Articles
PRESSITEADE
10.03.2016
Tuletame meelde, et seoses aasta algusest rakendunud seadusemuudatusega on ravikindlustuse tekkimine ja lõppemine võlaõigusliku lepingu puhul seotud maksudeklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile. Ravikindlustus tekib peale deklaratsiooni esitamist ja peatub, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgneval päeval ei ole sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus täidetud.
Käesoleva aasta algusest jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, millega muutusid juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava inimese ravikindlustuskaitse saamise tingimused.
Nüüdsest on võimalik saada ravikindlustus ka neil inimestel, kes töötavad ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel või on ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed. Võlaõigusliku lepinguga töötajatele on kindlustuse saamise eelduseks, et kõigilt lepingutelt kokku arvestatuna on nende eest tasutav sotsiaalmaksu miinimummäär (käesoleval aastal 128,70 eurot) kuus täidetud, s.t. töötaja brutokuutasu on kõigilt lepingutelt kokku vähemalt 390 eurot. Varasemalt summeerimise võimalus puudus ning mitme lepinguga töötajal, kelle ükski leping ei taganud 390 euro suurust töötasu ning sellelt deklareeritud makse, kindlustust ei saanud.
Tuleb aga tähele panna, et kui varasemalt oli töölepingu puhul ning enne käesolevat aastat ka võlaõigusliku lepingu puhul ravikindlustuse algus ja lõpp seotud lepingu alguse- ja lõpukuupäevaga ning vastava kandega töötamise registris, siis nüüdsest on võlaõigusliku lepingu puhul ravikindlustuse algus ja peatumine seotud maksudeklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile. Kindlustus tekib peale deklaratsiooni esitamist ja peatub, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgneval päeval ei ole sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus täidetud.
Võlaõigusliku lepingu puhul ei kohaldata ravikindlustuse tekkimisel enam ka 14 päevast ooteaega ega töösuhte lõppemisel 2 kuulist garantiiaega nagu töölepinguga töötajate puhul.
Tööandjal on sotsiaalmaksu seadusest tulenev kohustus deklareerida sotsiaalmaks väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Oma ravikindlustuse olemasolu saab kontrollida riigiportaalis www.eesti.ee , saates digiallkirjastatud päringu This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. või helistades haigekassa infotelefonil.
VÕS-lepingu puhul on pooltel võimalus kokku leppida väljamakse tingimustes, haigekassa soovitab need jaotada võimalusel kuude peale ja deklareerida iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääralt, mitte teha ühekordseid suuri väljamakseid. Iga kuu miinimummääralt sotsiaalmaksu deklareerides saab inimene ravikindlustuse pikemaks perioodiks.
Liina Valdre
ärileht.ee
Valitsus on riigikogule ette valmistamas firmaautode maksustamise ja sõidupäevikute kaotamise eelnõu, ütles rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer kohtumisel kaubandus-tööstuskojaga, kirjutab Äripäev.
“Sõidupäevikute täitmise nõude kaotamine on kindlasti mõistlik samm ja loodan, et vastav eelnõu jõuab ka sel poolaastal riigikokku jõuab,” sõnas Holsmer.
Ärileht leidis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nullbürokraatia projekti tabelist ka konkreetse ettepaneku sõidupäevikute kaotamise kohta.
"Sõidupäevikute kaotamine säästaks ettevõtetele arvestuslikult 60 miljonit eurot aastas. Riigile ei anna sõidupäevikud suurt midagi, kuna neid võltsitakse ja riik on ise tunnistanud, et neid kontrollida ei jõua. Lisaks on 50% käibemaksu mahaarvamise piirang juba ise hinnang erakasutuse ligikaudsele ulatusele (riigikohtulahend), mistõttu on sõidupäevik dubleeriv arvestusmeetod selle ulatuse hindamiseks," seisab ettepanekus.
Ettepanekut menetlema on määratud rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga. Ministeeriumi seisukoht on, et "teema on töös ja on võimalik, et leitakse lahendus, kus nii ettevõtluses kui eratarbeks ettevõtja auto kasutamise puhul leitakse teistsugune lahendus, mis võimaldab sõidupäevikutest loobuda."
Reformierakond tahtis sõidupäevikute kaotamist juba suvel koalitsioonileppesse sisse kirjutada. Samale teemale viitas ka Andrus Ansip hiljuti Ärilehele antud intervjuus.
Tööinspektsioon tutvustas kolmapäeval ülevaadet 2015. aasta töökeskkonnast. Eelmisel aastal töötas 640 900 inimest, töötuse määr oli 6,2% ning juhtus 4774 tööõnnetust, millest 16 lõppes töötaja surmaga.
