Articles
Meil on iga päev palju edasilükkamatuid toimetus, mistõttu sageli ei planeerita oma rahaasju pikemalt ette. Vahel tasub aga aega võtta ja mõelda, milline on elu mitmekümne aasta pärast ja milliseks kujuneb tulevikus pensionipõlv. SEB 2016. aasta pensionivalmiduse uuringust selgus, kuidas Eesti elanikud pensioniks valmistuvad.
I ja II pensionisambast soovitakse saada üle 80% pensionieelsest palgast
SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et ootused tulevase pensioni suhtes on kõrged. Paljud Eesti elanikud arvavad, et I ja II pensionisamba abil laekub neile kõrgem igakuine sissetulek, kui see tegelikult tulevikus on. Kõrgete ootuste tõttu ei tunta, et peaks ise täiendavalt pensionipõlve kindlustamiseks midagi ette võtma. Inimesed vanuses 30–55 tahaksid, et nende väljamaksed pensionisammastest annaksid suurema sissetuleku kui 80% pensionieelsest sissetulekust, kuid arvatakse, et tegelikult hakkab see olema umbes pool pensionieelsest sissetulekust (joonis – numbrid tulpadel näitavad protsenti pensionieelsest palgast).
Reaalne ootus I ja II sambast saadava pensioni puhul oleks keskmise sissetulekuga inimesel aga ligikaudu 40% pensionieelsest palgast. See tähendab, et pensioniikka jõudes võib inimeste kindlustunne olla soovitust tunduvalt madalam.
Mida teha, et tulevase pensioniga rahule jääda?
Loodetakse alternatiivsetele võimalustele
SEB pensionivalmiduse uuringu andmetel väidab 40% elanikest end kursis olevat, kuidas nende pension kujuneb ja kui suurt sissetulekut on tulevikus oodata. 60% usuvad, et nad suudavad endale tagada piisavalt suure pensioni. Paljud plaanivad toetuda sellistele võimalustele nagu ettevõtlus, kinnisvara rent ja müük või pensionieas töötamine.
Sellegipoolest, kui küsida sissetulekute kohta äsja pensionile jäänud inimestelt, siis nende sõnul ei tasu ainuüksi alternatiividele lootma jääda. Kuigi nende olemasolu on kiiduväärt, aitab väga hästi riske maandada ka sihipärane kogumine. Mõistlik ongi hoida tuleviku kindlustamiseks varuks mitu varianti.
Sissetuleku langusega on keeruline leppida
Pensionivalmiduse uuringu raames küsitleti muu hulgas ka hiljuti pensionile jäänud inimesi. Suur hulk (66%) pensionäridest teadis juba varem, et pensionieas sissetulek langeb, ja 55% pensionäridest tunnistas, et väiksema sissetulekuga on keeruline toime tulla ning leppida.
26% äsja pensionile jäänutest arvab, et oleks pidanud pensioniks rohkem valmistuma ning raha koguma. Sissetuleku langus vähendab pensionieas võimalusi nautida elu endisel viisil. Keegi ju ei soovi loobuda oma igapäevaelu mugavustest ja harjumustest – soovime jätkata kindlaks kujunenud elustandardit ka kõrgemas eas.
Pooled Eesti elanikest tunnevad end ebakindlalt, kuna nad ei tea, kas neil on terve pensioniperioodi jooksul piisav sissetulek või mitte. Seega tasub oma tulevase pensioni suurusega kindlasti kursis olla, et vajadusel leida aegsasti täiendavaid kogumisvõimalusi.
Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks.
Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda kindlustuslepingu tingimustega ja/või pensionifondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ning muu fondi kohta avaldatud teabega Pensionikeskuse kodulehel või SEB toodete osas SEB kodulehel. Vajadusel pidage nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.
Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik
Leidsid sobiva tööpakkumise, saatsid ära oma CV ja motivatsioonikirja ning Sind kutsuti vestlusele. Palju õnne, oled paberil märgitud andmete põhjal keskmisest kandidaadist tugevam! Samas, pane tähele, et isegi kui vastad kõigile tööpakkumisel olnud tingimustele, on paberist tunduvalt olulisem Sinu esinemisoskus töövestlusel. Mõne lihtsa vea tõttu võid märkimisväärselt vähendada enda enesekindlust ning seeläbi esineda vestlusel märksa kehvemini, kui tegelikult selleks võimeline oled.
CV Keskus pani kirja need seitse tüüpilist töövestlusel tehtavat viga, mis võivad lihtsasti nullida Sinu võimalused haarata endale soovitud ametikoht .
