Articles
Valitseb arusaam, et töötajate nappuses ettevõtjad Eesti maapiirkondades peavad hakkama mõtlema, kuidas eestlasi Soomest tagasi osta.
Kui Viljandi töötukassa juht Merit Laan teatas paar nädalat tagasi töötukassa seminaril, et Viljandimaal on töötus likvideeritud, sai ta aplausi osaliseks. Kui Laan lisas, et puudus on hoopis tööjõust, noogutas vähemalt pool saali kuulajaist temaga kaasa.
Viljandimaal oli eelmise kuu seisuga 3,8 protsenti töötuid tööealistest, sama vähe oli neid ka Tartumaal ning alla viie protsendi veel Lääne- ja Jõgevamaal. Ainult Ida-Viru- ja Valgamaal oli töötuse protsent veel üle kümne ja Eesti keskmine 5,8 protsenti.
Samas äsja avaldatud viimase kvartali keskmised palgad jutustavad sellest, et kõige madalamad palgad on peaaegu töötuvabal Jõgeva- ja Viljandimaal.
Töötukassa inimesed tõdevad, et need, kes praegu töötuna arvel, on juba raskemad juhtumid, keda on keerulisem uuesti tööle saada. Laan oli veendunud, et Viljandis on töötukassa arvelt maas ka need, kes nn mustalt töötavad. Igal juhul järeldab ta seda sellest, kui pikaajalisi töötuid tööharjutusele suunatakse – see on üks viimastest moodustest, kuidas pikalt kodus olnuid ja tööl käimise harjumuse kaotanuid uuesti igal hommikul tööle minema ning midagigi tegema harjutada -, siis justkui imeväel võtab osa end töötukassast arvelt maha. Sama kogemus on teisteski töötukassades.
Tööharjutusteks on igasuguseid tubaseid töid, sealhulgas paberist lillekeste lõikamine, aga näiteks Viljandis on üritatud leida tööharjutuseks ka tootmisettevõtteid. Kui hästi läheb, võib mõne tööharjutusest saada tööpraktika ning edasi isegi päristöö.
«Üldse ei ole lihtne töölisi leida,» tõdes ka Põltsamaal tegutseva metallifirma Romec Metal juht Aivo Saar. «Paar aastat tagasi oli natuke rahulikum, aga nüüd on juba tööd palju ja inimesi vähe. Otsime neid, kellel on õige suhtumine töötegemisse, kusjuures ei pea olema väljaõppinud spetsialist – praegu oleks tööd pakkuda 4-6 inimesele,» rääkis Saar. «Meie töö on loominguline, sellest jääb jälg järele,» kiitis ta.
Ühe mehe on see Põltsamaa firma, roostevabade torustike ehitaja ja paigaldaja ka töötukassa kaudu leidnud.
Heade töötajate leidmise muudab 4600 elanikuga Põltsamaal keeruliseks seegi, et seal tuleb väiksematel konkureerida tööjõuturul suurte tegijtega nagu Põltsamaa Felix ja E-piim. «Meie juures käiakse tööle Tartust, Viljandist ja Jõgevalt,» loetles praegu veel paarikümne tööjatajaga Romec Metali juht Saar.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots kiitis Saart, kes ise kümmekond aastat tagasi Soomest tagasi tuli ning on oma ettevõtet järjest arendamas. «Masu ajal Põltsamaal suurt tagasilööki ei olnud, aga nüüd ütles hiljuti üks ettevõtja, et investeeringuid tuleb vähendada ja inimestele suuremat palka maksta,» rääkis Aiaots. Kui Jõgevamaal on Eesti madalaim, 613-eurone keskmine palk, siis Põltsamaal konkreetsemalt on see oluliselt kõrgem – 760 eurot.
Hoolimata mitmekesisest võimalusest vähemalt oskustööd leida, lahkub ka Põltsamaalt kümneid inimesi aastas välismaale tööle. «Ettevõtjad ütlevad, et muud ei jää üle, kui tuleb hakata soomlastelt oma inimesi üle ostma,» lausus linnapea. Hiljuti rääkis ta ühe Soomes töölkäijaga, kes ütles, et ei käiks enam Soome vahet, kui kodus 1000 eurot kuus võiks teenida.
Anneli Ammas
Karjäärieksperdid rõhutavad alati, et küsimuste esitamine tööintervjuul on parim viis, kuidas selgeks teha, et töö kandideerijale ka sobib.
Küsimuste abil saab ka hästi välja näidata, et oled teinud piisavalt eeltööd ning töövõimalus tundub sulle ahvatlev. Paraku tulevad kasuks vaid õigesti esitatud küsimused, kirjutab Forbes.
* Ära kunagi küsi ettevõtte kohta sellist infot, mida oleksid võinud hõlpsasti interneti abil isegi leida.
* Ära kunagi küsi, et kas sa saaksid varsti muuta oma töö üksikasju, töögraafikut või palka.
* Ära kunagi küsi midagi varem kuuldud klatši kohta.
* Ära küsi liiga palju küsimusi intervjueerija tausta kohta.
* Ära küsi vaba aja ja hüvitiste kohta.
* Ära küsi: «Kas te teete ka taustakontrolli?»
* Ära küsi: «Millega teie firma tegeleb?»
* Ära küsi: «Kui kiiresti siin töötajaid edutatakse?»
* Ära küsi: «Kui ma tööle saan, siis millal ma võin firmasiseselt teistele positsioonidele kandideerida?»
* Ära kunagi küsi, kas tööandja kontrollib oma töötajate internetikasutust või e-kirju.