Raport 2015. aasta kohta toob esile, et Eesti tööturg oli aktiivne. Tööl oli 16 000 inimest rohkem kui aasta varem. Aastaga loodi juurde 1919 ettevõtet, kus töötab vähemalt üks inimene.
Tööinspektsioon kontrollis tööohutuse, -tervishoiu ja –suhete olukorda 3838 ettevõttes. Tööohutuse ja –tervishoiu alaseid rikkumisi tuvastati 17 611 ning töölepingu seaduse rikkumisi 1761. Töötajad ja tööandjad esitasid töövaidluskomisjonile 2691 avaldust.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on aastatega töökeskkond Eestis paranenud, ent arenguruumi on piisavalt. „Tööelu on muutunud mitmekesiseks. Inimesed teevad tööelu jooksul mitu karjääri, omandavad uue elukutse, loovad oma ettevõte. See mõjutab oluliselt töösuhteid ja esitab uusi väljakutseid tööelu reguleerivale seadusandlusele,“ ütles ta.
Eelmisel aastal juhtus 4774 tööõnnetust, neist 3800 kerget, 958 rasket ning 16 neist lõppes töötaja surmaga. Seaduse kohaselt loetakse tööõnnetuseks õnnetus, mis juhtub töölepingu alusel või teenistussuhte raames töötava inimesega. Maripuu sõnul jääb tööõnnetuste tõttu aastas tegemata umbes miljon tundi tööd. „Mitmeid õnnetusi oleks aga saanud vältida, kui tööandjad ja töötajad oleksid ohutusele rohkem tähelepanu pööranud. Oluline on osata näha ja hinnata riske ning neid maandada nii, et inimesed oleksid terved ja saaksid keskenduda oma tööle,“ lisas ta.
Tööinspektsiooni koostatud 2015. aasta töökeskkonna ülevaatega saab tutvuda siin: http://bit.ly/TIraport
Kerli Kivistu, reporter
Kümne aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv pidevalt suurenenud ja mullu kasvas see seitse protsenti. Tööinspektsiooni väitel oleks mõningatel juhtudel võimalik ära hoida neid töötajate õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu nentis, et nii mitmelgi puhul oleks saanud fataalse tagajärje ära hoida, kui tööohutuse ja töötajate juhendamisele oleks rohkem tähelepanu pööratud. Tema sõnul võivad oskamatus, aga ka rutiinne töö ning aastatega kujunenud valed harjumused võivad ühe hetkega saatuslikuks saada.
Tööinspektsioonile anti teada oluliselt rohkem raskesti ja surmaga lõppenud õnnetustest töökohtadel. Oluline on teadvustada, et kaitset tööõnnetuse korral pakub vaid tööleping. «Eelmisel aastal olime tunnistajaks mitmele juhtumile, kus töötaja suri äkitselt terviserikke tagajärjel,» lausus Maripuu. Ta sõnas, et need juhtumid ei kvalifitseerunud töösurmadeks, kuigi mõningatel juhtudel oleks olnud võimalik neid ära hoida töötajate õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Samuti selgus, et 35 protsenti kõigist tööõnnetustest juhtub töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta. Need on nii noored, vastselt tööelu alustanud inimesed kui ka need, kes on vahetanud töökohta ja töövõtted uuel kohal pole veel selgeks saanud. Eesti ettevõtetes on kõige sagedamini probleeme töötajate valimise ja määramisega. Kõik need kolm tegevust on aga määrava tähtsusega, et ettevõtetes ei toimuks tööõnnetusi või töötaja ei kahjustaks oma tervist.
Tööohutus ja töötervishoiu kontroll viidi läbi 3836 ettevõttes. Erinenevaid rikkumisi tuvastati järelevalve käigus 17 611 korral ning 91 protsenti kontrollitud ettevõtetes. See on oluliselt rohkem kui aasta varem. Lisaks külastuste mahule on kasvanud ka töö kvaliteet – tööandjate tähelepanu juhitakse rohkematele probleemkohtadele. Töö tulemuslikkust näitab ka see, et inspektorite ettekirjutused täidetakse reeglina viie päeva jooksul.
2015. aastal teatati Tööinspektsioonile 4774 tööõnnetusest, millest 3800 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 958 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes 2014. aastaga kasvas registreeritud tööõnnetuste arv 130 juhtumi võrra, kuid tööinspektsioonile teeb muret, et kergeid ja raskeid kehavigastusi põhjustanud tööõnnetuste arv kasvas pea samapalju.
