Articles
Ivar Soopan
Põllumajandustootjad ei leia Eestist töötajaid ka hea palga peale. Üks kurioosseim näide on Järvamaalt, kus 3000eurose palgaga ametisse tuli võtta ukrainlane, sest Eestis sobilikku töömeest ei olnud.
Kuusalu vallas tegutsev Mikumardi osaühing on väike ettevõte, aga saab hästi hakkama. Mikumardi otsib farmi lüpsjat, aga keda pole võtta, on lüpsja.
“CV Keskuses olen kuu aega otsinud ja enne seda Soovis ja Kuldses Börsis vahelduva eduga peaaegu aasta kuulutust üleval hoidnud,” ütles pereettevõtte juhatuse liige Mihkel Reimann.
17. augustil sai järjekordne konkursivoor läbi. “Ei leidnud,” teatas Reimann.
Äkki on palk väike ja firma ei paku hüvesid? Reimanni jutust sellist muljet ei jää, pigem vastupidi.
Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
2 € / kuus
Küllo Arjakas
Alates 1937. aastast kiirelt süvenev tööjõupuudus põhjustas Eestis suurel hulgal abikäte sissetoomist Poolast. Kümnendi lõpuni töötas siinsetes taludes ja Kiviõli põlevkivikaevandustes 10 500 võõrtöölist.
Eesti Vabariigi 1930. aastate teine pool kujunes majanduslikult edukaks. Kasvas tööstus ja laienes põllumajandus, suur osa toodangust liikus kindlatele eksportturgudele. Tööpuudus oli väike, siin-seal kummitas tööjõupuudus ning inflatsiooni polnud igapäevaelus isegi mitte märgata.
Just 1930. aastate lõpupoole harukordselt head ajad panid suures osas aluse tänini levinud arvamusele heast n-ö Pätsi ajast.
Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
2
Ametiühingud nõuavad, et alampalk tõuseks lähiaastatel pooleni keskmisest palgast. Varem meediast läbi käinud number - kolme aasta pärast 650 eurot kuus - polevat aga siiski realistlik.
"Eesmärk on jõuda viie kuni kümne aastaga näitajani 50% keskmisest netopalgast. Eile õhtul saatsime enda ettepanekud ära, septembri alguses kohtume tööandjatega, et läbi rääkida," ütles EAKL-i juht Peep Peterson.
Praegu on Eesti keskmine palk 1153 eurot ja alampalk 470 eurot, ehk 40% keskmisest.
Ametiühingud on seisukohal, et töötasu alammäära kujundamisel tuleb mõõdikuna arvestada netopalkade suhet, kuid kokkulepitav töötasu alammäär peab jääma väljendatuks brutopalgana. "Leiame, et töötasu alammäära kasv peab jätkuvalt olema kiirem keskmise palga kasvust seni, kuni jõuame Euroopas aktsepteeritud 50-60protsendise suhtarvuni," kirjutas EAKL tööandjatele.
Kasv 50-60 protsendini keskmisest palgast juba järgmisel aastal oleks aga ametiühingute meelest praegu liialt kiire.
Läbirääkimistega jätkatakse 7. septembril.
PM Tarbija
Värbamisagentuur Robert Half tuli välja uuringuga, milles selgus, et millenniumlased on kõige õnnelikumad töötajad.
Millenniumlased, tuntud kui tihti tööd vahetav ja avokaadoröstsaia armastav generatsioon, on vastupidiselt üldlevinud arvamusele kõige õnnelikum töötav generatsioon, vahendab Business Insider.
Robert Halfi värbamisagentuuri uuringust selgus, et kõigest kaheksa protsenti 18–34-aastaseid leiab, et nad on tööl õnnetud.
16 protsenti 35–49-aastaseid leiab, et nad on tööl õnnetud. Töötajatest, kel vanust üle 55 eluaasta on õnnetud aga 17 protsenti.
Üldiselt leidis Robert Halfi uuring, et töötajad muutuvad ajaga töö suhtes järjest enam tülpinuks ja see võib endaga tuua negatiivse mõju ettevõtte töösse.
«Töötajatel, kelle vanus on rohkem kui 35 eluaastat, on hinnangulisi kogemusi, millest terve organisatsioon võiks kasu saada,» sõnas Robert Halfi tegevdirektor Phil Sheridan. «Seega ei tohiks nende õnnelikkust kõrvale jätta, vaid ettevõte peaks võtma aega, et investeerida nende rahulolusse.»
Uuring näitas, et keskealiste rahulolematus võib olla tingitud survest võtta järjest vastutusrikkamaid ja kõrgemaid ametipositsioone, loomingulise vabaduse puudumisest ning töö ja eraelu tasakaalu leidmisest.
Õnnelikud töötajad teevad uuringu kohaselt palju tulemusrikkamat tööd.
Võiks arvata, et läbipõlemisest rääkimine on pelgalt trend ja moodne sõna, mida tööstressi kõrval kasutada. Tihtipeale läheb keelgi sõlme: kas inimene on läbipõlenud, kui ta on läbikukkunud või vastupidi?
Rikka kogemuste pagasiga sadakond ettevõtet koolitanud Kristjan Otsmann tegi CV-Online’i 10. augustil toimunud #Töövahetusraadios selgeks, milline on tööandja roll töötaja läbipõlemise juures. Ei puudu ka aususest pakatav konkreetsus: „Mida rohkem erimoodi suudab inimene läbi kukkuda, eeldusel, et ta ka natukene õpib selle käigus, seda paremaks asjatundjaks ta muutub,“ sõnab Otsmann.
Edasi loe Ärilehest
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kristjan-otsmann-kui-too-ikka-vaga-meeldib-siis-kaitume-nagu-koerad?id=79226546
Page 765 of 1608
