töövõtuleping ja miinimumtasu

Tere

Kas keegi teab, kas töövõtulepinguga on ka mingi miinimumtasu kuus ette nähtud? Viited seadusele oleks ka teretulnud:)

Suured tänud,
Mari

Ei, miinimumtasu ei ole. Pooled lepivad töö eest makstava tasu omavahel kokku. Näiteks meil tõlgivad üliõpilased inglisekeelset teksti ja mõnikord on summa isegi 30-40 krooni.
Viited töövõtulepingu kohta leiad Võlaõigusseadusest.

Mari, miks teil tekkis selline küsimus?
Kas olete töö tellija pool või töövõtja pool?
Töövõtuleping on hoopis midagi muud kui tööleping ja seda tuleb väga rangelt eristada.

Tere, Imelik

Olen töö tellija pool. Mingi summa oli enne 700 kr kuus, aga selle aasta algusest 1400 kr kuus. Kas see ongi miinimumtasu?

Aitäh

Ei ole töövõtulepinguga mingit miinimum kuutasu seadusega määratud see saab olla ainult lepingust tulenevalt.

Mõtled töövõtja ravikindlustust!

Kui töövõtuleping on sõlmitud pikemaks ajaks kui 3 kuud siis tuleb töövõtja ka haigekassas arvele võtta(siis kui leping sõlmitud) ja kui töövõtjal see teie töö ainus tulu allikas siis arvatavasti maksate ka iga kuu mingit tasu ja töövõtja on ka ehk avalduse kirjutanud maksuvaba tulu arvestamiseks.
Sellisel juhul jah peaks iga kuu eest vähemalt 1400.- kroonilt sm maksma, et kindlustada töövõtjale kehtiv ravikindlustus.

VÕLAÕIGUSLIKU LEPINGU ALUSEL TÖÖ- VÕI TEENUSTASUSID SAAVAD ISIKUD, KES POLE FIEd
www.haigekassa.ee/tooandjale/edastamine/rvk/#2

panen veel copy, et te ühel päeval ei ehmuks kui häda käes, sest töövõtulepingu sõlmimiseks on omad reeglid mida ei tohi sõlmida töölepingulise töö suhtega.

JURIST SELGITAB: Tööleping ja töövõtuleping on kaks eri asja
Helve Toomla, ametiühingute jurist

Tööseadused kehtivad vaid töötegijale, kel taskus tööleping. Kuid töötegemise aluseks võib olla ka töövõtuleping või käsundusleping. Kõigi sisu on erinev.

Tööd teha ja selle eest tasu saada võib mitut liiki lepingu alusel. Neist ainult üht – töölepingut – reguleerivad tööseadused. Teiste lepinguliikide puhul tööseadustest (töölepingu-, palga-, puhkuse-, töö- ja puhkeaja seadusest) abi pole.

Kõige rohkem sõlmitakse töölepingute kõrval töövõtu- ja käsunduslepinguid, mille kord on sätestatud võlaõigusseaduses. Inimene, kes on sõlminud töö-võtu- või käsunduslepingu, ei saa nõuda puhkust puhkuseseaduse alusel, regulaarselt makstavat vähemalt alammäära suurust palka palgaseaduse alusel ega hüvitusi, mis on ette nähtud töölepingu seaduses töölepingu lõpetamise puhuks. Nagu öeldud: tööseadused on vaid neile, kes töötavad töölepingu järgi.

Töövõtuleping

Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja "valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse" (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse.

Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu.

Tööleping

Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise.

Kuule, imelik, Sind ei jõua ära tänada:)

Suured suured tänud!