Articles
Huvitav töö muutub oluliseks motivaatoriks alates 1000-eurosest palgast, alla selle teenivaid töötajaid ajendab tööle eelkõige toimetulekuvajadus ja kindel põhipalk, selgus Palgainfo Agentuuri täna avaldatud värsketest uuringutulemustest.
Mais 2017 korraldatud uuringus osalejatel paluti reastada neile olulisemad motivaatorid tähtsuse järjekorras. Kõige olulisemad motivaatorid olid töötajate jaoks kindel põhipalk, huvitav töö ja toimetulekuvajadus.
Töötajad, kelle jaoks oli esmatähtis toimetulekuvajadus, teenisid keskmiselt 880 eurot kätte. Töötajad, keda motiveeris eelkõige kindel põhipalk, teenisid 984 eurot kätte. Huvitavat tööd kõige olulisemaks motivaatoriks pidavate töötajate keskmine netotöötasu oli 1087 eurot.
„Huvitav töö ja arenguvõimalused muutuvad olulisemaks töötasu kasvades, kui toimetulek palgaga on juba iseenesestmõistetav. Madalama palgaga töötajate jaoks on toimetuleku ja kindla põhipalga kõrval oluline töötamise ajend kohusetunne. Samas on ka madalama palgaga töötajate seas neid, keda motiveerib eelkõige huvitav töö,” kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Endiselt on tööandjatel raskusi sobivate töötajate leidmisega: 70% uuringus osalenud tööandjatest märkis, et neil on olnud viimase aasta jooksul keeruline töötajaid leida. Seejuures oli kõige rohkem neid tööandjaid, kes pidasid tippspetsialistide leidmist keeruliseks.
„Toimetuleku ja turvatunde pärast muretsevale töötajale on töökoha valikul esmatähtis palganumber ja töötingimused, mis aitavad paremini toime tulla – näiteks transpordikorraldus, soodustingimustel toitlustus vms. Need tuleks ka tööpakkumisele kirja panna. Kõrgemapalgalistel ametikohtadel peab tööpakkumises toodud töökirjeldus samuti sihtrühma kõnetama. Fraasid „huvitav töö” ja „täienduskoolituste võimalused” enam tähelepanu ei ärata – tööandja peab suutma pakutavat täpsemalt kirjeldada ja nii huvitava töö kui ka arenguvõimaluste olemuse lahti kirjutama,” kommenteeris tulemusi uuringu partner, Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Palgainfo Agentuur korraldas tööturu- ja palgauuringu selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud. Tööandjate uuringus osales 342 organisatsiooni.
Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.
Uuringut toetasid auhindadega ajakiri Imeline Teadus, ESTONIA Resort Hotel & Spa 4*, Loodusvägi, MuaMua Studio, Prisma Peremarket, Saku Õlletehas ja Viking Line. Seda aitasid korraldada tööportaal CV Keskus, tööandja turunduse agentuur Brandem, Eesti Ametiühingute Keskliit, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic ja Tartu Ülikooli majandusteaduskond.
Sekretär.ee
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Maiken Mägi
reporter
«Mu laps läheb sügisel esimesse klassi ja tahaksin sel päeval temaga koos olla. Kas esimesse klassi minevate laste vanemad saavad lapse esimese koolipäeva puhul töölt vaba päeva?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Ülle Kool.
Töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas võimaldavad paljud tööandjad seda töökorralduse reeglitega või poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui töötajal on ettevõttes olemas töökorralduse reeglid, tasub need üle vaadata ka 1. septembri osas.
Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva 1. septembri puhul ja töötajal ei ole sellist õigust ka töökorralduse reeglitest tulenevalt, siis töötaja seda nõuda ka ei saa. Samas ei tule lapse kooliminek ootamatult ning töötajal on varasemalt piisavalt aega rääkida tööandjaga oma soovist ning leida sobivaid lahendusi. Nii töötaja kui tööandja peavad käituma teise poole huvidega arvestades, heas usus ja mõistlikult.
Üheks võimaluseks on tasustatud lapsepuhkuse kasutamine. Kalendriaastas on õigus kasutada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14-aastast last ja kuus tööpäeva, kui vanemal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkuse päevad peavad vanemad omavahel ära jagama. Lapsepuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel (2017. aastal on lapsepuhkuse tasu 22,2 eurot). Lapsepuhkust võib võtta ka ühe päeva kaupa.
Kui tasustatav lapsepuhkus on juba planeeritud või kasutatud, on töötajal võimalus kasutada ka tasustamata lapsepuhkust, mida antakse kuni 14-aastase lapse või kuni 18-aastase puudega lapse emale ja isale kümme tööpäeva kalendriaastas.
Samas kui töötaja soovib kasutada puhkuste ajakavasse märkimata tasustatud või tasustamata lapsepuhkust - näiteks seoses lapse esimese koolipäevaga - tuleb tal sellest tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga).
