keskliidu initsiatiivil koostatud dokument annab sotsiaalmaksu reformimisel maksu maksmiseks neli alternatiivi.
Kõige radikaalsem on võimalus, et sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse maksed saavad töötaja maksukohustuseks, mis tooks kaasa ka brutopalga tõusu 33%.
Teise võimalusena maksab tööandja pensionikindlustuse ja töötaja ravikindlustuse osa. Kolmanda võimalusena jaotuks sotsiaalmaks töötaja ja tööandja vahel pooleks.
Ka nende võimaluste puhul tõuseks vastavalt ametiühingute, Tööandjate Keskliidu ja valitsuse võimaliku kokkuleppe alusel vastavalt ka kõigi töötajate brutopalk.
Neljas võimalus on kehtiv, kus sotsiaalmaksu jääb maksma tööandja.
Lähenevast aasta lõpust annavad traditsiooniliselt märku maksuseaduste muudatusettepanekud. Mõnda aega tagasi (vt maksu-uudis- raamatupidaja.ee-17.09.02) üllatas Rahandusminister sõiduauto erisoodustuse hinna tõstmisega. Eile kiitis Vabariigi Valitsus heaks Rahandusministeeriumi poolt ette valmistatud mahuka palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, töötuskindlustusseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lisaks sellele on oodata ka käibemaksuseaduse muutmise eelnõud. Ühest küljest on see paratamatu Eesti maksusüsteemi arengu seisukohalt, teisest küljest otsitakse võimalusi riigi maksubaasi suurendamiseks.
Tulumaksuseaduse muudatused võiks jagada nelja suurde rühma:
* füüsilise isiku tulude deklareerimise lihtsustamine (eeltäidetud deklaratsiooni seadustamine, teatud mahaarvamiste tõendamisest vabastamine)
* tööandja bürokraatlike kohustuste vähendamine (tööandja ja Haigekassa peavad esitama tõendi (vorm TSM) isikule makstud tasude kohta ainult isiku soovil)
* redaktsioonilised muudatused (võlaõigusseadusest, kirikute ja koguduste seadusest, töö- ja puhkeaja seadusest tulenevad)
* muudatused ja täiendused seaduse paremaks mõistmiseks ja täpsemaks kohaldamiseks (kindlustuse ja kogumispensioni väljamaksete maksustamise osa, FIE erikonto, maksuvaba tulu ja elatise arvestamine tulumaksu kinnipidamisel).
Sotsiaalmaksuseaduses tehakse tänuväärne muudatus: kui makstakse tasu mitteresidendist töötajale ning töölepingujärgne töökoht on välisriigis, siis ei maksustata seda tasu sotsiaalmaksuga.
Vastavalt sellel, kuidas eelnõu menetlus edasi liigub, püüame informeerida täpsemalt oodatavatest muudatustest.
Ranno Tingas
Tutvu ka ettevõttesisese maksukoolituste võimalusega IMG koduleheküljel. Aktuaalsed koolitused: maksukorralduse seadus, võlaõiguse ülevaade raamatupidajatele, maksuseaduste muudatused 2002/2003
Riigikogu täiendas täna töötuskindlustuse seadust ühegi vastuhääleta nii, et töötavad pensionärid vabanevad alates 1. novembrist töötuskindlustusmakse tasumisest.
Sama muudatusega on töötuskindlustusmaksest vabastatud ka need töövõtjad, kel oli tänavu 1.jaanuaril jäänud pensionini vähem kui 12 kuud.
Seaduse muutmise vajaduse tõstatas septembris õiguskantsler Allar Jõks, kes juhtis tähelepanu tõsiasjale, et 1. jaanuaril jõustunud seaduse kohaselt tasuvad töötavad pensionärid küll töötuskindlustusmakset, kuid neil pole võimalust saada töötuskindlustushüvitist. Jõksi hinnangul kohtles seadus töötavaid pensionäre võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt, kuid mõistlikku põhjendust sellele polnud.
Teiseks maksid töötavad pensionärid töötuskindlustusmaksete näol sisuliselt maksu, kuid maksu saab kehtestada vaid maksu-, mitte lihtseadusega.
Tänavuste andmete põhjal tasub töötuskindlustusmakset 44.864 vanaduspensionieas inimest keskmise töötasuga 4388 krooni kuus. Seega vähendab seadusemuudatus laekumisi töötuskindlustushüvitiste sihtfondi umbes 23,5 miljoni krooni võrra aastas.
1. juulil 2002 jõustusid kogumispensionide seaduse sätted, millega sai praktilise aluse kohustuslik kogumispension ehk pensionikindlustuse teine sammas (esimeseks sambaks peetakse riiklikku pensioni ning kolmas sammas on vabatahtlik täiendav kogumispension).
Liitumine kohustusliku kogumispensioniga võimaldab inimesel kindlustada oma tulevikku täiendava sissetulekuga, lisaks riigi poolt garanteeritud pensionile. Seega sõltub iga inimese pensioni suurus tema enda poolt aktiivse tööelu jooksul pensionifondi tehtud investeeringutest. Toetades maksumaksjat investeerimisel tulevikku lisab riik kaks korda sama palju maksumaksja eest tasutava sotsiaalmaksu arvelt.
