Articles
Hiljuti lahvatanud vaidlusealge selle üle, kas laiendada töötutoetust ka vabatahtlikult töökohta vahetajatele või alandada hoopis töötuskindlustusmakset on igati tervitatav. Rahulolematus töötukassa tegevusega on kui hõõguv tuli tuha all, sest makse on üsnagi soolane ning valitsus kinnitas pikemate aruteludeta tervelt järgmiseks neljaks aastaks jällegi 2,4 protsendi suuruse maksemäära. Mullust 1407 euro suurust keskmist palka arvestades tähendab see töötajale kehtiva 1,6 protsendi puhul 22,5 eurot kuus ja 270 eurot aastas, mis pole sugugi väike summa – arvestades, et enamik maksjaist ei saa sealt kunagi sentigi tagasi.
Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/994660/juhtkiri-kelle-huvisid-teenib-tootukassa
Kuigi avalikus kõnepruugis armastab nii vanem põlvkond kui ka mingi hulk tööandjaid rääkida tänapäeva noortest kui lumehelbekeste põlvkonnast, kes kas ei viitsi tööd teha või seavad sellele üha rohkem oma tingimusi, näitab statistika, et töötavate kuni 17-aastaste noorte arv ainult kasvab nagu ka nende töötegemise tahe.
Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/graafik-lumehelbekesed-on-koik-ara-sulanud-ametlikult-on-tool-kainud-iga-teine-eesti-noor-mitteametlikult-sootuks-rohkem?id=89170883
Kui karantiini kehtestamiseks peaks tõesti alus tekkima, on tegemist ajutise töövõimetusega ning isikule makstakse haigushüvitist samas määras tavalise haigestumisega.
Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast - võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.
Edasi loe:
http://www.pealinn.ee/nali-ja-naer/millised-on-tootaja-oigused-nakkushaiguse-hirmus-koju-jaamisel-n251130
Töö Elu portaalis uurib tööandja, kas äsja reisilt naasnud töötaja saab palgata puhkusele saata kui pole võimalik teha kaugtööd.
Lugeja küsib: Soovime tööandjana kehtestada ettevõttes eriolukorra, mille raames ei luba me ettevõttesse kaheks nädalaks tööle inimesi, kes on äsja reisilt naasnud. Tulenevalt töö iseloomust saavad osad töötajad teha ka kaugtööd, kuid mitte kõik. Me oleme töötajatele eriolukorrast juba teada andnud, kuid kõik töötajad ei mõistnud olukorra tõsidust. Kuna tegemist on eriolukorraga, siis ei saa me maksta töötasu, kui tööd ei tehta. Mida me peaksime tegema?
Vastab Kaire Saarep, Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja: Ka nakkushaiguste perioodil soovitame töökorraldust planeerides lähtuda tervest mõistusest, rääkida töötajatega läbi ning leida parimad võimalused. Töölepingu seadus ei reguleeri ettevõttes eriolukorra kehtestamist. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida tasustamata puhkuses, kuid rõhutame, et tegemist on kokkuleppega. See tähendab, et tööandja ei saa ühepoolselt tasustamata puhkust kehtestada ega töötasu vähendada. Kui tööandja tööd ei anna, kuid töötaja on nõus tööd tegema, siis on tegemist töölepingu seaduse paragrahv 35 olukorraga, mille kohaselt tuleb töötajale selle aja eest maksta keskmist töötasu.
Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/tooandja-kusib-kas-asja-reisilt-naasnud-tootajat-voib-palgata-puhkusele-saata?id=89149123
Sotsiaalministeerium valmistab ette reformi, mis muudaks täielikult viimased 18 aastat paigal seisnud töötuskindlustushüvitiste süsteemi. Väljapakutud variantide seas on ka paljuräägitud vabatahtlik töötus.
Loe lähemalt: https://majandus24.postimees.ee/6915823/hiigelreform-sikutaks-tootud-vaesusest-valja
Page 460 of 1608