Vähene ettevalmistus
Enne töövestlusele minemist tutvutakse tihti vaid tööandja koduleheküljega, kus sirvitakse põgusalt ettevõtte ajalugu ja viimaseid artikleid ning arvatakse, et sellest piisabki. Võib-olla on aga ettevõttel hoopiski tihti uuendatav ja igati informatiivne Facebooki lehekülg? Või leiab juba Google’i otsingu esimeselt leheküljelt artikleid ettevõtte käekäigu ning tulevikuplaanide kohta? Ehk on ettevõtte töötajad aktiivsed Twitteris ja jagavad seal väärt informatiooni? Kõik see teave, mis võiks töövestlusel näidata, kui põhjalik ning tõeliselt huvitatud on kandidaat antud töökohast, leidub enamasti vaid mõne kliki kaugusel, ometi ei kasutata seda võimalust sageli ära.
Hooletu suhtumine
„Tere, ma tulin kohtuma kellegi.. Mariga?“– „Maarjaga ehk?“ – „Ah, jah, võimalik, et oli hoopis Maarja, tõesti!“ – sellised dialoogid on üsna sagedased, kuigi ennetada on neid lihtsamast lihtsam. Tasub vaid vahetult enne uksest sisse astumist meenutada, kellega ikkagi vestlema tullakse.
Kehv esmamulje
Esmamulje tekib juba esimeste sekundite jooksul, ent mitte alati ei hinnata selle mõju – tullakse ebakorrektse väljanägemisega, kohmetult, krampliku ja suletud hoiakuga. Mida ebakindlamalt kandidaat end tunneb, seda vähem jätab ta usaldusväärse ja tõsiseltvõetava mulje.
Nõrk eneseanalüüs
„Millised on Sinu nõrgad küljed?“ Väga tihti juhtub, et kuigi vestluse esimene pool on läinud ladusalt, takerduvad kandidaadid selle küsimuse juures, näidates, et enda nõrkusi pole üldse analüüsitudki. Enese hea müümine on vaid pool võitu – vajalik on osata välja tuua ka enda nõrku külgi ning neid põhjendada.
Küsimuste esitamata jätmine
„Kas teil on midagi küsida?“ – küsimus, mida peaaegu igal vestlusel kandidaadile esitatakse. See on suurepärane võimalus demonstreerida siirast huvi ning tehtud eeltöö põhjalikkust. Ometigi vastatakse üllatavalt tihti, et juba on kõikidele küsimustele vastused saadud ning rohkem lisainformatsiooni teada ei soovitagi. Selline reageering annab aga tööandjale märku vähesest ettevalmistumisest ning suurema huvi puudumisest. Pea meeles, et meile kõigile meeldib endast rääkida ning sama kehtib ka Sinu tulevase tööandja kohta.
Põhjendamatud ootused
Sageli juhtub, et kandidaadid ei oska põhjendada oma palgasoovi. Hakatakse rääkima olemasolevatest laenudest ning kohustustest, kuid unustatakse ära, et tööandja ees peab hoopiski müüma oma oskusi, teadmisi ning võimekust parandada ettevõtte käekäiku.
Hilinemine ja teavitamata jätmine
Tihtipeale ei jõua tööotsijad kokkulepitud ajal vestlusele, kuna ei ole eelnevalt endale selgeks teinud, kuhu tulla ning kaua tulek aega võiks võtta. Vahel tõesti juhtub, et tuleb ette midagi ootamatut, ent enamasti on tegu lihtsalt vähese etteplaneerimisega. Peaks olema ütlematagi selge, et hilinemise või ootamatute asjaolude ilmnemise korral, tuleb sellest potentsiaalset tulevast tööandjat teavitada, täpsustada oma saabumisaeg või vajadusel kohtumine ümber tõsta. Sageli kahjuks ei vaevu kandidaadid seda tegema.
Signe Kalberg, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
Puusepp nõudis tööandjalt 17 522 eurot, kuid kohus ei nõustunud tema tõlgendusega seadusest.
Ehitustöölisena, täpsemalt puusepana alustas Kaarel (nimi muudetud) Seve Ehituse AS-is tööd veidi üle kolme aasta tagasi. Kui esimestel kuudel tegi ta tööd töövõtulepingu alusel, siis 2012. aasta mais sõlmiti temaga tähtajatu tööleping.