Kohustusliku kogumispensioni makse arvatakse maksustatavast tulust maha enne tulumaksu kinnipidamist, seeläbi väheneb füüsilise isiku poolt makstav tulumaks.
VALEM 2+4
Sissemakseid kogumispensioni fondi tehakse süsteemiga liitunud (ehk kohustatud) isikute töötasudelt kinnipidamise teel. Tööandja peab töötajale arvestatud brutopalgast kinni kogumispensioni makse, määraga 2%, ja kannab selle maksuameti pangakontole. Riik lisab laekunud summale 4% töötaja eest makstava sotsiaalmaksu arvelt. Siit tuleneb ka kogumispensioni valem 2 + 4.
Kuna sotsiaalmaksust (määraga 33%) laekunud summadest eraldatakse pensionikindlustuseks 20% ja ravikindlustuseks 13%, siis kohustusliku kogumispensioniga liitumisel töötaja riikliku pensionikindlustuse osak väheneb 20-lt protsendilt 16-le.
LIITUMINE
Pensionisüsteemi teise sambaga liitumine on kohustuslik 1983. aastal ja hiljem sündinud isikutele alates nende 18-aastaseks saamisest. Enne 1983. aastat sündinud isikutele on liitumine vabatahtlik - neil on võimalus valida, kas saada suurem riikliku pensionikindlustuse osak või investeerida pensionifondi.
Isikul, kes esitab liitumisavalduse kuni jooksva aasta 1. novembrini, tekib makse tasumise kohustus järgneva aasta 1.jaanuarist.
Näiteks 2002. aasta l. novembrini (v.a) liitumisavalduse esitanud isiku eest hakkab tööandja makset kinni pidama 1. jaanuarist 2003.
Aastatel 1942-1956 sündinud isikutel on viimane kohustusliku kogumispensioniga liitumise tähtaeg 31. oktoober 2002.
Kohustusliku kogumispensioniga liitudes võtab isik endale siduva kohustuse - kui liitumisavaldus on esitatud, ei saa kogumispensioni süsteemist enam loobuda.
KUIDAS LIITUDA
Teise pensionisambaga liitumise avaldusi saab esitada pangakontorites (Eesti väärtpaberikeskuse (EVK) kontohaldurite juures) või Internetis internetipankades ning Pensionikeskuses (www.pensionikeskus.ee).
Liitumisest tuleb (soovitavalt kirjalikult) teavitada oma tööandjat, et kogumispensioni makse saaks tasutud õigeaegselt ja korrektselt
KUIDAS JÕUAB MAKSE PENSIONIFONDI
Tööandja peab töötajale makstavast brutopalgast kinni kogumispensioni makse 2%, kannab selle igakuiselt väljamakse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks maksuameti pangakontole koos teiste maksude (tulumaks, sotsiaalmaks) ning töötuskindlustusmaksega ja deklareerib makse deklaratsioonil TSD.
Maksuamet kannab laekunud kogumispensioni makse ning lisaks arvestatud riigipoolse osa (4% töötaja eest makstava sotsiaalmaksu arvelt) 15 tööpäeva jooksul EVK pangakontole. EVK suunab raha isiku poolt valitud pensionifondi.
Kui deklareerimisel on tekkinud vead, võtab maksuamet tööandjaga ühendust. Maksuametil ei ole õigust makset üle kanda enne vigade parandamist tööandja poolt.
KUIDAS MUUTUB PALGA- JA MAKSUARVESTUS
Liitumisel kogumispensioni süsteemiga muutub isiku palga ja maksude arvestus. Allpool on toodud näide arvestusest kümnetuhandese brutopalgaga töötaja puhul (kinnipeetud summad on miinusmärgiga).
Brutotasu 10 000Töötuskindlustusmakse(1%) -100
Kogumispensioni makse(2%) -200
Maksuvaba tulu -1 000
Maksustatav tulu 8 700
Tulumaks 26% -2 262
Netotasu (kätte) 7 438
Sama brutopalka saava, kuid kogumispensioniga mitteliitunud töötaja netotasu oleks 7 568 krooni (vahe 148 krooni). Seega, makstes kogumispensioni arvele 200 krooni, väheneb maksumaksja jooksev sissetulek ainult 148 krooni võrra.
o Kui kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikul sissetulekud puuduvad (töökoha kaotamise, lapsehoolduspuhkusele jäämise, välismaal töötamise vm tõttu), ei pea sel ajal makseid tasuma (erinevalt enamusest vabatahtliku kindlustuse liikidest). Kohustusliku kogumispensioni makset tasutakse ainult siis, kui liitunud isikule tehakse sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid (palk ja muud tasud).
o Kogumispensioni makset ei peeta kinni siis, kui isik on registreeritud FIE-na ning tema ainsaks tuluks on tulu ettevõtlusest. FIE-l on võimalus teha sissemakseid täiendava kogumispensioni arvele ja loomulikult on tal õigus ka riiklikule pensionile.
Täiendavat informatsiooni kogumispensioni kohta saab Internetist http://www.pensionikeskus.ee või Maksuameti kohalikest asutustest.
Page 1600 of 1608
