lisapuhkus tervistkahjustavate tööde puhul

kas töölepingus on kohustuslik näidata lisapuhkuse päevade arv, kui on tegemist tervistkahjustavate töödega? kohalik tööinspektsioon väidab, et lisapuhkuse päevade arvu ei pea näitama töölepingus, et kohustus lisapuhkust anda tuleneb seadusest. mis on sellisel juhul raamatupidamises puhkusepäevade arvutamise aluseks? nt. töölepingus on 28 kal.p.puhkust, aga tervistkahjustava töö eest peaks veel saama 7 päeva. kas kellelgi on samalaadseid probleeme.

Mina ei kujuta hästi ette,et tööinspektsioon selliselt vastas. Töötajal peab puhkus olema töölepingus raudselt must valgel kirjas, ei mingit hinnaalandust.
Puhkus on üks kohustuslik töölepingu tingimus.
Lepingus on ju ametikoht märgitud ja kui see kuulub tervistkahjustavate hulka näit.keevitaja peab lepingus märgitud puhkusepäevad ametikohaga kokku minema. Nii et puhkus kirja nii nagu ettenähtud.

Kui vanasti anti lisapuhkepäevi tulenevalt vaid ametist, siis nüüd antakse sõltuvalt töökoha ohuteguritest. Kui nt.keevitaja töötsoonis on korralik ventilatsioon ja labor kinnitab et õhk keevitaja nina all on puhas, ei pea puhkusepäevi andma kui ka muud tingimused vastavad normidele.

Ma ei tea kas on mul midagi kahesilma vahele jäänud,aga võtsin meelega näiteks keevitaja,sest keevitaja ametikoht on minu meelest ikka siiani tervistkahjustav,kuulub ka
nende ametite hulka kes saavad sooduspensioni. Ehitusel töötavad keevitajad ka õues,kas kusagil on must-valgel lugeda just nimelt keevitajate kohta,palun vihjet.

mind huvitab ka see tervistkahjustava töö eest antav puhkus.ise leidsin sellise määruse-Vabariigi Valitsuse 18.dets.2001.amäärus nr 406-Allmaatööde,tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust ja lisapukuse kestus.