Lepingusse oli töökohaks märgitud Eesti, tegelikult ei töötanud Kaarel siin päevagi. Ta lähetati Norrasse, Rootsi ja Soome – kokku 188 päevaks. Kaarli töölepingus oli kirjas 640-eurone kuupalk, heade töötulemuste eest oli tal õigus saada lisatasu.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Kuni 2010. aasta oktoobri lõpuni oli võimalik II sambaga vabatahtlikult liituda 1942–1982 sündinud inimestel. Neil, kes tegid töötamise ajal II sambasse sissemakseid ja on tänaseks jõudnud vanaduspensioni ikka, on õigus hakata II sambasse kogutud raha välja võtma. Kuidas käib pensionisambast väljamaksete tegemine?
Kolm võimalust
Eesti pensionisüsteemi eesmärk on aidata inimestel vanaduspensionile minnes säilitada senine elustandard ja tagada igakuine sissetulek elu lõpuni. Seepärast tuleb kohustusliku kogumispensioni puhul pensioni saamiseks üldjuhul sõlmida leping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni.
Kuna kohustusliku kogumispensioni lahendus on Eestis kasutusel veel võrdlemisi lühikest aega, siis ei pruugi kogutud summad tagada tuntavat abi elu lõpuni. Seepärast on neile, kellele kogutud summa annaks elu lõpuni tehtavateks makseteks jagatuna liialt väikest abi, loodud võimalused raha kätte saada ka lühema aja jooksul.
II samba väljamaksete saamiseks on kolm võimalust: ühekordne väljamakse, fondipension, mis võimaldab raha pensionifondist välja võtta perioodiliste maksetena, ja pensionileping, mille alusel tehakse eluaegseid väljamakseid. Raha väljamaksmise viis oleneb teile kuuluvate pensionifondi osakute koguväärtuse ja rahvapensioni määra (RPM) suhtest.
Lähemalt palun lugege http://www.seb.ee/foorum/pension/millal-ja-kuidas-saab-ii-sambasse-kogutud-raha-valja-votta
Maiken Mägi, reporter
«Kui palju ruumi peab kokal töökoha köögis tegutsemiseks olema ning millised on nõuded töötasapindade, puhkepauside jm puhul?» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Igasuguse töökoha sisustamise puhul peab arvestama sellega, et töötajal oleks piisavalt ruumi esiteks jõuda oma töökohale ning teiseks teha tööd ilma, et peaks kogu aeg kartma end näiteks kapinurga vastu ära lüüa. Põrandal ei tohi olla takistusi, mille otsa võiks komistada ja kukkuda, olgu selleks siis kastid, katmata äravooluavad põrandas vmt.
Sile põrand on oluline ka selleks, et kaupade transportimiseks saaks kasutada abivahendeid, näiteks ratastega riiulid või kärud. Kui ukse vahel on pakk, ei saa abivahendeid kasutada ning raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada terviseprobleeme. Kärude valikul tuleb arvestada, et need mahuksid ustest läbi. Vältida tuleks asjade tassimist treppidest, sest seal üldjuhul abivahendeid kasutada ei saa ning on suurem oht komistada ja kukkuda.
Põrandakatte valimisel tuleks lähtuda sellest, et köögi põrandale võib sattuda vedelikke ja toiduaineid ning põrandakate peab olema libisemiskindel. Ka tööjalanõud peavad olema libisemiskindla tallaga. Tööjalanõude valimisel on oluline, et need oleksid tallavõlvi toega, kontsakõrgusega 2-3 sentimeetrit ja kannarihmaga. Vale tööjalats võib põhjustada muutusi pöialuudes ning võib lameneda pöia risti- ja pikivõlv. Sellised muutused pöidades on selja- ja jalavalude põhjustajateks. Töötajad, kes peavad pidevalt seisma ja käima, peavad puhkepauside ajal saama istuda seljatoega toolidel.
Töötasapind peab olema piisava suurusega, et vajalikud töövahendid ja toiduained mahuksid sinna ära ning piisavalt ruumi jääks ka töö tegemiseks. Tasapinna kõrgus peab olema töötajale sobiv ja mugav. Tööde puhul, mis eeldab käte vaba liigutamist, võiks töötasapind olla umbes 5 sentimeetrit allpool töötaja küünarnukki. Kindlasti ei ole mugav, kui töötaja peab madala töötasapinna puhul tegema tööd pidevalt kummargil olles või kõrge puhul töötama pidevalt kõrgele tõstetud kätega.
Töötamine köögis võib olla väga pingeline, kui on vaja teenindada korraga suurt hulka sööjaid. Töötajatel peab olema võimalus teha puhkepause. Töö tuleb organiseerida nii, et pauside kasutamine on regulaarne, mis annab töötaja organismile võimaluse taastumiseks.
Page 871 of 1608
