Lugeja küsib: Olen juba mitu aastat töötanud ettevõttes, kus on raske füüsiline töö. Mul on tekkinud terviseprobleemid ja ma arvan, et just selle tööga seoses. Kuidas ma peaksin edasi toimima?

Vastab Arina Shepelev, Tööinspektsiooni töötervishoiu inspektor: Tööandjal on kohustus korraldada töötajate tervisekontroll töötervishoiuarsti juures ja mitte harvem, kui kord kolme aasta jooksul. Võib aga juhtuda, et töötajal tekivad terviseprobleemid enne, kui kätte jõuab järgmine tööandja poolt korraldatud tervisekontroll. Siis tuleb terviseprobleemide ilmnemisel pöörduda esmalt perearsti poole ja kohe. Perearst selgitab välja asjaolud ning vajadusel suunab kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse uuringutele.

Edasi loe:
http://www.pealinn.ee/tagid/koik/too-pohjustab-terviseprobleeme-n245926

Pärnumaal on üle 2300 töötu. Pakkumisel on küll sadu töökohti, kuid töötukassa kohaliku juhi hinnangul on madalad palgad üks põhjustest, miks tööle ei minda.

Pärnumaa 2300 töötust on 600 kutseharidusega, 500 inimesel on kõrgem haridus. Nendest 75 on bakalaureusekraadiga, 85 magistrikraadiga ja arvel on isegi üks doktorikraadiga töötu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Edasi loe:
https://www.err.ee/1006145/tootukassa-madalad-palgad-ei-motiveeri-tootuid-toole-minema

Mida tähendab poole kohaga töö?
Mind võeti tööle 500eurose kuupalgaga. Kui küsisin, et miinimumpalk on ju 540 eurot, miks mina saan alla selle, siis ülemus vastas, et see on poole kohaga töö.


Loe lähemalt:
https://maaleht.delfi.ee/news/seadus/seadus/miks-pean-tegema-taiskohaga-tood-kui-palka-saan-poole-koha-eest?id=88106847

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli 2018. aastal endiselt kõige kõrgem keskmine brutotunnitasu juhtidel ja kõige madalam lihttöölistel.

Esialgsete andmete järgi oli 2018. aastal kõige suurem keskmine brutotunnitasu juhtidel (11 eurot) ja kõige väiksem lihttöölistel (4,6 eurot). Keskmine brutotunnitasu suurenes nelja aastaga 29%. Võrreldes 2014. aastaga suurenes keskmine brutotunnitasu kõige enam põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajatel (36%) ning teenindus- ja müügitöötajatel (35%). Kõige vähem suurenes brutotunnitasu aga tehnikutel ja keskastme spetsialistidel (22%).

EurotTäis- ja osaajatöötajate keskmine brutotunnitasu ametiala pearühma järgi,oktoober 2014 – oktoober 2018

Loe edasi:
https://www.stat.ee/pressiteade-2019-139

Kaugtöö võimaldamine on praegusel tööturul üks võimalus kaasata häid spetsialiste. See on ühelt poolt nii töötaja kui ka tööandja jaoks paindlik ja ahvatlev võimalus, kuid kätkeb ka riske. Seega võiks enne kaugtöö kokkuleppe sõlmimist läbi mõelda, millised õigused ja ka kohustused sellega kaasnevad ning kas tööandja on valmis ja võimeline kõiki riske maandama.

Kokkulepped tuleks vormistada kirjalikult, et vältida võimalike vaidlusi, või on need tulevikus abiks võimalike vaidluste lahendamisel. Üha rahvusvahelisemal tööturul ei tohi tähelepanuta jätta ka maksuaspekte. Riigiti võivad reeglid olla väga erinevad.

Loe edasi:
https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/kaugtoo-paindlik-ja-ahvatlev-voimalus-kuid-sellel-on-ka-mitmeid-riske?id=88131749