Articles
Tööjõu nappusega maadlevad põllumajandusettevõtjad võõrtöölisteta enam hakkama ei saa. Näiteks Sargvere põllumajandusühistu vajab ootamatult haigestunud lüpsja asemele kohe uut, kuid kedagi võtta ei ole.
Ukraina kodanik Dima on Sargvere põllumajandusühistu traktoriroolis alles teist nädat. Eestisse tuli ta ennekõike võimaluse pärast teha korralikult tasustatud tööd.
Edasi loe:
https://www.err.ee/1073590/sargvere-pollumajandusuhistu-vaikese-palga-tottu-meile-kohalikud-toole-ei-tule
Soome kapitalil põhinev ettevõte Fortaco Estonia on aastaid tegelenud tootmise automatiseerimisega ja nõudlus oskustööliste järele ei ole kuhugi kadunud. Iga aastaga on sobivaid inimesi kohapealt üha raskem leida, seepärast palgatakse töötajaid Ukrainast.
Fortaco Narva tehases töötab veidi alla viiesaja inimese. Ukrainlasi on nende seas kõigest paarkümmend. Näiteks Ukraina keevitajad, kes on Narvas elanud juba kaks aastat. Ettevõttes on nad kõrgelt hinnatud töötajad ja praktiliselt oma inimesed. Kõik nad sooviksid Eestisse jääda, kui lubatakse.
Edasi loe:
https://www.err.ee/1073640/fortaco-kurdab-toojoupuuduse-ule
Koroonaviiruse põhjustatud ettevõtete sulgemine ning määramatus majanduses on palgalangetuse fakti ees seisvad töötajad murelikuks teinud ning kardetakse, kas raskustesse sattunud ettevõtted ikka suudavad oma kohustusi täita.
Nii pöördus Ärilehe poole lugeja, kelle tööandja vähendas alates 1.aprillist palka kolmeks kuuks 30% TLS §37 alusel ja taotleb töötukassalt töötasu hüvitist aprillikuu ning maikuu eest.
Karta aga on, et kolme kuu pärast ehk juuni lõpus ei saa tööandja palka varasemale tasemele tõsta ning soovib töölepingud ümber teha ning nendes madalama palgale ülemineku muudatusena kirja panna. Kui töötaja selle muudatusega ei nõustu, tuleb ta koondada. Mis sellisel juhul saab töötaja koondamisrahast? On öeldud, et kui töötaja töötasu hüvitise maksmise või sellele järgneval kuul koondatakse, tuleb tööandjal hüvitis riigile tagasi maksta. Kas tööandja võib selle tagasimakse töötaja koondamisrahast kinni pidada?
Vastab Greete Kaar, tööinspektsiooni nõustamisjurist:
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ § 191 lg-le 9 tagastab tööandja töötasu hüvitise täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse, või sellele järgneval kalendrikuul koondamise tõttu töölepingu seaduse (TLS) § 89 või § 90 alusel. Ehk siis, kui tööandja taotleb töötajale töötukassast töötasu hüvitist maikuu eest ning töötaja tööleping lõpeb koondamise tõttu juunis, on tööandjal kohustus töötasu hüvitis tagasi maksta.
Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/lugeja-kusib-kas-koondamise-korral-on-tooandjal-oigus-tootukassalt-saadud-huvitis-minu-koondamisrahast-kinni-pidada?id=89479381
Maaeluminister Arvo Aller ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Eesti vajab veidi võõrtööjõudu, kuid Eesti inimesed võiksid ise põllumajanduses rohkem töötada. Tulevikus on ministeeriumil kavas põllumeestele pakkuda palgatoetust selleks, et meelitada Eesti inimesi põllumajandusse ja aiandusse tööle.
Edasi loe:
https://www.err.ee/1073642/aller-loodame-tulevikus-palgatoetusega-pollumeestele-leevendust-tuua
30% töötajatest on ajutiselt tegemas kaugtööd, näitavad CVKeskuse värske küsitluse tulemused, kuhu andis panuse üle 3000 töötaja. Pisut enam kui kümnendikul (13%) töötajatest oli kaugtöö võimalus olemas juba varem ja pea iga viies töötaja (17%) sai selle võimaluse ajutise eriolukorra tõttu.
Loe edasi:
https://www.sekretar.ee/uudised/2020/04/02/kui-palju-eestimaalasi-teeb-ajutiselt-kaugtood
Page 432 of 1608
