Articles
Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul peaks riik rohkem vähendama tööturul osalemise takistusi
Arvestades majanduse erakordselt head seisu ja kasvavat nõudlust tööjõu järele võib palgakasvu kiirenemist 7,5 protsendini pidada mõõdukaks. Soodsad töö leidmise ja palgatingimused on suurendanud tööjõu pakkumist. Rändestatistikast nähtub, et töötajaid on leitud ka väljastpoolt Eestit. Samas näitavad ettevõtjate hinnangud, et tööd oleks pakkuda märksa suuremale hulgale inimestele, kui praegu tööl käib.
Artikkel jätkub, edasi loe Postimehest
Karla Oder
Üha enam on näha Eestis tippjuhte, kes otsivad igapäevast pääseteed pingelisest kontorielust ning võtavad ette lihtsamaid töid, mis pakuvad võimalust ” käed mustaks teha ” ning töö tulemusi kiiremini näha. Seda kõik oma vaimse tervise nimel, näitab CV.ee kogemus tööturul.
„See on huvitav ülemaailmne trend, mida näeme juba Eestiski,” kinnitas Eesti suurima karjäärifirma CV.ee turundusjuht Rain Uusen Vikerraadio saates Huvitaja. „Inimesed kombineerivad väga keerulisi töid vähem vaimuenergiat nõudvate töödega. Tippjuhid võtavad päevaks-paariks endale kojamehe või Uberi autojuhi töö, sest need pakuvad rahuldust töö valmissaamisest.” Kuula Vikerraadio Huvitaja saadet antud teemal järgi SIIT https://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/cb84738e-8ce2-481b-859d-b22d3e27b3a1/huvitaja-muutuv-tooturg.
Edasi loe nipila.ee
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 991 eurot. Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 926 522 715 eurot ja väljamakse tehti 561 884 inimesele. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga suurenes mediaan 85 euro võrra ehk 906 eurolt 991 euroni, toona tehti väljamakseid 554 365 inimesele summas 1 752 498 063 eurot.
Maakondade lõikes oli 2017. aasta neljandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Virumaal, vastavalt 1085 eurot ja 800 eurot. Mediaanväljamaksed maakondade lõikes leiab manusest.
Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem. Rohkem infot leiate meie kodulehelt.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
01.03.2018
Karla Oder
Praktika on teemaks, sest praegu on just õige aeg hakata pakkuma praktikakohti ning samas ka neid otsima hakata. Stuudios aitavad praktika teemasid lahata Eesti Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonispetsialist Liisi Muuli ja haridusnõunik Anneli Entson.
Edasi loe nipila.ee
Marju Kaasik
Valitsuses heakskiidu saanud seaduseelnõu lubab sügava puudega täiskasvanud inimese hooldajal saada viis tasustatud puhkepäeva aastas. Puuetega Inimeste Koda ja omastehooldajad tervitavad seda meedet, kuid kinnitavad, et see pole kättesaadav kõigile ja puhkuse üle arvestuse pidamine läheb kalliks.
Kui seaduseelnõu ka riigikogus heakskiidu saab, võib sügava puudega täiskasvanut hooldav inimene alates 1. juulist kasutada viit tasustatud puhkusepäeva aastas. Tasu arvestatakse miinimumpalga järgi, seega viis puhkepäeva saja euro eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Edasi loe err.ee
Page 726 of 1608