Toimetas Naine24
Helve Toomla, jurist
••Tööandja muutis minu töölepingut nii, et kaotasin palgas. Palga sain kätte oktoobris, aga lepingut muudeti 1. septembrist. Mina ei kirjutanud alla, kuna olen eelmise lepinguga tööle võetud õpetaja kohale, aga uue järgi olen pool kohta õpetaja (nõutav on pedagoogiline haridus ja see mul ka on) ja pool kohta õpetaja abi, nn abiõpetaja (eriharidust ei nõuta). Mina sain lepinguga tutvuda alles 11. oktoobril ja siis selgus, et seal oli ka tunniarvestuses viga sees. Soovin teada, millised on minu õigused ja kas tööandja on rikkunud minu suhtes seadust. Personalijuht ei osanud veel öelda puhkuse kohta, sest õpetaja saab 56 päeva puhkust, abi aga 28 päeva.
Töölepingu uue redaktsiooni puhul on sisuliselt tegemist töölepingu muutmisega. Tööandjal ei ole õigust töölepingu tingimusi ilma töötaja nõusolekuta ehk poolte kokkuleppeta muuta. Lepingu ühepoolse muutmisega on tööandja rikkunud seadust. Kui küsija soovib oma õigusi taastada, tuleks sellest võimalikult kiiresti ja selgesõnaliselt tööandjale teatada, soovitatavalt kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tööandja jätab vastamata ja endised tingimused taastamata, tuleb saamata jäänud töötasu, endist tööd jms nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
Kui töötaja hakkab uusi tingimusi täitma, võidakse seda pidada n-ö muudatustega vaikimisi nõustumiseks, seepärast on oluline kiiresti lepingutingimuste muutmisele reageerida.
Saada oma tööalane küsimus: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Minu laps läheb eelkooli, mis toimub kaks korda kuus neljapäeviti 3 tundi. Samal ajal on lastevanematele kooli poolt korraldatud kursus, mis käsitleb lapse ja kooliga seonduvaid probleeme. Käin ise tööl ja sellest ka küsimus: kas tööandja peab mulle võimaldama need 3 tundi ära käia ning kas ta peaks nende eest keskmist palka maksma?
Vastab METI personaliabi OÜ juhatuse liige Tiit Kruusalu:
Kuigi tööandjal on kohustus anda töötajale koos keskmise tasu säilitamisega mõistlikus ulatuses vaba aega (TLS § 38), tuleb sealjuures arvestada mõistlikult nii tööandja kui töötaja huve (TLS § 42).
Samas puudub tööandjal kohustus osaleda teie lapsele hariduse andmises ja sellega seotud täiendavate kulude kandmisel, milleks oleks teile mittetöötatud aja eest tasu maksmine ja asendajale asendustasu maksmine.
Kahe ülevalpool viidatud seaduseparagrahvi koosmõjus hindaksin olukorda selliselt, et kuna tööandjal puudub kohustus osaleda teie lapsele hariduse andmises ja sellega seotud täiendavate kulude kandmises, siis mõlema osapoole huvides oleks mõistlik võimaldada teil osalemine kursusel, aga selliselt, et see ei tekitaks tööandjale juurde täiendavaid kulutusi.
Lapse kooliminek ei ole etteplaneerimatu, kiirabi sekkumist nõudev olukord. Seetõttu näen võimalike lahendustena järgmisi võimalusi:
1. küsida tööandjalt tasustatud vabu päevi oma puhkuse arvelt;
2. küsida tööandjalt tasustamata vaba aega;
3. leppida tööandjaga kokku, kuidas teete järgi need puudutud tunnid;
4. juhul kui töötate graafikuga, siis vahetada kellegagi ära oma töövahetus.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Kaire Talviste
Noored ei adu, et e-posti aadress „olenkuul” või „enjoyme” on töölevärbamisel kohatud.
Üle 12% Eesti töötutest moodustavad 16–24-aastased noored. Üks põhjus on kindlasti töökogemuse puudumine, ent suurt rolli mängib seegi, et noor ei adu tööle kandideerimise olemust ega oska end vastavalt esitleda.
Parimaks näiteks sellest on CV-keskuse Eesti kõige mõnusamaks suvetööpakkumiseks kuulutatud Husqvarna kampaania. Töö sisu oli veeta päevad lamamistoolis, jälgida, kuidas robotmuruniiduk töötab, ja jagada huvilistele selle kohta teavet. 1000-eurone töötasu kolme nädala eest ahvatles: sooviavalduse saatis 900 noort. Ent neist vaid 50 suutis end adekvaatselt tööle pakkuda.
„Täitsa nõutuks võttis,” tunnistab noorte avaldusi läbi lapanud Husqvarna kommunikatsioonipartner Tiiu Allikmäe. „Mulle avanes üsnagi kurb pilt.” Noorel paluti põhjendada, miks just tema peaks selle töö saama. Nagu eespool mainitud, sai sellega hakkama vaid poolsada noort. „Tegu oli atraktiivse pakkumisega ja võiks ju eeldada, et nad pingutavad. Noored ei osanud näha oma panust, ei mõistetud, et päris mitte millegi eest sellist raha ei maksta,” on Allikmäe hämmingus.
Enamlevinud põhjendused olid järgmised: vajan raha, et osta autot, nutitelefoni või reisi jaoks; olen seda väärt, sest kool oli raske ja nüüd olen puhkuse ära teeninud; olen tippklassi välimusega ja näen päikese käes atraktiivne välja; peaks ikka täitsa tohm olema, et mitte sellisele tööle kandideerida jne.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Page 1143 of 1608