Samuti registreeriti mullu 79,4 protsenti tööõnnetustest kergete tööõnnetustena. Raskete tööõnnetuste arv kasvas aastaga seitse protsenti. Varasema perioodiga võrdluses, mil rasked tööõnnetused suurenesid 15 protsenti, on tegemist väikese positiivse arenguga, mida osaliselt tänu suurenenud järelevalve mahule ja kvaliteedi tõusule.
Surmaga lõppenud tööõnnetused jäid 2014. aastaga võrreldes samale tasemele. Eestis registreeriti 16 töötaja surmaga lõppenud juhtumit, mis kvalifitseerusid tööõnnetusteks. Töösurmadeks ei kvalifitseerita juhtumeid, kus töötaja sureb töökohal äkiliselt terviserikke tagajärjel. Samas oleks töötaja surmani viinud juhtumit mõnel puhul olnud võimalik ära hoida töötaja õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.
Tööõnnetuste registreerimine
Enim tööõnnetusi registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Tartumaal. Maakondade lõikes on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud seitsmes maakonnas ja vähenenud kaheksas maakonnas. Võrrelduna eelmise aastaga on suurenenud tööõnnetuste arv Lääne-Viru, Järva ja Hiiu maakondades.
1000 töötaja kohta võib suurima tööõnnetuste arvuga maakonnaks pidada jätkuvalt Lääne-Virumaad. Seal võib ühe tegurina nimetada asjaolu, et Lääne-Virumaal paiknevad suured toiduaine- ja puidutööstused, kus paraku toimubki rohkem tööõnnetusi.
Eesti töötajatega juhtus väljaspool Eesti Vabariiki tööõnnetusi pea sama palju kui aasta varasemalt. Tööõnnetuse tõttu ei hukkunud väljaspool riiki ükski Eestist pärit töötaja. Enim satuvad tööõnnetustesse Eesti ehitajad Soomes. Hüppeliselt on kasvanud registreeritud tööõnnetuste arv Eestist pärit töötajatega Hispaanias ning peamiseks põhjuseks on registreeritud tööõnnetused kaitseväelastega NATO suurõppuse käigus.
2015. aasta on enim tööõnnetusi põhjustanud kontrolli kaotamine masinate, tööriistade, transpordivahendite või loomade üle, 26 protsenti kõikidest tööõnnetustest on registreeritud just sellistel põhjustel. Teisel kohal on libisemise, komistamise ja kukkumisega seotud tööõnnetused, seda tüüpi õnnetused moodustavad täpsemalt 21 protsenti kogu tööõnnetuste üldarvust ning rasketest tööõnnetustest moodustuvad sellised juhtumid lausa kolmandiku.
Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud selliste õnnetuste osakaal, kus töötaja ise sisuliselt tegeleb küll oma tööprotsessiga ning midagi valesti ei teegi, kuid näiteks tähelepanu hajumise tõttu libastub tööpinnal või toetub mõne ebastabiilselt paigutatud eseme vastu, mis töötajale peale kukub.
Keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk 6,0%. Brutokuupalk oli kõrgeim IV kvartalis.
Kui 2014. aastal oli brutokuupalga aastakasv 5,9%, siis 2015. aastal püsis brutokuupalga kasv stabiilsena. Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis -1105 eurot, mis oli 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 5,8% kõrgem.
Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2015. aasta IV kvartalis 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 3,1% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartalis 6,6%.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk - 6,9%. Reaalpalk on tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest kaheksateistkümnendat kvartalit järjest.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta IV kvartalis enim teist kvartalit järjest kolmel tegevusalal - kinnisvaraalases tegevuses (16,2%), majutuse ja toitlustuse (14,8%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (14,6%). Viimastes kvartalites on palgakasv olnud kiirem keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel. Kinnisvaraalases tegevuses tõusis ka aasta võrdluses keskmine brutokuupalk kõige rohkem: võrreldes 2014. aastaga tõusis 2015. aastal sel tegevusalal brutokuupalk 14,0%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud mullu IV kvartalis kahel tegevusalal - ehituses ning finants- ja kindlustustegevuses, kus brutokuupalk langes vastavalt 1,6% ja 1,9%.
Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1066 eurot, novembris 1093 eurot ja detsembris 1160 eurot.
Keskmine brutotunnipalk oli eelmise aasta IV kvartalis 6,67 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,8%), kinnisvaraalases tegevuses (13,2%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,2%). Keskmine brutotunnipalk ei tõusnud kolmel tegevusalal - ehituses, muudes teenindavates tegevustes ning finants- ja kindlustustegevuses.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2015. aasta IV kvartalis 1492 eurot ja tunnis 9,67 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusnud vastavalt 6,3% ja 5,1%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele nii kuus kui tunnis oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses (kuus 16,8% ja tunnis 15,5%).
Page 873 of 1608
