Articles
Majandus24
Juba iga teine töötaja kavatseb lähiajal põhitöö kõrvalt lisatööd teha, seejuures kannustab professionaalne väljakutse ja eneseteostus inimesi rohkem kui raha, näitab töövahendusportaali GoWorkaBiti tööampsude uuring.
«Tavapärased monogaamsed töösuhted on oma aja ära elanud,» selgitas GoWorkaBiti juhataja Kristjan Vanaselja pressiteates. «Kellast kellani töö ühe tööandja juures ei kao, aga järjest vähemaks jääb töökohti, kus see on kõige mõistlikum viis tööd teha.»
Edasi loe majandus24.postimees.ee
Autor
Riina Soobik
Meediasuhete nõunik
Eesti töötushüvitiste süsteemi on vaja kaasajastada, et käia kaasas arengutega tööturul, selgub Praxise analüüsist (PDF). Kitsaskohtadeks on toetuste saajate väike ring ja madalad hüvitised, mis ei päästa tööotsijat vaesuslõksust. Kõigist registreeritud töötutest sai 2018. aasta lõpus töötuskindlustushüvitist või töötutoetust 47%. Üle poole töötutest elab suhtelises vaesuses ja viiendik absoluutses vaesuses.
Edasi loe sm.ee
Jüri Lember
Tööandjad peaksid töötajatele maksma palka nii palju, kui vähegi võimalik, ja hoolitsema tööjõu heaolu eest, sest muidu pole ühel hetkel ei töötajaid ega tarbijaid, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse liige ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember.
Edasi loe aripaev.ee
Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust selgub, et Eestis tuleb palgatabeli tippu kuulumiseks teenida pea 2500 euro suurust brutokuupalka. Aastaga on rikkaima 10% sekka kuulumise piir kasvanud koguni 22%. Enim on rikkuse piir aastaga kerkinud Kirde- ja Lääne-Eestis.
Kõige suuremat töötasu peab palgatabeli tippu jõudmiseks teenima pealinna ümbruses, kus rikkaima 10% sekka kuulumiseks tuleb ületada 2620-eurose brutokuupalga piir. Tartus ja Tartumaal peab rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks teenima vähemalt 2270 euro suurust kuupalka. Kirde- ja Lääne-Eestis piisab aga 2100 eurost ja Kesk-Eestis 2070 eurost, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate hulka.
Edasi loe aripaev.ee
Priit Pokk
Tööjõu leidmise olukord on mõnes piirkonnas sedavõrd keeruline, et ettevõtted viskavad käed üles ning ütlevad, et enam ei suuda, kuna pole lihtsalt inimesi leida. Sedasi rääkis RMK metsakasvatuse talituse juhataja Toomas Väät olukorrast metsanduses.
"Me tegime sel aastal lisahankeid selleks, et täita oma eesmärke ja saaksime oma metsakasvatuslikud tööd tehtud. Mõned lepingud poolte kokkuleppel lõpetati, kuna ei suudetud neid töid ära teha. Lihtsalt tööjõu olukord on mõnes kohas niivõrd raske," rääkis Väät saates "Maksu- ja tolliamet annab nõu".
Edasi loe aripaev.ee
Page 572 of 1608
