Articles
TÖÖINSPEKTSIOON ja EU-OSHA
22.11.2012
Pressiteade
Uued töötajad on ohugrupp, kellega juhtub enim raskeid tööõnnetusi. Kuidas seda olukorda parandada, arutasid asjasthuvitatud 22. novembril Tallinnas Radisson BLU hotellis toimunud ümarlaual „Uued töötajad töökeskkonnas ja nende väljaõpe”.
Ligi kolmandik rasketest tööõnnetustest juhtub esimesel tööaastal uue tööandja juures. Seda on üle kahe korra rohkem, kui teisel töötamise aastal. Kõige rohkem toimub õnnetusi noortega, kel see on esimene töökoht, kuid neid toimub palju ka teistes vanusegruppides. Sealhulgas üle 30aastastega, kel on olemas varasem töökogemus.
„Tööõnnetuste vältimiseks tuleks juhtida töötaja tähelepanu sellele, kui ta teeb midagi valesti. See ei pruugi olla hoolimatus, vaid hoopis teadmatus,” kinnitas Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. „Ärge arvake, et uus kolleeg niikuinii teab, kuidas tervist kahjustamata töötada. Olgugi et neile, kes on töötanud sel alal aastaid, võivad need teadmised tunduda elementaarsena.”
Elvas asuva tööstuselektroonika tehase Enics Eesti AS töökeskkonnaspetsialist Erki Lind tutvustas firmas 2010.–2011. aastatel välja arendatud uute töötajate koolitamise korda ja sisseelamisprogrammi.
Ettevõte ei sõlmi töötajaga töölepingut enne, kui ta on läbinud neljapäevase elektroonika baaskursuse ning sooritanud edukalt eksami. Seejärel tutvustatakse uuele töötajale ettevõtte toimimispõhimõtteid ning ta töötab esmalt kaks nädalat juhendaja käe all ning siis kaks nädalat iseseisvalt, kuid juhendaja kontrollib pisteliselt tema tööd. Alles siis langetatakse otsus, kas uustulnuk sobib iseseisvale tööle.
Läbimõeldud tegutsemise tulemus on see, et 600 töötajaga tehases ei toimunud mullu ühtki rasket tööõnnetust. Kergeid tööõnnetusi toimus seal möödunud aastal kuus, neist kahes said kannatada uued töötajad. „Inimene peaks ikkagi ka ise enda eest natuke hoolitsema. Kõige eest siiski ei oska hoiatada: näiteks oli meil mõne aasta eest tööõnnetus, kui inimene sobras sahtlis, vaatamata sahtli sisse, ja lõikas endale plekitükiga näppu,” märkis Erki Lind.
Ümarlaua korraldas EU-OSHA (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri) Eesti Koordinatsioonikeskus koostöös Tööinspektsiooniga. Üritus toimus 2012.−2013. aasta tervislike töökohtade kampaania „Ennetame riske üheskoos” raames.
Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Alates 2014.a. 1. veebruarist kohustab Euroopa Liidu määrus 260/2012 kasutama pangalt-kliendile ja kliendilt-pangale sõnumivahetuses ISO 20022 standardil põhinevaid XML sõnumeid ning IBAN formaadis kontonumbreid. Muudatus puudutab eelkõige tarkvaralist liidestamist panga teenustega maksekorralduste, väljavõtete ja raportite edastamiseks. IBAN kontonumbri kasutamisele ülemineku mõju ulatub kõikide pangaklientideni.
Plaanitav muudatus puudutab vahetult nende raamatupidajate igapäevast tööd, kes kasutavad elektroonset pangaliidest.
Eesti Raamatupidajate Kogu soovitab:
1. Uurida oma majandustarkvara arendajalt:
- kas teie asutuses kasutatav tarkvara toetab juba ISO 20022 standardit;
- kas sellega tegeletakse
- milliseid täiendavad kulud võivad kaasneda selle juurutamisega.
2. Vajadusel planeerida vastava täienduse realisatsioon 2013. aasta jooksul.
Eesti Pangaliidu teate tarkvaraarendajatele leiate SIIT http://www.rmp.ee/data/ISO20022IBANkasutuselevotminepangaliides.pdf.
Toimetas: Kai Simson
Kodus töötamine võib tunduda populaarse ja praktilise valikuna Eesti töötajatele, kes soovivad töö ja kodu vahel liikumise pealt kulusid vähendada ja rohkem aega isiklikule elule pühenduda, kuid reaalsus on mõnevõrra erinev, kuna üle kuue kümnendiku vastajatest väidab, et nad jätavad lapse või perekonna pidevalt tähelepanuta.
