Articles
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet.
„Vanemapuhkuste- ja hüvitiste teise etapi muudatuste peamine eesmärk on pakkuda vanematele rohkem valikuvõimalusi. Nii saab iga pere kasutada vanemapuhkuste ja -hüvitiste võimalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib: olgu selleks siis töötamise ja lapsega koosolemise paindlik kombineerimine, vanemate ühine kodus olemine või vanemahüvitise päevade kaupa kasutamine kolme aasta jooksul,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi kavandatavad muudatused (jõustumine 1. aprillil 2022) on:
Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, 30 päeva enne ja pärast lapse sündi on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.
Kokkuvõttes luuakse koos esimese etapi muudatustega süsteem, kus vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.
Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla.
Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.
Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus. Samuti suurendatakse muudatusega lasterikaste perede puhkusevõimalusi ja suunatakse puhkus ajaperioodile, mil selleks eelduslikult kõige suurem vajadus on – näiteks lasteaia või kooliga harjutamiseks.
Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varasemalt oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hooldusperelepingu alusel.
Eelmise aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-päevaseks, muudetakse vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.
Juba 1. märtsist 2018 on vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikum ning vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1545 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Kehtima hakkab ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
5.03.2018
Töönarkomaaniks sildistamine on laialt levinud ja nii mõnigi kord võetakse seda ekslikult komplimendina, tajumata töönarkomaaniat negatiivse sõltuvusena, millel on ulatuslikud tagajärjed töötajale ja teda ümbritsevatele, kirjutab Talentest blogi.
Töönarkomaanid on töötajad, kes töötavad liiga palju, ei suuda end tööst eraldada või välja lülitada.
Neile on omane vähene töörõõm ja nad tunnevad sundi töötada üle neile seatud ootuste. Töönarkomaaniaga seostatakse tervise, õnnetaseme, lähisuhete ja sotsiaalsete oskuste halvenemist. Töönarkomaanid seavad endale ise kõrgeid nõudmisi ja ootavad sageli sarnast pühendumist tööle ka kolleegidelt, mis pingestab töökeskkonda ja omavahelist läbisaamist.
Edasi loe originaalis arileht.delfi.ee
Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal 1221 eurot, 2016. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 6,5%, teatab Statistikaamet. Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel.
Kui 2016. aastal oli brutokuupalga aastakasv 7,6%, siis 2017. aastal kasv aeglustus ja langes 2014. ja 2015. aasta tasemele, mil aastakasv püsis 6% piires.
2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem I kvartalis, aasta lõpu poole kasv kiirenes.
Artikkel jätkub, edasi loe Ärilehest.
Alates tänasest saab vanemahüvitise saamise ajal teenida töist tulu kuni poole vanemahüvitise ülempiirist ilma, et vanemahüvitis väheneks. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike eest maksab riik nüüd aga toetust 1000 eurot kuus kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles, et vanemahüvitise valemi muudatus annab vanematele juurde paindlikkust lapse kasvatamise ja töötamise ühitamisel.
„Seni on paljud vanemad vanemahüvitise vähendamise tõttu töötamisest loobunud või oma tööpanust oluliselt vähendanud.
Tänasest jõustunud muudatus annab lapsega kodus olevale vanemale võimaluse tööeluga sidet hoida või sinna naasta oluliselt paindlikumalt, sest võimaldab teenida ka töist tulu ilma, et hüvitis selle tõttu väheneks. Kõik lapsed ja vanemad on erinevad ning seda peab arvestama ka hüvitiste süsteem.“
Artikkel jätkub, edasi loe kasulik.ee
Lennart Ruuda
reporter
Kuigi viimase aja ametlik statistika on näidanud, et Eesti majandus õitseb ja inimeste keskmine palk üha kasvab, leidub ometi maakondi ja tegevusalasid, kus palk tammub paigal või sootuks langeb.
Viimastel aastatel räägitakse Eestis üha rohkem palgakasvust, isegi palgarallist. Selleks on ka põhjust. Statistikaameti andmetel tõusis möödunud aastal keskmine brutokuupalk 6,5 protsenti ja küündis 1221 euroni. Mullu detsembris ulatus see lausa 1330 euroni. Nii kõrget palka pole Eesti inimesed kunagi teeninud.
Keskuste ja perifeeria käärid suurenevad
Artikkel jätkub, edasi loe Postimehest
Page 725 of 1608
