Töövaidluskomisjoni otsus

Tere,

Käisin suvel tööl ja tööandjal jäi 1 kuu palk mulle mskamata. Asi läks töövaidluskomisjoni, kus tööandja valesid õnneks ei usutud ja otsustati mulle välja mõista saamata raha, veel on lisatud, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele. Siit ka mõned küsimused:

Mina sain otsuse kätte 11. jaanuaril 2008.a eeldan, et ka tööandja sai umbes samal ajal. Tänase päeva seisuga pole mingit raha kuskilt liikunud. Kui kaua on õigus tal maksmisega viivitada? Kas on võimalus, et ta lihtsalt keeldub maksmast (ütleb et ta pole otsust näinud vms)? Millised on minu võimalused raha kätte saada?

Maksmisega viivitada polegi tal mitte mingit õigust. Küll aga on otsuse jõustumisest kuni 30-ne päeva jooksul mõlemil poolel õigus asi edasi kaevata. Ise enam-vähem samas seisus ja ootan ka siin huviga teadjamate vastuseid, et mis siis edasi.

Hea on näha kaasvõitlejaid!

Ühesõnaga 11. veebruaril peab mul kindlasti raha käes olema jah? Kui ta selleks ajaks maksnud ei ole siis kas on minu asi ta kohtusse kaevata, et oma raha saada või on töövaidluskomisjoni otsus piisav selleks, et temalt see raha kuidagi kinni pidada vms?

Äkki mõni õigusalal targem inimene võtab ka sõna?

ette tänades

Tundub, et mulgi see jama tulekul. Vastake palun, kas on kellegil ka paremini läinud, et ikka saadakse rahad kätte. Kellel läinud lugu kohtuni ja kuidas lõppenud, mul kisub sinnakanti.

Tere.
Mind lasti aasta tagasi lahti raseduse ja haiguslehe ajal.Tööandja leidis et ma ei sobi sellele kohale ja tegi vallandamise.
Läksin töövaidlusesse ja muidugi võitsin ning sain oma rahad täpselt viimasel päeval kätte.
Kuna kohtus oleks ta lolliks läinud...

Teie kes võitlete ja isegi kui tööandja kaebab edasi siis minge lõpuni välja ja võidelge enda eest....
sest tänapäev täis imelikke tööandjaid...

Edu!!!

Aga kui tööandja lihtsalt ei maksa, kontakti temaga saada pole võimalik ja võib-olla on hoopis välismaale põgenenud? Kui ma ta kohtusse kaeban tuuakse ta tagasi või?

Olen tööandjatega töövaidluskomisjonis käinud 3 korda... Raha saamine oleneb mitmest asjaolust. Esiteks kas 30 päeva on möödunud ja tööv.komisjoni otsus jõustunud? Kui on, siis saad esitada otsuse kohtutäiturile, kes nõuab lisaks oma tasud tööandjalt sisse. Kui ei maksta, siis saab arestida arve ja võtta lihtsalt raha maha. Kohtutäiturite bürood on igas linnas olemas.
Teine lugu on siis kui tööandja on kadunud. Siis pole ta arvatavasti otsust kätte ka saanud. Aga edasikaebamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse KÄTTE SAAMISEST. Ja kui pole kätte saanud, siis ei saa otsust jõustunuks lugeda, mistõttu kohtutäitur seda ka täitmisele ei vöta.
Mina olen 2-lt tööandjalt ilusti kõik kätte saanud aga viimane lõpetas tegevuse, vara pole, konto nullis - ja jääbki paarkümmend tuhat saamata. Kusjuures tõepoolest ei olegi midagi teha...

Mirjam, kuidas sel tööandjal midagi pole? kui tal mingi tegevus oli, siis vast ikka oli tal ka mingi kinnistu või hoone või miskit muud, nn ametiautod, no ma ei tea, midagi veel...kas tal tegelikkuses ka midagi ei ole või kõik siis naise nimel?
vihale ajab, et terve eestimaa on niisuguseid sitapeadest(vabandust) tööandjaid täis. ja kaovad lihtsalt kusagile ära, kohtutäiturid ja muud tegelased ei viitsigi neid taga ajada, kuigi nad on kõik siinsamas eestimaal ning kannatajaks ikka töölised. KAUA NIISUGUSED SEADUSED MEIL OMETI KEHTIVAD?

Kaua tõesti selline tööinimeste rahakotist kasu lõikamine kestab? Töötukassa võiks kompenseerida sellistel puhkuse , kui firma omanikul ega seotud isikutel pole tõesti mingit vara, kompenseerda siiski inimesele saamata palga. Ei usu et Riik om raha otsimma ei hakka!

See kõige alatum tööandja tekitas aja jooksul vaikselt pankroti, kuid summad ei olnud nii suured, et keegi oleks kohtusse pankrotiavaldust andnud. Ruumid olid renditud, olulist vara ei olnud ja lõpuks viidi lihtsalt toad tühjaks. Asi susises vaikselt niikaua kuni ühel ilusal päeval pandi lihtsalt uksed kinni. Nõudeded on täituri käes hunnikus - kusagilt midagi võtta ei ole. Maksuamet nende seas (ja vastati, et kui raha ei laeku, siis kantakse lihtsalt maha). Tegemist teatud ringkondades suht teada-tuntud inimesega aga ei teda ega teisi häiri põrmugi asjaolu, et ta on sadu tuhandeid võlgu. Irvitab selle peale.