See ei ole ainus segav faktor: halb istumisasend mittevastava bürooruumi tõttu (mõjutab ühte viiest töötajast) võib hiljem põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Koduste töötajate produktiivsust segavate faktoritena nimetati ka halba internetiühendust, kontorivarustuse puudumist ja isegi koduloomadega tegelemist.
Need on mõned peamised maailma suurima paindlike töökohtade pakkuja Reguse ülemaailmse uuringu tulemused, mis põhinevad üle 24 000 äriinimese vastustel rohkem kui 90-st riigist.
Eesti töötajate jaoks on kolm peamist kodus töötamisega seonduvat probleemi järgmised:
- raske tööasjadele keskenduda (63%);
- tähelepanu nõudvad lapsed või perekond (61%);
- lapsed, perekond või koduloomad segavad ärikõnesid (43%).
Samuti kaasnevad olulised tervisega seotud probleemid: 18% kurdab halva istumisasendi üle kodus, kuna kodukontoris ei ole sobivat kontorimööblit. Hea istumisasend on väga tähtis, kuna see tagab, et töötajad ei kannata ülekoormusvigastuste ega jäädavate kahjustuste all.
Samuti on rohkem kui kahele viiendikule (43%) vastajatest probleem sobiva töökeskkonna puudumine.
Kokku tuvastati 15 erinevat põhjust, mis segavad kodus produktiivselt töötamist.
"Kodus töötamine muutub üha populaarsemaks, kuid kuna rohkem inimesi sellist tööviisi kasutab, märkavad paljud ka selle miinuseid. Eraelu peab kohanema toimuva tööalase tegevusega ja see ei ole alati lihtne," sõnas Reguse piirkonna asepresident Olivier de Lavalette. "Lisaks meie uuringutulemustele, on kodus töötavad inimesed väitnud, et nad tunnevad end üksiku, eraldatuna ja kolleegidest kõrvalejäetuna. Tundub, et kontoris inimestega „näost-näkku” töötamine aitab kaasa ka palgakõrgenduste saamisele, kuna kodus töötavatest töötajatest vaadatakse mööda isegi ettevõtetes, kus töötajaid julgustatakse vähemalt aeg-ajalt kodus töötama."
Tööotsijad kurdavad, et konkursi välja kuulutanud ettevõtted ei vasta neile musta ega valget.
Masu on möödas, tööpuudus väheneb, ent üks jututeema püsib tööotsijate seas muutumatuna: ettevõtted ei vasta töölekandideerijatele. Ja seda niisugustel puhkudel, mil nad ise on konkursi vabale ametikohale välja kuulutanud ja vajavad töötajat.
„Kümnest kaks vastavad sulle,” tõdeb aastaid fotograafina töötanud Marge (nimi muudetud). Töötuks jäänuna oli tema pilk suunatud tööpakkumistele, mis seostuksid erialaga: eelkõige fotograafiaga, aga sobinuks ka arhiivindus jms, mille puhul ta tundis, et võiks pädev olla. Tagasisidet tuli aga vähe. „Ja siis sa istud ja ootad, sest tööle on ju vaja saada, aga vastust lõpuks ei tulegi,” nentis Marge, et töötu jaoks on teadmatust väga raske taluda. Kiitvaid sõnu lausub ta logistikafirma Itella kohta, kes vastas väga püüdlikult. „Tundus, et see on n-ö automaatne vastus, aga samas teadsin ma kogu aeg asjade kulgu,” rääkis ta.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lugeja küsib: Olin katseaja kestel haiguslehel 2 nädalat, tööandja väidab, et nüüd on katseaeg selle aja võrra pikem. Kas on tõesti nii?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Seadus ei reguleeri olukorda, kas katseaeg pikeneb aja võrra, millal töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, näiteks haiguse korral. Katseaja eesmärgiga on kooskõlas, kui katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja sobivust tehtavale tööle.
Katseaja eesmärgiks töölepingu seaduse § 6 lõike 1 alusel on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel.
Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja haiguslehel, puhkusel, rasedus- ja sünnituspuhkusel, ajateenistuses), peatub katseaeg lähtuvalt katseaja eesmärgist. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust.
Page 1145 of 1608