Kui lapsepuhkus on märgitud puhkuste ajakavasse, siis toimub selle kasutamine vastavalt ajakavasse märgitud ajal ja eraldi avaldust ei ole vaja tööandjale esitada.
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta teise kvartali mediaanväljamakse 958 eurot.
Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 868 907 051 eurot ja väljamakse tehti 557 441 inimesele. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes mediaan 63 euro võrra ehk 895 eurolt 958 euroni, toona tehti väljamakseid 553 876 inimesele summas 1 741 023 560 eurot ehk 127 miljonit eurot vähem.
Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem. Rohkem infot leiate meie kodulehelt.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
30. august 2017
Kui mitu korda oled saanud mõnelt sõbralt, kaugelt sugulaselt või lapsepõlvekaaslaselt kirja, kus vahetult pärast esimesi viisakusfraase on kirja pandud soov kandideerida sinu tööandja juurde ja palutakse end soovitada? Enne, kui asud usinalt kirjasaatjat tööandjale soovitama, tasub esitada endale mõned küsimused.
Kas ma tahaksin temaga koos töötada?
Kui sa kujutad seda juba hästi ette, et võiksite ühes ettevõttes, võib-olla isegi ühes meeskonnas ja ühes ruumis päevast päeva koos töötada, siis on kirjasaatjal üks pluss igatahes kirjas! See näitab, et pead teda esimese hooga kohe täiesti sobivaks töökaaslaseks ja väärtuslikuks liikmeks teie tiimis.
Kas tal on olemas kõik vajalikud eeldused töö saamiseks?
Pakutav töökoht eeldab tehnilist kõrgharidust? Autojuhiluba? Vene keele oskust? Kas sulle kirjutanu täidab kõik kriteeriumid? Kui ei, kas uuriksid ehk enne soovituskirjaga alustamist järele?
Kas ta sobib ettevõttesse?
Üha tähtsamaks argumendiks meeskonnaliikmete värbamisel on sobivus. Mõtle, kas temas on see miski, mis teeks temast teie ettevõtte väärtusliku liikme? Jah, loomulikult on oluline ka varasem töökogemus, omandatud oskused ja laialdased teadmised, kuid niisama tähtis on ka see, et inimene tõesti sobiks meeskonda – veedame tööl ju märkimisväärse osa oma päevast. Kas tema sobib?
Millised iseloomuomadused toetavad tema kandidatuuri?
Töö eeldab täpsust ja kohusetundlikkust, kuigi tunned kirjasaatnut kui suurimat tuulepead, kes omaenda koeragi on mitmel korral poest lahkudes ukse eest koju kaasa võtta unustanud? Või on töö eesmärk inimeste aidata ja nõustada, kuigi sulle kirjutanu ei kvalifitseeru kui väga empaatiline inimene?
Kas ta ikka tõesti tahab seda tööd?
Kas sa tunned, et ta tõesti siiralt soovib sinu tööandja juurde tööle asuda või on tema elus periood, kus ta sihitult ringi vaatab ja proovib kõikjale lihtsalt n-ö jalga ukse vahele saada, näides püsimatu ja eesmärgipäratu?
Miks ta lahkub praeguselt töökohalt? Aga eelmiselt?
Miks ta töö juurest lahkub? Kas ta vahetabki töökohti nagu mõni oma juuksevärvi või on tal praegusel ametikohal lihtsalt enesearengus lagi ette tulnud? Kas tead, miks ta varasemalt on töökohti vahetanud?
Allikas: CV Keskus.eee
https://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=273&text_id=2208&career_style&no_mobile=1&utm_source=facebook&utm_medium=wall&utm_campaign=article2208&kmi=UcKUKzhxeP7YfiPIa6fHgnqMEco%3D
Mõtle oma tavalisele töönädalale: kui palju ülesannetest on sellised, milleks sind tööle palgati? Tõenäoliselt oled aja jooksul enda peale saanud kohustusi, mis ei kuulu otseselt sinu tööülesannete alla. Kui palju sellest uuest koormusest arendab sinu karjääri ja kui palju lihtsalt energiat röövib?
Parimad töötajad on lisaülesannete esmane sihtmärk, sest nad naudivad uusi väljakutseid ja otsivad võimalusi oma võimeid näidata. Aga kui ütled jah”iga kord, kui ülemus midagi palub, siis võid ühel hetkel leida ennast läbipõlemise piirilt.
Ei ole midagi halba lisaülesannete enda peale võtmises, aga tuleb olla hoolikas selles, kuhu tõmmata piir. Kui kohustusi on liiga palju, siis ei hakka kannatama mitte ainult sinu töö kvaliteet, vaid ka suhted ja sidemed väljaspool tööd.
Kindlasti ei tuleks ei öelda igale uuele ülesandele, aga peaks olema kindel, et nõustud õigetel põhjustel. Äraütlemine on õigustatud järgmistel põhjustel.
Artikkel jätkub,
edasi loe originaalis
http://www.sekretar.ee/uudised/2017/08/25/millal-peaks-utlema-ei-voi-jah-lisakohustustele-tool
Page 764 of 1608
