Artiklid
Paljudes Euroopa riikides on tähtpäevadel poed suletud, miks peab Eestis teisiti olema, uurib Postimehe lugeja.
Vastab Rimi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats.
Eestis on kauplused riiklikel tähtpäevadel avatud põhjusel, et nõnda on see alati olnud ning klientidel on ka selles osas ootused välja kujunenud. Mujal maailmas on see ka riiklikult reguleeritud ning seetõttu ka kaupmeestel piirid ees. Eestis aga tänases tihedas konkurentsisituatsioonis ükski kaupmees seda otsust üksi teha ei taha. Samas, tänaseks on ka mujal maailmas kujunemas trend pigem pikematele lahtiolekuaegadele.
Rimi kauplused on pühade ajal avatud veidi muudetud graafiku alusel, info tuleb kindlasti üles nii kauplustesse kui ka kodulehele.
Toimetas: Tiina Kaukvere
Tööandja küsib:
Juhul, kui alates 01.01.2013 muutub töötasu alammäär, siis kuidas tuleks sellest töötajaid teavitada? Meie ettevõtte töötajad töötavad tükitöö alusel ja tegelikult saavad tunduvalt rohkem töötasu, kui on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär.
VASTUS:
Tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) §-st 5 lg 4 esitatakse tööandja poolt töötajale töölepingu andmete muudatused kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest.
Töötasu alammääraks on käesoleval aastal Vabariigi Valitsuse määrusega 22.12.2011 nr 169 kehtestatud alates 01.01.2012 290 eurot kuus ja 1,80 eurot tunnis.
Teie kirjast selgub, et töötajad töötavad tükitöö alusel ning töötasu on tunduvalt suurem kui 290 eurot kuus. Sellest hoolimata peab töölepingus olema töötajale selgelt ja arusaadavalt esitatud töölepingu andmed, mille hulka kuulub ka töö eest makstav tasu. Töötaja peab teadma, et talle on alati tagatud tööandja poolt vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Töölepingus peab alammäära suurus olema fikseeritud konkreetse summana ajaühiku kohta.
Juhul kui alates 01.01.2013 muutub töötasu alammäär ning antud hetkel saab töötaja töötasu vastavalt praegusele alammäärale, siis arvestades eeltoodut peab tööandja teavitama töötajaid töötasu muutumisest töölepingu lisas, millele on võetud töötaja allkiri. Igal juhul peab teavitamine olema kirjalik.
Autor: Ann Tiitson, Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist
Allikas: Tööinspektsioon
Umbes 40 protsenti töötajatest kavatseb vahetada töökohta järgneva kuue kuu jooksul ja kaks kolmandikku inimestest juba vaatabki uue töökoha järele.
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1040788/kuidas-tootajaid-voimalikult-kaua-ettevottes-paigal-hoida/
Tarbija24 lugeja tundis huvi, kas tööandja saab tema koondamisel piirduda põhjendusega, et ta ei sobi kollektiivi.
Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom.
«Tööandja võib koondada ehk töölepingu erakorraliselt üles öelda majanduslikel põhjustel, kui selleks on töölepingu seaduses (TLS) nimetatud mõjuv põhjus.
Kuigi loetelu on lahtine, ei ole töötaja mittesobimine töökollektiivi mõjuv majanduslik põhjus, mis võimaldaks töösuhte lõpetada.
Töökollektiivi mittesobimine võib tähendada koostöö puudumist. TLS sätestab töötaja kohustused, mida eelkõige tuleb täita. Seda tehes tuleb käituda hea usu põhimõtte kohaselt ja tööandja huve arvestades ehk lojaalselt.
Töötajal on kohustus teha tööülesannete täitmisel koostööd teiste töötajatega. Koostöö tegemiseks saab töötajat kohustada juhul, kui see tuleneb töö iseloomust, selle puudumisel ei ole võimalik saavutada soovitud tulemusi ja koostööst hoidumine võib raskendada tulemuse saavutamist või selle sootuks võimatuks muuta.
Kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkumist, tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.»
PM
Küsimus:
Töötaja küsib: kas tööandjal on õigus mind koondada põhjusel, et olen rase ja ei suuda tööandja arvates enam oma tööülesandeid vajalikul määral täita?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava:
Töölepingu seaduse paragrahv 93 näeb ette töölepingu ülesütlemise erisused, mida tööandja peab arvestama rasedaga töölepingu ülesütlemisel. Euroopa sotsiaalharta artikli 8.2 kohaselt on keelatud öelda üles tööleping raseda ja äsja sünnitanuga, kui töötaja on oma seisundist tööandjat teavitanud. Tegemist ei ole aga absoluutse keeluga ning raseda ja äsja sünnitanuga võib töölepingu üles öelda, kui töötaja on oluliselt rikkunud töökohustust, ettevõte lõpetab tegevuse või möödub kokkulepitud tähtaeg.
Paragrahv 93 tagab raseda kõrgema kaitse seeläbi, et tööandjal ei ole võimalik nende isikutega töölepingut üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud siis, kui koondamiseks on tööandja tegevuse lõppemine või tööandja pankrot juhul, kui pankroti käigus tööandja tegevus otsustatakse lõpetada. Kirjeldatud juhtudel ei jää alles ühtegi töökohta, millel töötaja saaks töötamist jätkata ning töötaja koondamise välistamine ei anna mingit täiendavat kaitset. Tööandja ei saa toetuda töölepingu ülesütlemise põhjusena raseda või naise, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, töövõime vähenemisele (töölepingu seaduse paragrahv 93 lõige 2). Taolise regulatsiooni eesmärgiks on aktsepteerida lapse kandmisest ja lapse esimestel kuudel kasvatamisest tulenevat lisakoormust, mis võib väljenduda ema terviseseisundi halvenemises ning mõjutada seeläbi ka töötaja töövõimet. Kuna tööandja ei pruugi olla teadlik töötaja rasedusest, saab töötaja toetuda käesolevale paragrahvile vaid juhul, kui ta on tööandjat oma rasedusest enne töölepingu ülesütlemisavalduse saamist teavitanud või teeb ta seda 14 kalendripäeva jooksul pärast ülesütlemisavalduse saamist. Tööandja nõudmisel on töötaja kohustatud esitama rasedust kinnitava arstitõendi (töölepingu seaduse paragrahv 93 lõige 3).
Lehekülg 1146 / 1608
