tööandja väidab,et pole rahasid et palka maksta.

Mida ette võtta kui ülemus seda väidab,et firmal pole rahasid, et palka maksta.Palga maksmise jama käib juba pikemat aega.

Sul on üks võimalus lõpetada tööleping prgh 82 alusel sest tööandja on rikkunud töölepingus kokkulepitut. Teine võimalus on minna töövaidluskomisjoni ja nõuda saamata palk pluss viivised sisse.

sellega seoses küsimus.Kui lõpetada leping paragrahv 82 alusel millega lasub siis tööandjal kohustus maksta kahe kuu kompensatsioon pluss maksmata palk.Kui aga tööandjal pole sellist raha -- mis siis. Kohtusse? Kui kuulutab pankroti ja varasi ka pole -- mis siis? Kas siis maksab töötajale tasud töötukassa? Tänan.

TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
HÜVITISED TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL

§ 19. Tööandja maksejõuetus

Käesoleva seaduse mõttes on tööandja maksejõuetu, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses või kui teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis on kohus või muu pädev organ tunnistanud tööandja maksejõuetuks Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 160 30.06.2000, lk 1–18) tähenduses (edaspidi maksejõuetuks tunnistamine).

§ 20. Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral

(1) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk;
2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud hüvitused.

(2) Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale, kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni kolm töötaja brutokuupalka, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni kaks töötaja keskmist brutokuupalka, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

§ 21. Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral

(1) Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (edaspidi haldur) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on:
1) tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri jõustunud kohtuotsusest pankroti väljakuulutamise kohta;
2) tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata;
3) tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt, koos selle notariaalselt või vandetõlgi poolt kinnitatud tõlkega eesti keelde.

(3) Hüvitise avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega.

§ 22. Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine

(1) Töötukassa vaatab halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

(2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult.

(3) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse haldurile posti teel viie päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(4) Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötaja pangakontole või posti teel hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.

(5) Hüvitis makstakse töötaja pangakontole või posti teel maksja kulul. Hüvitise maksmine välisriigis asuvasse panka töötaja kontole toimub saaja kulul, kui välisleping ei sätesta teisiti.

Mina soovitan Kaial TVK-sse minna, kui see olukord juba pikemat aega kestab.
Ei ole mõtet tasuta tööd teha, kui sa seda just ei naudi.
Olen neid olukordi kohanud sadu, kus tööandja ei maksa mitu kuud palka... ta ei maksagi seda. Heal juhul, kui ettevõe veel tegutseb, saad TVK kaudu oma palgaraha kätte. Kui pankrotti läheb, siis ootad veel... võib juhtuda et paar aastat. Siis maksab Töötukassa, aga alles pärast pankroti väljakuulutamist ja kui pankrotihaldur on avalduse Töötuskindustusametile esitanud.